Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(lisandub käibemaks 79,40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Mari Männikole. Väljamakse teostada Advokaadibüroole LEXTAL (pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank’is). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgnikul on kohustusi 73 400.00 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

16.04.2015.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Mari Männiko. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (73 400 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on kohustused OÜ XXX ees summas 30 000 eurot, OÜ XXX ees summas 43 400 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ees summas 78 390,46 eurot, millele lisandub intress 4 484 eurot. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatus ajutisele haldurile mingeid selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta ei ole avaldanud. Ajutine haldur analüüsis võlgniku AS SEB Pank pangakonto väljavõtet, millest nähtuvad perioodil 25.02.2013- 21.01.2014 on süstemaatiliselt ettevõtte pangakaartiga nr XXXXXXXXXX , mille valdajaks oli XXX , tehtud pangaautomaatidest väljamakseid summas 270 420 EUR. Perioodil 28.01.2014- 20.01.2015 on süstemaatiliselt ettevõtte pangakaardiga nr XXXXXXXX , mille valdajaks oli XXX , tehtud pangaautomaatidest väljamakseid summas 358 900 EUR. Perioodide vältel on väljamakseid kokku tehtud kokku summas 629 320 EUR. Danske Bank A/S pangakonto väljavõttest nähtub samuti, et perioodil 13.02.2013 – 20.01.2015 on ettevõtte pangakontolt pangakaardiga nr XXXXXX, mille valdajaks oli XXX , tehtud korduvaid sularaha väljamakseid, kokku summas 179 520 EUR. Võlgnik on halduri teabepäringule vastanud lakooniliselt esitamata mistahes dokumente. Võlgnik on kinnitanud et raamatupidamist ei ole võimalik esitada ning kassaraamat puudub. Seega on eluliselt ebausutav, et eelnimetatud sularahatehingud on teostatud võlgniku majandus- ja kutsetegevuses. Äriühingu varalise seisundi kohta andmete esitamata jätmine vastab KarS § 381 sätestatud teo tunnustele. Maksejõuetuse põhjus on kohtu hinnangul seega 2(4)

juhtorgani liikme tahtlikult toime pandud raske juhtimisviga, XXX i tegevus vastab ka KarS § 384 lg 1 teo tunnustele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Pankrotiavalduse esitamise asemel võttis osanik pangakaardiga süstemaatiliselt pangaautomaatidest välja sularaha, millega kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 06.04.2015. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, võlausaldajate huvide kahjustamine on KarS § 3841 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed XXX ja XXX ning juhatuse liige XXX on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et on tehtud korduvaid väljamakseid, millede eesmärk on haldurile teadmata. Tegemist võib olla tagasivõidetavate tehingutega. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 401 eurot ja kulutuste hüvitiseks 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt ning endistelt juhatuse liikmetelt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 1 300,80 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega 3(4)

pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Mari Männikole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Janek Paklinskile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.