Otsuse avalikult teatavaks- 01. juuni 2015.a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-9680
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Reio Koppel ja OÜ Branco Trading vastu 7 874,40 euro nõudes Swedbank AS hagi Kristjan Pikk ja Teet Tali vastu 7 874,40 euro nõudes
Hagihind
4 881,23 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Kaarel Teras (e-post esindajad [email protected]) Kostja 1 Reio Koppel (isikukood 36505132740) Kostja 2 Branco Trading OÜ (registrikood 11378925, registrist kustutatud) Kostja 3 Kristjan Pikk (isikukood 38112145719, elukoht XXX) Kostja 4 Teet Tali (isikukood 38706216539) Kohtuistungi toimumise aeg
24. november 2014.a
RESOLUTSIOON
1.Kostjate Reio Koppel ja Teet Tali osas rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kostja Kristjan Pikk osas rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali ́lt solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks välja 2 993,17 eurot tagastamata laenusumma katteks ning intress summas 837,4 eurot, kokku 3 830 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend) eurot ja 57 senti.
Mõista kostjalt Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja kasuks välja 15.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 043,83 eurot ning kostjalt Kristjan Pikk sellest solidaarselt kostjatega Reio Koppel ja Teet Tali viivis summas 2 993,17 eurot.
4.OÜ Branco Trading osas lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel otsust tegemata.
5.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud solidaarselt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali kanda.
2.Välja mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks menetluskulu summas 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 11 senti
(riigilõiv).
3.Välja mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostjale Reio Koppel on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametilikud Teadaanded 12.06.2013 (tl 64-65, 68). TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale R. Koppel avalikult kättetoimetatuks. Kostjale Teet Tali on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadetud aadressil XXX, mis oli T. Tali elukoht nii rahvastikuregistri kui ka Maksu- ja Tolliameti andmetel. Dokumendid on 14.06.2013 vastu võtnud tema ema (tl 71) ning 10.09.2013 tema isa (tl 72). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale T. Tali kättetoimetatuks kättetoimetamisega tema vanematele. Kostjad R. Koppel ja T. Tali, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtukutsed 24.11.2014.a toimunud kohtuistungile on kostjatele R. Koppel ja T. Tali kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.10.2014 (tl 119-120). Kostjad R. Koppel ja T. Tali istungile ei ilmunud. Kostjad R. Koppel ja T. Tali võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja ja kostja K. Pikk võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused 26.09.2007 sõlmisid Swedbank AS (hageja) OÜ Branco Trading laenulepingu nr 07-175578-JI, mille kohaselt hageja andis laenusaajale laenu summas 120 000 krooni. Hageja ja Kristjan Pikk sõlmisid käenduslepingu nr 07-175578-KÄ1, hageja ja Reio Koppel käenduslepingu nr 07-175578KÄ2, hageja ja Teet Tali käenduslepingu nr 07-175578-KÄ3. Käenduslepingute alusel võtsid Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Branco Trading laenulepingust nr 07-175578-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Vastutuse maksimumsummana lepiti iga käenduslepingu p-s 1 kokku 139 200 krooni. Käenduslepingu p 4 kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.
