Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-11-32161

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

kaks eurot ja neliteist senti) eurot ja viivis 01.06.2015.a. seisuga 3069.44 (kolm tuhat kuuskümmend üheksa eurot ja nelikümmend neli senti) eurot.

Hageja hagiavalduses esitatud nõuded ja põhjendus, kostjate vastuväited ning menetluse käik OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 11.07.2011 hagi solidaarselt V. K.i ja K. P.i vastu kahjuhüvitise summas 324 039.12 euro nõudes ja K. P.i vastu kahjuhüvitise 20 515.19 euro, laenuvõla koos kõrvalnõuetega summas 10 519.82 euro ning edasise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) juhatuse liikmeteks on olnud alates 08.06.2004 V. K. ja K. P.. 27.07.2007 esitas L. P. võlausaldajana pankrotiavalduse OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) pankroti välja kuulutamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostjad on võlgniku arveldusarvelt sularahas välja võtnud v. enda arvele kandnud 6 345 400.70 – 1 315 520.61 = 5 029 880.09 krooni e. 321 467.93 eurot rohkem , kui võlgniku raamatupidamises kajastatud kuludokumentide alusel tegelikult kulutusi tehti. Kostjate Pärnu Maakohtule 14.11.2007.a. esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli võlgniku kassa jääk 24 982 krooni. Kuivõrd nimetatud summad ei kajastu aruandluses võlgniku kassas, siis sellest võib järeldada, et juhatuse liikmed on nimetatud summad omastanud. Kostjad on võlgniku rahaliste vahendite eest teinud kulutusi isiklikuks otstarbeks kogusummas 2571.19 eurot (40 230.31 krooni), millise tegevusega on kostjad rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning juhatuse liikme kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (korraliku ettevõtja hoolsuskohustus). Samuti märgib hageja, et kostja II võõrandas võlgnikule kuulunud sõiduauto 6 päeva pärast omandamist oma õele M. P.ile kindlaksmääramata hinnaga. Kuivõrd võlgniku raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et M. P. oleks võlgnikule sõiduauto eest tasunud, siis on alust arvata, et tehingu eesmärk oli võlgniku 2 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 juhatuse liikme lähikondsele sõiduki soetamine võlgniku rahaliste vahendite arvelt. Kõnealuse tehinguga rikkus kostja II jämedalt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning juhatuse liikme kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (korraliku ettevõtja hoolsuskohustus). Tehinguga tekitas kostja II võlgnikule varalist kahju summas 20 515.19 eurot (320 993 krooni, mis oli sõiduki soetamisväärtus). 20.03.2006 K. P.iga sõlmitud laenulepingu alusel andis võlgnik K. P.ile laenu summas 140 000 krooni intressiga 3% aastas, tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 20.03.2011. Ajavahemiku 21.03.2011 kuni 30.06.2011 eest nõuab hageja kostjalt II viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestusega 8% aastas, seega 102 päeva eest summas 200.03 eurot (3129,86 krooni) ning ajavahemiku 01.07.2011 kuni 05.10.2011 eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestusega 8,25% aastas, seega 96 päeva eest summas 194.15 eurot (3037,81 krooni). Seega on viivisenõue 05.10.2011 seisuga kokku summas 394.18 eurot. Hagejal on kostja II vastu laenulepingust tulenev põhinõue summas 8 947.63 eurot, millele lisandub intressinõue summas 1 342.14 eurot ning viivisenõue summas 394.18 eurot s.o. kokku summas 10 683.95 eurot, millele lisandub tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates 06.10.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostjate poolt 4.04.2012 esitatud vastuse kohaselt on kostjad veendunud, et hageja nõuded on aegunud, sest tehingulised suhted aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastaga. Hageja pole millegagi põhjendanud nõude esitamist alles 2011, mil vaieldavatest tehingutest oli möödunud vähemalt 4 aastat. Vastavalt pankrotiseaduse § 118 lg 2 on tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Seega on nõuded aegunud ning rahuldamisele ei kuulu. Samuti selgitab kostja, et hageja väidab ekslikult nagu oleks kostjad võlgniku arvelt sularaha alusetult välja võtnud ja selle omastanud. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ehitustegevus, ehitusjärelevalve ja toitlustusteenuse osutamine. Sularahas sai osta osasid teenuseid ja kaupu omandada oluliselt odavamalt. Hagejale anti üle kassaraamat , millest on näha sularaha kasutamine ettevõttes. Ühekülgne on kostjate vastu esitada nõue ainult pangast saadud andmeid kasutades arvestamata tegelikku majandustegevust. Kulusid oli vaja teha seoses majandustegevusega. Sõiduki eest tasus M. P. sularahas AS Ascar Tallinna esindajale oma vahendite arvel ning tehing oli selliselt tehtud vaid põhjusel, et saada ettevõtte soodustust. Tõendamata on hageja vahendite kasutamine tehingus. 20.03.2006.a andis hageja kostja K. P.ile laenu 140 000 krooni, tagastamise tähtajaga 20.03.2011.a. Antud laen on kostja poolt hagejale tagastatud 2007.a, millised andmed kajastuvad ka ettevõtte bilansis. Seega on kohustus kostja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja 02.10.2012.a. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et hagiavaldus ei ole esitatud lähtudes üksnes pangast saadud andmetest, vaid hagiavalduse koostamisel on võetud arvesse ka kostjate poolt hagejale üle antud raamatupidamise dokumentatsiooni ja kassadokumente. Juhul kui kostjate poolt väljavõetud sularaha oleks tõepoolest kasutatud OÜ Teenuste Grupp majandustegevuseks , siis oleks pidanud nimetatud majandustegevusega seotud kuludokumendid olema ka haldurile üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas. Kostjad on selgitanud , et mitmed maksed tehti sularahas arveldades sai osasid teenuseid ja kaupu omandada oluliselt odavamalt. Samas ei ole kostjad selgitanud, kes selliselt sularahas kaupade ja teenuste eest tasudes esitati ka kostjatele vastavad ostuarved v. kuludokumendid. Kostja on selgitanud, et tasus sõiduki eest AS-le Ascar Auto Tallinn sularahas oma isiklike vahendite arvelt. Samas ei ole kostja nimetatud väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud.

