Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja kirjalike seisukohtade kohaselt sõlmisid hageja ja XXXOÜ (edaspidi: kostja I) 09.11.2012 laenulepingu nr XXX . 09.11.2012 sõlmisid hageja ja XXX(edaspidi: kostja II) käenduslepingu nr XXX. 22.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu lisa 1, mille kohta andis oma kinnituse ka kostja II. Vastavalt laenulepingu p-le 2.1 väljastas hageja kostjale I laenu summas 80 000 eurot. Kohustus on kuni käesoleva ajani täitmata. Laenulepingu tähtaeg saabus 09.01.2014. Laenulepingust tulenev võlgnevus on summas 86 568,84 eurot, millest KredEx tagatistasu võlgnevus on summas 331,10 eurot; KredEx tagatistasu viivisevõlgnevus on summas 115,00 eurot; põhiosavõlgnevus on summas 62 707,47 eurot; intressivõlgnevus on summas 3 617,08 eurot ja viivisevõlgnevus on summas 19 798,19 eurot. Hageja palus hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse summas 80 000 eurot ja menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja II vastuväited Kostja II kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Kostja II oli XXXOÜ juhatuse liige perioodil 17.08.2011 kuni 20.02.2014. Äriühingu üldkoosoleku otsusega on kostja II ettevõtte juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ja määratud uus juhatuse liige. Juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumisega, so peale 20.02.2014. a ei olnud kostja II enam XXXOÜ-ga seotud ega saanud mõjutada äriühingu edasisi tegevusi, sh hageja ees kohustuse täitmisega tekkinud võlgnevuse lahendamist. Pealegi puudus kostja II-l igasugune kontakt XXXOÜ uue juhatuse liikmega. Miks XXXOÜ ei täitnud või ei asnud täitma oma kohustusi hageja ees ei ole kostja II teadlik. Hagiavaldusest ei nähtu ka millised on olnud hageja toimingud, et asi lahendada hageja ja kostja I vahel kohtuväliselt. Hagimaterjalidest selgub vaid, et hageja on kostja I-le saatnud või püüdnud saata tema juriidilisele aadressile kaks teadet: 23.09.2013. a laenulepingu ülesütlemise kohta ja 28.04.2014. a teatise, milles teatab, et lepingu tähtaeg saabus 09.01.2014 ning võlgnevuse suurus. Kostja II leiab, et hageja ei ole võlgnevuse tekkimisel järginud hea tava reegleid. Hagejal on õigus nõuda vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja II on arvamusel, et esmalt tuleks hea tava kohaselt püüda kohustuse täitmine saada põhivõlgnikult ehk kostja I-lt, kuna laen on antud kostja I majandustegevuses. Hageja ei ole kostja II-le teatanud, et ta on kostja I-ga lõpetanud laenulepingu. Hageja on kostja II-le saatnud või püüdnud saata 23.09.2013. a käendusnõude teatise, 28.01.2014. a nõude käendusest tuleneva kohustuse täitmiseks ja 28.04.2014. a teatise. Nendes hageja poolt postitatud teadetes ei ole kostja II teavitatud, et hageja on kostja I-ga laenulepingu lõpetanud. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja sellise taotlusega, et vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude suuruse kindlaks määramisel tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kindlaks määratud menetluskulude summalt viivist. Kostja II leiab, et see on kostjal II suhtes täiendava ebamõistliku kohustuse panemine ning väljendab otseselt hagejapoolset pahatahtlikkust.

Menetluse käik Kostja I hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldas laenulepingust nr XXX tuleneva nõude kostja I vastu 19.03.2015 tagaseljaotsusega. Antud tagaseljaotsus on 20.05.2015 jõustunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX. 09.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX. 22.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu lisa 1, mille kohta andis oma kinnituse ka kostja II. Vastavalt laenulepingu p-le 2.1 väljastas hageja kostjale I laenu summas 80 000 eurot. Hageja selgitas menetluse käigus, et saatis kostjale I 23.09.2013 laenulepingu ülesütlemise teatise aadressile Paju 3, Saue, mis oli kostja I laenulepingus märgitud aadress ning kuni 18.09.2013 ka registrijärgne aadress. Kostja I nimetatud aadressilt isiklikult allkirja vastu teatist kätte ei saanud. Hilisemal kontrollimisel märkas hageja, et laenulepingu ülesütlemise teatise väljasaatmise hetkeks oli kostja I registrijärgne aadress muutunud, kuid sinna ei olnud hageja teatis saatnud. Seega luges hageja laenulepingu lõppemise ajaks selle lõpptähtpäeva 09.01.2014. Kostja I laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on summas 86 568,84 eurot, millest KredEx tagatistasu võlgnevus on summas 331,10 eurot; KredEx tagatistasu viivisevõlgnevus on summas 115,00 eurot; põhiosavõlgnevus on summas 62 707,47 eurot; intressivõlgnevus on summas 3 617,08 eurot ja viivisevõlgnevus on summas 19 798,19 eurot. Käenduslepingu p 1 alusel on kostja II vastutus piiratud 80 000 euroga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on põhjendatud nõue kostja II kui käendaja vastu. Kohus leiab, et kostja II vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja nõue tuleneb seadusest ja pooltevahelisest käenduslepingust, millega on kostja II võtnud endale kohustused hageja ees lepingus sätestatud tingimustel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et võlausaldaja peaks kõigepealt nõudma võlgnevuse