Laenulepingu punktide 2.6 ja 7 järgi kohustus laenusaaja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile 2.6 oli intressimäär 16% aastas. OÜ Branco Trading ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tal tekkis hageja ees võlgnevus. Enne laenulepingu ülesütlemist on tasumata põhiosa laenumaksed alates 15.07.2009 ning intressimaksed alates 15.03.2009. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 15.03.2009. Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, saatis hageja laenusaajale 01.06.2009 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning teavitas laenusaajat, et võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles öelduks. Kuna laenusaaja ei likvideerinud võlgnevusi, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 15.09.2010. 01.06.2009 ja 16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja käendajatele teatised, milles teavitas laenusaajat ja käendajaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Seoses laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 15.09.2010 moodustab laenulepingust nr 07-175578-JI tulenev võlgnevus kokku 7 874,4 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 2 993,17 eurot, intressist summas 837,4 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 4 043,83 eurot. Hageja palub võlgnevus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kostja Kristjan Pikk vastus hagile Kostja K. Pikk hinnangul on nõue TsÜS § 146 ja 147 kohaselt aegunud. Hageja on saatnud lepingu ülesütlemise teavituse 01.06.2009, mille kohaselt on hageja lepingu lõpetanud alates 16.06.2009. Teadet lepingu ülesütlemise kohta ei ole õigeaegselt kostjale K. Pikk kätte toimetatud ega teavitatud ülesütlemisest ka muul moel. Hageja tegevusetus on tinginud olukorra, kus laenu saanud ettevõte on äriregistrist kustutanud ning ei ole täitnud oma kohustusi. Hageja tegevusetust näitab ka hagiavalduse esitamine 16.005.2012. Hageja väidab, et lõpetas laenulepingu ühepoolselt alles 15.09.2010, üle aasta hiljem kui oli laenulepingu ülesütlemise avalduses, lastes omakasupüüdlikult intressil ja viivisel lisanduda. Hageja ei ole kasutanud võimalusi alustamaks läbirääkimisi tollal veel likviidse juriidilise isikuga, kes oli nõude aluseks oleva väikelaenu sihtotstarbeline kasutaja. Kostja K. Pikk palub lõpetada menetlus nõude aegumise tõttu. Hageja täiendavad seisukohad Hageja ütles lepingu üles alates 15.09.2010.a. Hageja esitas kohtule hagi 16.05.2012.a, seega ei olnud nõue hagi esitamise ajaks aegunud. K. Pikk hinnangul tuleb lepingu ülesütlemise kuupäevaks lugeda 16.06.2009. Nimetatud kuupäevaks ootas hageja, et nii laenusaaja kui ka käendajad täidaksid neile lepingust tulenevad kohustused. Kui nimetatud kuupäevaks kohustusi ei täideta, tekkinuks hagejal õigus leping üles öelda. K. Pikk on olnud hageja laenuhalduriga ühenduses ja lubas käendajana kohustused täita 30.06.2009.a, millest tulenevalt oli hageja nõus lepingut mitte üles ütlema. 13.07.2009 tasus K. Pikk võlgnevus katteks 19 420 krooni, millest laenu põhiosa katteks arvestati 16 792,74 krooni ja intresside katteks 2 627,26 krooni. Seda laekumist arvesse võttes ei olnud hagejal põhjust lepingut üles öelda. Leping öeldi üles 15.09.2010, kui oli üheselt selge, et ei laenusaaja ega käendajad ei reageeri hageja teatistele ja palvetele tekkinud võlgnevused likvideerida. Kuigi leping öeldi üles 15.09.2010, ei oleks hageja nõue hagi esitamise seisuga aegunud ka juhul kui leping oleks üles öeldud 16.06.2009. 01.06.2009 ja täiendavalt 16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja kostjatele (sh K. Pikk ja T. Tali) teatised, milles teavitas laenusaajat ja kostjaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Samuti on hageja laenuhaldur olnud kontaktis kostjaga K. Pikk ning poolte vahel toimusid läbirääkimised laenukohustuse ümbervormistamiseks K. Pikk nimele. K. Pikk katkestas läbirääkimised ja muutus hagejale kättesaamatuks. Seega ei ole tõesed K. Pikk väited, mille kohaselt ei ole teda tekkinud olukorrast teavitatud ega pakutud probleemi lahendamiseks lahendusi.
Kohtuistung 14.11.2014 Kostja K. Pikk on nõus kompromissi sõlmima, menetlus on kestnud juba aastaid ning viivised ületavad põhinõude suuruse. Hageja esindaja selgituste kohaselt oli viivis 0,15% päevas ning kostja K. Pikk andis hagejale põhjust uskuda, et pooled võivad jõuda kokkuleppele. Pooled on pidanud kohtuväliseid läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks summas 6 000 eurot. Kohus annab pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning lõppseisukohtade esitamiseks. Hageja lõppseisukohad Hageja jääb menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul rahuldada esitatud hagi täies ulatuses kostjate Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali suhtes.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi kostjate OÜ Branco Trading, Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali vastu hageja ja OÜ Branco Trading vahel 26.09.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-175578-JI alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Kostjatelt K. Pikk, R. Koppel ja T. Tali nõuab hageja võlgnevuse tasumist käenduslepingute nr 07175578-KÄ1, 07-175578-KÄ2, 07-175578-KÄ3 alusel.
