Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-38981 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja OÜ Aktiva Finants esitas 16.12.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Hxxxx Uxxxxxxx 737,80 euro saamiseks. 06.01.2015. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt: põhinõude osas summas 372,44 eurot ja viivise osas 139,67 eurot. 12.02.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus tegi 17.02.2015. a määrusega maksekäsu, milles kohustas Hxxxx Uxxxxxx tasuma OÜ-le Aktiva Finants 512 eurot, millest põhivõlg moodustas 372,44 eurot ja viivis 139,67 eurot, ning riigilõivu 45 eurot. Kohus lõpetas menetluse OÜ Aktiva Finants hagis Hxxxx Uxxxxx vastu 512,11 euro nõudes. 20.03.2015. a määrusega võttis kohus menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi ülejäänud viivisesumma, 226,25 euro nõudes. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista viivis 226,50 eurot ja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja 19.09.2012. a lepingu nr 30050503, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja üle andma mobiiltelefoni ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. AS Tele2 Eesti esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mida kostja korrektselt ei tasunud. AS Tele2 Eesti loovutas 03.10.2014. a nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Et nõude põhisumma (372,44 eurot) ja osa viiviseid (139,67 eurot) on kostjalt välja mõistetud Tartu Maakohtu 17.02.2015. a maksekäsu määrusega, siis palus hageja kohtul kostjalt välja mõista ülejäänud viivis summas 226,50 eurot. Viivise määraks oli lepingu lisaks olevate teenuste üldtingimuste kohaselt 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vastuseks kostja 10.04.2015. a seisukohale selgitas hageja viivise arvestust. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase tasumata arve nr 38461306 maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o. 19.05.2013.a kuni hagiavalduse esitamiseni 05.03.2015.a. Arvestatud on lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas. Viivise summaks kujunes 365,92 eurot. 16.04.2015.a seisuga sai kostjalt väljamõistetud summa kokku 512,11 eurot kostja poolt läbi kohtutäitur Rita Lohu tasutud. Kuna kostja oli tasunud viivise nõude katteks 139,67 eurot, ongi viivise võlgnevuseks 226,25 eurot. Hageja leidis, et tal oli õigus nõuda lepingujärgseid viiviseid alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest (19.05.2013.a) kuni kohase täitmiseni, kuivõrd nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele, s.t. lähevad üle ka kõik õigused ja kohustused. Kirjalikus menetluses hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Oma 10.04.2015. a vastuses ei nõustunud kostja viivise arvutamisega. Kostja leidis, et OÜ Aktiva Finants sai viivist arvutada üksnes ajast, mil AS Tele2 Eesti nõude hagejale loovutas, seega alates 03.10.2014. a. Kostja hinnangul on hagejal õigus viivisena nõuda üksnes seadusjärgset intressimäära, milleks on Eesti Panga teatel enne 1. jaanuari 2015. a 0,05%. Lisaks märkis kostja, et eraldi hagi esitamisega hageja poolt on algse põhinõude suurus mitmekordistunud, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Kostja leidis, et hageja pole suutnud põhjendada ega näidanud viivise arvutamise käiku.

2-14-38981 Kirjalikus menetluses kostja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste (t lk 35-47) punktis 6.13.2 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Kostja on 19.09.2012.a lepingut (t lk 19) sõlmides kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega. Seega on hageja arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist lepinguga kokkulepitud määras. Kohus leiab, et kostja väited nagu saaks tasumata kohustuselt nõuda viiviseid vaid seadusjärgses määras, ei ole asjakohased ega seadusega kooskõlas, sest kostja oli lepingut sõlmides nõustunud lepingujärgse viivisemääraga. Vastavalt VÕS § 113 lg1 võib viiviseid nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Käesolevalt muutus põhikohustus- tasumata kohustuste kohta 01.05.2013.a esitatud arve nr 38461306 summas 376.27 eurot (t lk 33-34)- sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o. 19.05.2013.a. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei tasunud arvet nr 38461306, arvel märgutud tähtaja jooksul, muutuski see sissenõuatavaks alates 19.05.2013.a. Seega on kostja vastuväited, et hageja ei saanud temalt nõuda viivist alates kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest AS Tele2 Eesti ees, vaid alles hetkest, kui hagejale loovutati nõue, väärad. Nõude loovutamine ei muuda ega katkesta loovutaja (käesolevalt Tele 2 Eesti AS) ja teise lepingupoole (käesolevalt kostja) vahel sõlmitud lepingut, ei peata ega tühista juba tekkinud kohustuste täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lg 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 167 lg 1 lähevad koos nõudega uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kõrvalkohustuste hulka kuulub ka viivise maksmise kohustus. Kohus selgitab, et nõude loovutamisega ei muutu kohustatud isiku jaoks muud, kui isik, kellele kohustus täita tuleb. Muus osas jääb leping muutmatuks. Seejuures jätkub viivise arvestus samas määra, mis oli lepingu poolte vahel kokku lepitud. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates kostja poolt AS Tele2 Eesti ees kohustuste täitmata jätmisest kuni kohase täitmiseni kostja ja AS Tele2 Eesti vahelises lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud viiviseid alates 19.05.2013.a kuni hagiavalduse esitamiseni 05.03.2015.akokku 656 päeva. Arvestatud on lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas ja see on arvestatud põhivõlalt, milleks oli 376.27 eurot. Seega on viivise päevamääraks 0.56€ ja viivise summaks kujunes kohtu arvestuste alusel 367.36 eurot. Hageja on palunud viivisena välja mõista 365.92 eurot ning kohus lähtub hageja nõudest. Kohus on 17.02.2015.a maksekäsu

2-14-38981 määrusega mõistnud kostjalt viivisena välja 139.67 eurot, mis on hagejale 16.04.2015.a täitemenetluses ka tasutud. Seega on tasumata viivis summas 226.25 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue nimetatud osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastuseks kostja vastuväitele, et viivise nõude esitamisega on algne nõue mitmekordistunud ning seda tuleb pidada ebamõistlikuks, märgib kohus järgmist. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Algse põhinõude suuruseks, mis kostjalt hageja kasuks maksekäsu määrusega välja mõisteti, oli 372,44 eurot, viisise nõude suurus aga 365.92 eurot. Käesoleval juhul ei ületa viiviste nõue põhinõuet, seega puudub hagejal ka kohustus tõendada tal tekkinud kahju olemasolu. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust viivise vähendamiseks. Kohtu selgitab ka, et sissenõudja poolt on igati mõistlik nõuda kohustuse täitmata jätnud isikult viivist, so tasu vastaspoole raha kasutamise eest, sest võõra raha kasutamine on üldiselt tasuline teenus. Viiviste suurus on tingitud kostja enda tegevusest, sest ta on jätnud kohustused teadlikult täitmata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 80 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve õigusabi eest summas 287,60 eurot. Kostja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu: hageja esindaja on koostanud hagi ja esitanud vastuse kostja vastuväidetele. Kohtu hinnangul on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 367,60 eurot, millest 80 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 287,60 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.