Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-18027
Kohtuasi
Liikumise Energia OÜ hagi Metallurg Engineering OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2023/2584
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Metallurg Engineering OÜ määruskaebus Liikumise Energia OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Liikumise Energia OÜ (registrikood 11587818), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2024 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse läbi vaatamata jätmise uueks otsustamiseks või menetluse jätkamiseks.
2.Liikumise Energia OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Metallurg Engineering OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Liikumise Energia OÜ (hageja) esitas 21.12.2023 Harju Maakohtule hagi Metallurg Engineering OÜ (kostja) vastu täiteasjas nr 008/2023/2584 (täiteasi) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10112, millega jäid võlgniku kanda võlausaldaja menetluskulud. Täiteasi on kohtutäituri Mati Kadaku (kohtutäitur) menetluses. Hageja soovib antud kostja nõude tasaarvestada oma nõudega kostja vastu. Nimelt on hagejal kostja vastu põhinõue summas 111 733,49 eurot ning viivised üle 31 000 euro. Hageja nõuet kostja vastu menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-13987. Hageja teatas hagiavalduses, et teeb tasaarvestusavalduse, mille tagajärjel ei ole kostjal enam hageja vastu nõuet ning sellest tulenevalt tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hageja palus käesolevas asjas menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-13987 tehtud lahendi jõustumiseni.
2.Hageja palus hagi tagamise korras peatada täiteasjas täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse 22.12.2023.
3.Kostja vaidles hagiavalduse menetlusse võtmisele vastu. Hageja väidetavate nõuete osas on käimas Harju Maakohtus eelmenetluse staadiumis tsiviilasi nr 2-21-13987. Seetõttu tuleks hageja hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Alust ei oleks ka hagi rahuldada, kuna hagejal puuduvad kostja suhtes nõuded. Väidetav alus tasaarvestuseks ei ole tekkinud pärast täitemenetluse esemeks olevat kohtumäärust. Hageja nõudele ei saa pöörata sissenõuet, mistõttu on tasaarvestusavaldus tühine. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 20.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vaidlustatud määruse kohaselt leidis maakohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel, sest praeguses asjas esitatud hagi puhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel ja sama eseme üle, kui tsiviilasjas nr 2-21-13987 ning nimetatud tsiviilasjas on kohtumenetlus veel pooleli. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1030 eurot. Määruskaebuse kohaselt puuduvad määruses mistahes põhjendused, miks on maakohus asunud seisukohale, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seda olukorras, kus kostja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes on koostanud menetlusdokumendid ning kostjat kohtus ka esindanud. Seetõttu tuleks määruskaebuse esitaja menetluskulud hagejalt summaliselt välja mõista.
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamata, mille alusel kohus asus seisukohale, et tegemist on samal alusel ja sama eseme üle vaidlusega. Täidetud ei ole hagi läbi vaatamata jätmise eeldused TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, kuna käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-21-13987 on küll vaidlus samade poolte vahel, kuid vaidluse ese ja alus on erinevad. Käesolev tsiviilasi on suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Tsiviilasjas nr 2-21-13987 ei ole arutluse all kostja nõue hageja vastu ega hageja tasaarvestusavaldus. Hageja taotles tsiviilasja peatamist kuna antud tsiviilasja lahendamine sõltub tsiviilasjas nr 221-13987 tehtud lahendist.
7.Hageja ja kostja vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse läbi vaatamata jätmise uueks otsustamiseks või menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2). Hageja määruskaebus rahuldatakse ja kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut lahendit.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Eeltoodu tingib vaidlustatud määruse tühistamise sõltumata kaebuste väidetest TsMS § 656 lg 1 p 5 (koosmõjus §-ga 659) alusel.
11.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele. TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Viidatud sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et kohtu menetluses on juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, ja seda seisukohta põhjendada.