2.Äriregistrist nähtuvalt on OÜ Branco Trading (registrikood 11378925) registrist kustutatud 12.12.2012. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuna juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta, siis lõpetab kohus menetluse tsiviilasjas OÜ Branco Trading suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel otsust tegemata.
3.Kohus leiab, et VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses. vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
4.Kostja K. Pikk on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Branco Trading, Kristjan Pikk, Teet Tali ja Reio Koppel vastu 08.03.2011. Kostja K. Pikk hinnangul ütles hageja laenulepingu üles alates 16.06.2009. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Isegi kui lugeda laenuleping üles öelduks alates 16.06.2009, ei saanud nõue hagi esitamise ajaks aegunud olla. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 7 874,4 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 2 993,17 eurot, intressist summas 837,4 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 4 043,83 eurot (15.09.2010 seisuga).VÕS § 396 lg 1 kohaselt
laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja andis 26.09.2007 sõlmitud laenulepingu alusel OÜ-le Branco Trading laenu summas 120 000 krooni (7669,40 eurot), millest on tagastamata 2 993,17 eurot. Lepingu p 2.3 kohaselt oli laenu taastamise lõpptähtaeg 15.09.2010. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Swedbank AS on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu punktide 2.6 ja 7 järgi kohustus laenusaaja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile 2.6 oli intressimäär 16% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivist põhiosalt arvestatud alates 15.03.2009. Laenulepingu p 2.8 kohaselt oli viivisemäär 0,15% päevas. Hageja on esitanud viivisenõude summas 4 043,83 eurot (16.05.2012 seisuga).
6.Kostja K. Pikk on oma seisukohtades välja toonud, et hageja on tegevusetus on toonud kaasa olukorra, et põhivõlgnik on registrist kustutatud ning viivitanud lepingu lõpetamisega, lastes omakasupüüdlikult intressil ja viivisel lisanduda. Seega kohtu hinnangul viitab kostja K. Pikk sellele, et viivisenõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 15). Selliseid erandlikke asjaolusid kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esine. Hageja selgitustest nähtuvalt on lepingu ülesütlemisega viivitatud seetõttu, et kostjaga K. Pikk on peetud läbirääkimisi kohustuse ülevõtmise osas ning K. Pikk on võlgnevust osaliselt tasunud (30.07.2009).
7.Kohus leiab, et sisuliselt on K. Pikk soovinud viivise vähendamist – K. Pikk on kohtuistungil välja toonud, et viivised ületavad põhinõude suuruse ning pakkunud kompromissi summas 6 000 eurot. Pooled on ka kohtuväliselt pidanud läbirääkimisi samas summas kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus käsitleb kostja K. Pikk seisukohta taotlusena viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18, Riigikohtu 26. oktoobri otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p
12). Hageja on esitanud viivisenõude summas 4 043,83 eurot, seega esitatud viivisenõue ületab esitatud põhivõlgnevuse nõuet (2 993,17 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt K. Pikk välja viivis summas 2 993,17 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt K. Pikk, R. Koppel ja T. Tali solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2 993,17 eurot tagastamata laenusumma katteks ning intress summas 837,4 eurot. Kostjalt R. Koppel ja T. Tali tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 15.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 043,83 eurot, kostjalt K. Pikk tuleb sellest solidaarselt kostjatega R. Koppel ja T. Tali välja mõista 2 993,17 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja K. Pikk on soovinud kohtuistungil kompromissi sõlmida ning on olnud nõus tegema kohe (nädala jooksul) 30% ulatuses sissemakse. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja tasub 6 500 eurot ja pool riigilõivust ning tasub nädala jooksul sissemakse 30% ulatuses. Kostja sissemakset ei tasunud ning hagejaga ühendust ei võtnud. Arvestades hagi rahuldamist kostjate R. Koppel ja T. Tali suhtes ning asjaolu, et kostja K. Pikk hagejaga kompromissi osas ühendust ei võtnud ning ettemaksu ei tasunud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on 28.08.2013 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 639,11 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Ühtlasi palub hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.