Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue Hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ palub kostjalt XXX hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 14 290,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 290,24 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 493,26 eurot, menetlustasu 24,00 eurot, kahju hüvitis 117,39 eurot ja intressimaksete võlg 662,32 eurot ning jätta menetluskulud, s.o riigilõiv 1000 eurot kostja kanda. 18.04.2008 omandas hageja XXXOÜ (registrist kustutatud, edaspidi liisinguvõtja) taotlusel viimase poolt välja valitud sõiduki. 18.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja finantseeris liisingueseme (sõiduki Lexus LS600) omandamist läbi kasutusrendilepingu. 18.04.2008 anti liisinguese üle liisinguvõtjale. 18.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduselepingu nr XXX. Käenduslepingu punkti 2.1 alusel vastutab käendaja solidaarselt liisinguvõtjaga lepingu kohustuste täitmisel 99 382,81 euro ulatuses. Igakuiseid liisingumakseid tasuti graafiku alusel. Intressi muudeti 2 korda aastas (liisingulepingu lk 2 põhitingimuste p 2.1.1). Võlgnevusest tingituna ütles hageja esimest korda liisingulepingu erakorraliselt üles 05.11.2009. 24.03.2010 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingule lisa nr 3, mille punktis 2 pooled kinnitasid, et taastavad liisingulepingu ja jätkavad selle täitmist. Peale lepingu taastamist väljastatud liisinguvõtjale uus pikk graafik perioodi lõpuni, mida hiljem muudeti intressi muutmise kuupäevadel vastavalt lepingule. 24.03.2010 sõlmisid hageja ja kostja käenduselpingu nr XXX, millega kostja võttis endale solidaarse käenduskohustuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi ei täida. Käendatav kohustus käenduslepingus on 18.04.2008 sõlmitud liisinguleping nr XXX ja sellele lepingule 24.03.2010 sõlmitud lisa nr 3. Eritingimusena on pooled käenduslepingus kokku leppinud, et käenduslepingule ja kostja suhtes ei kohaldata tarbija kaitsesätteid, kuna käendusleping on sõlmitud seoses kostja majandustegevusega. Kuna liisinguvõtja ega kostja liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud, siis 12.06.2012 saatis hageja liisinguvõtjale posti teel hoiatuse liisingulepingu ülesütlemiseks, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmine võib viia lepingu ülesütlemiseni. Hoiatusele oli lisatud võlgnevuse menetlustasu arve summas 12 eurot. 12.06.2012 saatis hageja kostjale hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, siis 10.07.2012 ütles hageja liisingulepingu üles ja saatis nii liisinguvõtjale kui kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ning kohustas kostjaid 7 päeva jooksul võlgnevuse tasuma ning liisingueseme viivitamatult tagastama. Kostja sai ülesütlemise avalduse kätte 2 (7)

14.07.2012. Hageja selgitab, et kostja on asunud ekslikule seisukohale, leides, et laekumised kokku ületavad liisingueseme soetusmaksumust, sest liisingukonto laekumistes kajastuvad maksed tulenevalt hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud kolmest erinevast liisingulepingut (nr XXX; nr XXX ja nr

XXX).