12.Praegusel juhul on pooltel vaidlus, kas tsiviilasjas nr 2-21-13987 esitatud hagil on sama ese ja alus, mis praeguses asjas. Tsiviilasjas nr 2-21-13987 on hageja esitanud 06.09.2021 kostja vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 111 733,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7563,25 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuna nimetatud kahes tsiviilasjas on hageja esitanud erinevad nõuded, tuli maakohtul motiveerida, miks saab praegusel juhul pidada nendes kahes asjas esitatud hagisid siiski olevaks sama eseme ja alusega. Maakohus on vaid nentinud, et praeguses asjas esitatud hagi puhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel ja sama eseme üle kui tsiviilasjas nr 2-21-13987 ning nimetatud tsiviilasjas on kohtumenetlus veel pooleli. Seda ei saa pidada piisavaks kohtumääruse põhjendamiseks TsMS § 465 lg 2 p 8 tähenduses. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ühtegi maakohtu põhjendust, miks maakohus leidis, et nimetatud kahes tsiviilasjas on vaidlus samal esemel ja alusel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka põhjendusi, miks kostja taotles hagi läbivaatamata
jätmist. Hageja vaidles hagi läbi vaatamata jätmisele vastu nii 26.02.2024 esitatud kirjalikus seisukohas kui ka suuliselt 01.10.2024 toimunud istungil. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused hageja vastuväidetega mittenõustumise kohta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt asus maakohus 01.10.2024 istungil algselt seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata (dtl 139, ajamärk 27:04), kuid istungi lõpus on kohus konstateerinud, et antud asjas on kaks võimalust, kas menetlus peatada või jätta läbi vaatamata ning kohus jääb seisukohale, et jätab antud asja läbi vaatamata (dtl 140, ajamärk 46:27). Ka kohtuistungi protokollist ei ole järeldatav, millistel põhjustel pidas maakohus vajalikuks asja läbi vaatamata jätmist.
13.Ringkonnakohtul ei ole põhjenduste puudumise tõttu võimalik kontrollida TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ning seda, kuidas maakohus vaidlustatud määruses märgitud lahenduseni jõudis. TsMS § 465 lg 2 p-s 8 kehtestatud põhjendused on olulised selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida alama astme kohtu määruse seaduslikkust. Põhjendused on olulised ka selleks, et menetlusosaline saaks kaebeõigust teostada, st menetlusosaline saaks hinnata, kas ta nõustub kohtumäärusega või mis on konkreetses määruses sellist, mis teeb selle õigusvastaseks. Määruse tegemisele ja määruse põhjendamisele kohaldatakse kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (§ 442 lg 8) ning selles osas kujunenud kohtupraktikat. Määruse põhjendustes peab kohus võtma seisukoha kõigi menetlusosaliste poolt määruse osas esitatud faktiväidete osas. Kui otsuses tuleb maakohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt esitatud faktiväidete osas, siis määruses tuleb kohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt määruskaebuse osas esitatud faktiväidete osas (TsMS II komm (2017), § 465, p 3.3.j-k). Kolleegium leiab, et praegusel juhul on maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumine sedavõrd ulatuslik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada, kuna see eeldaks põhjenduste lisamist kogu vaidlustatud määruse ulatuses.
14.Kuivõrd vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused hagi läbivaatamata jätmise põhjendatuse ja vajaduse kohta, sh hinnang kostja põhjendustele ja hageja vastuväidetele, siis ei saa ringkonnakohus puudust ise kõrvaldada ega hinnata maakohtu määruse seaduslikkust ega põhjendatust ning asi tuleb saata maakohtule tagasi hagi läbivaatamata jätmise uueks otsustamiseks või menetluse jätkamiseks. Lisaks hagi läbivaatamata jätmise osas sisuliste põhjenduste puudumisele ei ole maakohus põhjendustes märkinud ka menetluskulude jaotust ega põhjust, miks maakohus menetluskulusid kindlaks ei määra, arvestades, et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.