tasumist põhivõlgnikult ja alles siis saaks nõuda tasumist käendajalt. Käendaja solidaarne vastutus põhivõlgnikuga tuleneb seadusest. Kostja II ei ole oma sellekohaseid väiteid millegagi tõendanud. Kostja II nimetatud kokkulepe ei nähtu pooltevahelisest käenduslepingust. Pooltevahelise käenduslepinguga on tõendatud, et antud lepingu p 1 alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust ja laenulepingu kõigist lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimaalselt 80 000 eurot eest. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal seadusest tulenev õigus valida, kas ta nõuab võlgnevuse tasumist kostjalt I või kostjalt II või mõlemalt korraga. Asja lahendamisel ei oma ka tähendust, millisel eesmärgil on laen antud ja millistel põhjustel jättis põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata, kuivõrd käendaja vastutus võlausaldaja ees sellest ei sõltu. Käesoleval juhul on hagi põhivõlgniku vastu tagaseljaotsusega rahuldatud. Antud otsus on 20.05.2015 jõustunud. See aga ei välista VÕS § 65 lg 1-st tulenevalt hageja nõude esitamist täies ulatuses käenduslepingu alusel käendaja vastu. Samas on põhivõlgniku ja käendaja vastutus tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 hageja ees solidaarne, mistõttu tuleb seda arvestada kohtuotsuse täitmisel. Tulenevalt VÕS § 67 lg-st 1 võib solidaarvõlgnik tugineda sellele, et kohustus on teise solidaarvõlgniku poolt või tema vara arvel täielikult või osaliselt täidetud. VÕS § 69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Alustatud täitemenetluse lõpetamiseks saab solidaarvõlgnik esitada täitemenetluse seadustiku § 221 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendatava laenulepingujärgse makse tasumise tähtpäev.

kohustuse

täitmise

tähtpäevaks

iga

Vastavalt laenulepingu ja selle lisa 1 p-le 6.1 maksab laenusaaja laenusumma tagasi laenulepingus toodud tingimustel. Pank võtab laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel graafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Kostja I tagab, et vastavad summad on tähtaegselt arvelduskontol olemas. Laenulepingu p-s 2.7 on pooled kokku leppinud maksete tähtpäevaks iga kuu 9. kuupäeva. Vastavalt laenulepingu lisa 1 p-le 2 oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 09.01.2014. Seega on kogu võlgnetav summa muutunud sissenõutavaks 10.01.2014. Laenulepingu ja selle lisa punkti 7.1 järgi kohustus kostja I hagejale tasuma igakuiselt intressi laenulepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt Laenulepingu p-le 2.8 oli intressimäär 10% aastas. Tulenevalt laenulepingu p-st 2.10 oli intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 09. kuupäev. Laenulepingu ja selle lisa 1 punkti 10.1. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel Viivisemääraks leppisid pooled vastavalt Laenulepingu p-le 2.14 kokku 0,15% kalendripäevas. Hageja on laenulepingul sooritatud operatsioonide arvestusega tõendanud kohtule, et kostja I laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on summas 86 568,84 eurot, millest KredEx tagatistasu võlgnevus on summas 331,10 eurot; KredEx tagatistasu viivisevõlgnevus on summas 115,00 eurot; põhiosavõlgnevus on summas 62 707,47 eurot; intressivõlgnevus on summas 3 617,08 eurot ja viivisevõlgnevus on summas 19 798,19 eurot. Nimetatud võlgnevuse

suurust ei ole kostja II vaidlustanud. Kuivõrd kostja II vastutus käenduslepingu alusel on piiratud 80 000 euroga, tuleb hageja nõue antud summas rahuldada ja see kostjalt II hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on kogu ulatuses põhjendanud ning kostja II vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda. Hageja on esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu summas 1 000 eurot ja päringu eest summa 12,50 eurot, kokku on hageja teinud menetluskulusid summas 1 012,50 eurot, mis tuleb kostjalt II välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt II TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista hageja kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja nimetatud nõue on kooskõlas seadusega ega ole seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.