Liisingulepingu ülesütlemise päeval oli liisinguese politsei poolt arestitud ja politsei valduses. Puksiirteenust osutav ettevõte XXX OÜ transportis liisingueseme hageja korraldusel 30.07.2012 aadressile XXX, Tallinn. Liisingueseme transpordi eest esitas XXX OÜ hagejale arve ilma käibemaksuta summas 37,50 eurot. 31.07.2012 määrati liisingueseme turuväärtuseks ilma käibemaksuta 33 333,33 eurot. 03.08.2012 saatis hageja hindamisakti nii liisinguvõtjale kui kostjale ja teatas, et liisinguese suunatakse määratud hinnaga müüki. Kostja sai hindamisakti kätte 09.08.2012. Liisinguese müüdi 10.12.2012 hinnaga 28333,33 eurot (ilma käibemaksuta). Müügi vahenduse eest esitas XXXOÜ hagejale arve ilma käibemaksuta 79,89 eurot. Sõltumata asjaolust, et liisinguese müüdi hinnaga 28333,33 eurot, lähtub hageja VÕS § 367 lg–st 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punktist 18 ja vähendab põhiosa jääki 30 000 euro võrra (s.o määratud turuväärtus miinus 10%). Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt pidanuks hageja arvestama liisingueseme jääkväärtust koos käibemaksuga, sest vaidluse all on kasutusrendi leping, mille ülesütlemise korral ja peale liisingueseme müüki ei krediteerita esialgset liisinguvõtjale esitatud müügiarvet käibemaksuga summaga. 13.12.2012 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale lõpliku nõude. Kostja sai müügijärgse lõpliku nõude kätte 31.12.2012. Peale müüki on tasumata jäänud võlgnevused järgnevad: põhiosa jääk 14290,24 eurot (44290,24 – 30000); intressimaksete võlg 662,32 eurot; käibemaksu võlg liisingumaksetelt 493,26 eurot; võlgnevuse menetlustasu 24,00 eurot (2 x 12,00 eurot); viivis 10.07.2012 seisuga 185,24 eurot; viivis 10.07.2012 kuni vara müügini 10.12.2012 3279,61 eurot (14290,24 x 0,15% x 153 päeva); kuluarve (liisingueseme transport) XXX OÜ 37,50 eurot; kuluarve (müügi vahendustasu) XXX OÜ 79,89 eurot; viivis vara müügist hagi esitamiseni 30.10.2014 14768,96 eurot (14290,24 x 0,15% x 689 päeva). Hageja vähendab viiviseid kuni põhivõlani. Kostja seisukohad Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole nõudeid korrektselt arvestanud, põhistanud ega tõendanud. Kostja hinnangul ei tõenda liisingukonto laekumised, et liisingu põhiosa jääk oleks olnud lepingu ülesütlemise hetkel 44 290,24 eurot, sest hageja poolt esitatud dokumendis on näidatud laekumisi kokku 111 030,20 euro ulatuses, mistõttu hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja arvestab vara väärtuseks 30 000 eurot, kui hindamisakti kohaselt on vara väärtus 40 000 eurot. Hageja eksimus seisneb kostja hinnangul käibemaksu arvestuses, sest hageja nõuab kostja käest põhivõlga koos käibemaksuga kui ka eraldi veel tasumata jäänud liisingumaksetelt käibemaksu. Kõigis hageja poolt esitatud liisingulepingute graafikutes on märgitud tasumisele ka igakuine käibemaks, mis tähendab, et tegemist ei olnud liisingulepinguga, kus käibemaks tasuti ära terves ulatuses esmamakses. Selliselt oli käibemaks jooksvalt kajastatud kogu aeg nii liisingumaksetes kui ka vara väärtuses. Seega nii jääkmaksumus kui ka sõiduki väärtus tagastamise ajal peavad olema arvutatud mõlemad käibemaksuga. Selliselt on hageja jätnud arvestamata kostja kasuks 10 000 eurot. Hageja leiab, et käibemaksu eksliku arvestamise tõttu ei saa põhinõue olla suurem kui 4 290,24 eurot. 3 (7)

Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud põhiosa võlgnevuse olemasolu, siis on alusetud ka teised nõuded. Lisaks ei saa kostja hinnangul olla põhjendatud XXX OÜ arve summas 45 eurot, sest hagiavalduse materjalidest ei selgu, et liisinguese oleks olnud liikumisvõimetu, mille tõttu oli vaja kasutada puksiiriteenuse abi. Kuna hageja ei ole näidanud intressivõlgnevuse kujunemist, siis hageja nõue intresside osas on põhjendamata. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte esitatust nähtub, et TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel ei ole asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 18.04.2008 omandas hageja XXXOÜ (registrist kustutatud) taotlusel sõiduki Lexus LS600H L hinnaga ilma käibemaksuta 84222,72 eurot (tl 7). • 18.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja finantseeris liisingueseme (sõiduki Lexus LS600) omandamist läbi kasutusrendilepingu (tl 10). • Liisingulepingu XXX p 1.2 kohaselt on liisingu eseme hind ilma käibemaksuta 84222,72 eurot ja liisingumaksed tasutakse p 3,2 kohaselt vastavalt maksegraafikule (tl 10-11); • Liisingulepingu XXX p 1 kohaselt on intressimäär 6 kuu EUR LIBOR (indeks), liisingulepingu sõlmimise hetkel 4,79% + intressimäära fikseeritud määr 3,5% aastas (tl 11); • 18.04.2008 anti liisinguese üle liisinguvõtjale (tl 21). • Hageja ütles liisingulepingu erakorraliselt üles 05.11.2009 (tl 38). • 24.03.2010 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingule lisa nr 3, millega pooled kinnitasid, et taastavad liisingulepingu ja jätkavad selle täitmist (tl 39). • 24.03.2010 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXXA, millega kostja võttis endale solidaarse käenduskohustuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi ei täida. Käendatav kohustus käenduslepingus on 18.04.2008 sõlmitud liisinguleping nr XXX ja sellele lepingule 24.03.2010 sõlmitud lisa nr 3. Eritingimusena on pooled käenduslepingus kokku leppinud, et käenduslepingule ja kostja suhtes ei kohaldata tarbija kaitsesätteid, kuna käendusleping on sõlmitud seoses kostja majandustegevusega (tl 40). • Peale lepingu taastamist väljastati liisinguvõtjale maksegraafik perioodi lõpuni, mida hiljem muudeti intressi muutmise kuupäevadel vastavalt lepingule (tl 42-47). • Hageja ütles liisingulepingu erakorraliselt üles 10.07.2012 (tl 59). • Liisingulepingu ülesütlemise päeval oli liisinguese politsei poolt arestitud ja politsei valduses. Puksiirteenust osutav ettevõte XXX OÜ transportis liisingueseme hageja korraldusel 30.07.2012 aadressile XXX, Tallinn. Liisingueseme transpordi eest esitas XXX OÜ hagejale arve ilma käibemaksuta summas 37,50 eurot (tl 63). • 31.07.2012 määrati liisingueseme turuväärtuseks ilma käibemaksuta 33 333,33 eurot (tl 64). • Liisinguese müüdi 10.12.2012 hinnaga ilma käibemaksuta 28 333,33 eurot (tl 68). • Müügi vahenduse eest esitas XXXOÜ hagejale arve ilma käibemaksuta 79,89 eurot (tl 71). Kostja on vaidlustanud võlgnevuse kujunemise arvestuse ning sellest tulenevalt ka kõik kõrvalnõuded ja leiab, et hageja on liisingueseme jäämaksumuselt arvestanud põhjendamatult maha käibemaksu.

Esmalt annab kohus hinnangu hageja liisingumaksete nõude osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, 4 (7)

liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Pooltel puudub vaidlus, et liisinguvõtja tasus hagejale liisingulepingu ja selle lisade (maksegraafikute) alusel ja kohaselt liisingulepingust tulenevad maksed kuni 20.04.2012. Vastavalt maksegraafikule kohustus liisinguvõtja tasuma: 20.04.2012 põhiosa makse 811,08 eurot, intressi 256,33 eurot ja käibemaksu 162,22 eurot; 21.05.2012 põhiosa makse 822,87 eurot, intressi 223,89 eurot ja käibemaksu 164,58 eurot; 20.06.2012 põhiosa makse 832,31 eurot, intressi 212,57 eurot ja käibemaksu 166,46 eurot; Põhjendamatu on kostja vastuväide, mille kohaselt on liisinguvõtja tasunud hagejale kokku 111 030,20 eurot ulatuses ja seetõttu oleks kõik hageja nõuded rahuldatud. Hageja esitatud laekumiste väljavõttes sisalduvad lisaks vaidlusaluse lepingu nr XXX maksetele maksed lepingute nr XXX ja nr XXX alusel. Kohus on liisinguvõtja maksete väljavõtteid ja hageja nõudeid kõrvutades tuvastanud, et hageja ei ole võlgnevuse arvestamisel teiste lepingute makseid arvestanud. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid maksete teostamise kohta peale 23.03.2012, loeb kohus 20.10.2011 ja 20.04.2012 maksegraafikute (tl 46-47) ja liisinguvõtja maksete väljavõtte (tl 157) kõrvutamisega tuvastatuks, et liisinguvõtja jättis tasumata lepingu ja maksegraafikute järgsed maksed, mis muutusid sissenõutavaks vastavalt 20.04.2012, 21.05.2012 ja 20.06.2012. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 361, VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 142 lg-ga 1 kuulub liisingulepingust XXX tulenevalt kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele liisingu osamaksete võlgnevus summas 2466,26 eurot, intress summas 662,32 eurot ja käibemaksu võlgnevus summas 493,26 eurot. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja jääkmaksumuse ja lisakulude hüvitamise nõude osas. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt VÕS § 367 lg 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus loeb 20.10.2011 ja 20.04.2012 maksegraafikute (tl 46-47) ning liisinguvõtja maksete väljavõtte (tl 157) kõrvutamisega tuvastatuks, et liisinguvõtja liisingumaksed ei katnud liisingueseme ostuhinda ilma käibemaksuta 41 823,98 euro ulatuses. Arvestades, et liisinguese õnnestus müüa tegelikkuses 28 5 (7)

