Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni (47,93 eurot). Laenuandja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, kuna kostja laenu ei tasunud. Meeldetuletuskirjade saatmise eest on laenuandjal õigus nõuda kahju hüvitamist summas 19,18 eurot. 21.10.2009 algatas laenuandja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse. Inkassomenetluses sissenõudmiskulu on 89,30 eurot. 01.12.2012 loovutas laenuandja nõude hagejale ning hageja teavitas sellest kostjat e-posti teel 06.12.2012. Kostja vastus Kostja esitas seisukoha, milles teatas, et tal puudub kindel elukoht. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostja taotluse (t lk 29-30) alusel sõlmis laenuandja kostjaga laenulepingu, mille alusel laenuandja laenas kostjale 3 000 krooni. Laenusumma kanti kostjale üle 17.05.2009 (t lk 31). Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on jäänud võlgnevusse ning et selle tõttu on edastatud meeldetuletuskirju ja toimunud võla sissenõudmise inkasso kaudu (t lk 45-46). Laenuandja loovutas nõude hagejale ning hageja teavitas sellest kostjat (t lk 51-53). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja sisulisi vastuväiteid nõudele esitanud ei ole. Hagi kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 191,73 eurot, seisuga 09.04.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 152,50 eurot, käsitluskulu 47,93 eurot ning kahjuhüvitise 89,30 eurot. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 481,46 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab hageja lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ning põhjendatuks. Õigusabi on osutatud 2 tunni eest ning õigusabi seisnes tõendite kogumises ja hagiavalduse koostamises. Lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Sellise tunnihinna ja tundide arvuga kujuneb õigusabikuluks 150 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 250 eurot ja mõistab selle summa kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.