333,33 euroga (ilma käibemaksuta) ligi viis kuud peale turuhinna (33 333,33 eurot ilma käibemaksuta) määramist – on kohtu hinnangul hageja põhjendatult nimetanud liisingueseme väärtuseks 30 000 eurot ilma käibemaksuta (33 333,33-10%). Hinnaerinevust turuväärtusel ja müügihinnal kuni 10% on lubatavaks pidanud ka Riigikohus otsuse nr 3-2-1-33-08 p-s 18. Seega liisingumaksetega katmata liisingueseme ostuhind, millest on maha arvestatud liisingueseme väärtus, kuulub VÕS § 367 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 142 lg-ga 1 hagejale hüvitamisele 11 823,98 euro ulatuses. Hagi rahuldamist selle nõude osas ei välista kostja esitatud vastuväide, mille kohaselt hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõla käibemaksule veel ka käibemaksu liisingumaksetelt. VÕS § 367 ei selgita, kas liisingueseme soetamiseks tehtud makseid ja liisinguvara väärtust tuleb arvestada koos käibemaksuga või mitte. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-124-08 p 22 selgitanud, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse käibemaksu igakuiselt makselt. Kohtuasjas nr 3-2-114-14 kordas Riigikohus juba varem väljendatud seisukohti, et juhul kui liisinguandja on märkinud liisinguesemete omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse), mida tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega, ilma käibemaksuta, on käibemaksu juurdearvutamine liisinguesemete väärtuse määramisel liisinguandja suhtes põhjendamatu. Need arvutused peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2008. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08, vastavalt p 22 ja 20). (p 11) Kohus on tuvastanud, et liisingumaksete arvestamisel on hageja algse liisingueseme jääkmaksumusena arvestanud 84 222,72 eurot ilma käibemaksuta, sest ostu-müügi lepingu kohaselt oli liisingueseme maksumus koos käibemaksuga 99 382,81 eurot (tl 7). Liisinguvõtja maksete väljavõttest nähtub, et hageja on nõudnud käibemaksu vaid liisingu teenuse osutamiselt. Seega on hageja õigesti maha arvestanud käibemaksu liisingueseme turuväärtuselt. Pooltel puudub vaidlus, et liisingulepingu p 5.4 kohaselt on hageja ja liisinguvõtja kokku leppinud, et kui liisinguvõtja täidab oma lepingujärgseid kohustusi mittekohaselt ja liisinguandja saadab talle seetõttu kirjaliku teate liisingulepingu rikkumise kohta, on liisinguandjal õigus nõuda iga rikkumise läbivaatamise, rikkumise kohta teate koostamise ja saatmise koostamise eest hüvitist summas kuni 64 eurot. Kuna hageja kandis seoses liisingulepingu ülesütlemisega võlgnevuse menetlustasu 24 eurot (2*24) ja liisingueseme müügi vahendustasu 79,89 eurot, kuuluvad VÕS § 367 lg 4 alusel hagejale hüvitamisele ka nimetatud kulud kokku 103,89 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude liisingueseme transpordi kulu 37,50 euro hüvitamiseks, sest vaatamata kostja vastuväitele, ei ole hageja tõendanud, et nimetatud kulu oleks olnud vajalik tingituna näiteks auto liikumisvõimetusest või liikluskindlustuse puudumisest. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja viivise nõudele VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

6 (7)

Liisingulepingu lisaks olevast maksegraafikust ja tasumiste väljavõttest nähtub, et lepingu ülesütlemise hetkeks 10.07.2012 oli viivis liisingumaksete võlgnevuselt 185,24 eurot. Liisingulepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud viivisemääraks 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 10.07.2012 kuni vara müügini 10.12.2012 3279,61 eurot (14290,24 x 0,15%/100 x 153 päeva) ja viivist vara müügist hagi esitamiseni 30.10.2014 (14290,24*0,15%:100*689 päeva) 14768,96 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet kuni 14290,24 euroni. Eelnevat kokku võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingu osamaksete võlgnevuse summas 2466,26 eurot, liisingulepingu järgse intressi summas 662,32 eurot, liisingumaksetelt käibemaksu võlgnevuse summas 493,26 eurot, liisingueseme ostuhinna hüvitise 11 823,98 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud hüvitise 103,89 ja sissenõutavaks muutunud viivise 14290,24 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude liisingueseme transpordi kulu hüvitamiseks summas 37,50 eurot. Menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata väga ebaolulises ulatuses (ca 0,13%) jätab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest, kuulub nimetatud summa kostjalt hagejale väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.