3 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 Kostja on väitnud, et on tagastanud temale antud laenu 2007 aastal summas 140 000 krooni ja antud andmed kajastuvad bilansis. Kostja ei ole antud väidet tõendanud. 31.05.2013.a. esitas hageja kohtu nõudel nõude selgitamise avalduse , mille kohaselt pankrotihaldur on pankrotimenetluses tuvastanud, et kostjad on ajavahemikul 02.01.200603.09.2007 võtnud võlgniku arvetelt välja sularaha ja teinud ülekandeid enda kontodele. Hagejale esitatud avansiaruannete alusel on perioodil 2006-2007 sularahas tehtud kulutusi summas 1583 770.19 krooni. Avansiaruannetel kajastub hulgaliselt kulusid mis nimetatud aruande alusel on kajastatud kui kassast sularahas tehtud kulutused, kuid tegelikkuses nagu selgub kuludokumentide kirjetelt ja konto väljavõtetelt , on tasutud ettevõtte pangakaardiga. Seega on fiktiivselt vähendatud sularaha jääki kassas. Kokku on 2006- 2007 avansiaruannetele lisatud kuludokumente , mis viitavad kaardimaksetele ning mille tasumine kajastub ettevõtte pangakontodel kogusummas 201 232.87 krooni. Seega on tegelikult tehtud kulutusi summas 1382 537.32 krooni. Kostjad on võlgniku kontodelt sularaha välja võtnud 6 306 540- 1 382 537.32 krooni =4 924 002.68 krooni- tagastatud kassajääk 24 982 krooni s.o. kokku 313 104.49 eurot rohkem kui võlgniku raamatupidamises kajastatud kuludokumentide alusel tegelikult kulutusi tehtud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju 313 104.49 eurot. 07.11.2014.a. esitas hageja kohtu nõudel täienduse, mille kohaselt hageja lõplik nõue kostjate vastu arveldusarvetelt sularaha väljavõtmisega tekitatud kahju on solidaarselt 313 104.49 eurot. Hageja esialgselt esitas nõude summas 321 467.93 eurot ja seega loobub selle nõude osas hagist osaliselt s.o. summas 8363.44 eurot. Hageja palub kostjatelt veel välja mõista juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju solidaarselt 2571.19 eurot, kostja K. P.`ilt juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitis 20 515.19 eurot, kostja K. P.`ilt laenusumma 8947.63 eurot, intressid 1324.14 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 394.18 eurot ja edasine viivis. Menetluskulud jätta kostjate kanda Kohus tegi asjas vaheotsuse aegumise kohta 04.12.2014.a. Vaheotsusega kohus võttis vastu hagist loobumine ja lõpetas menetluse OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) hagis V. K.`i ja K. P.`i vastu solidaarselt kahjuhüvitise 8363.44 eurot nõudes. Jättis nõude aegumise tõttu rahuldamata OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) hagi V. K.`i ja K. P.`i vastu solidaarselt kahjuhüvitise 231 602.76 eurot nõudes. Jättis rahuldamata kostjate V. K.`i ja K. P.`i taotluse aegumise kohaldamiseks OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) hagis solidaarselt V. K.`i ja K. P.`i vastu kahjuhüvitise 84 072.92 eurot nõudes ning K. P.`i vastu kahjuhüvitise 20 515.19 eurot ja laenuvõla koos kõrvalnõuetega summas 10 683.95 eurot ning edasise viivise nõudes ja jätkas selles osas menetlust. Vaheotsus jõustus edasi kaebamata 30.12.2014.a. Kohus poolte nõusolekul eelistungil 13.04.2015.a.jätkas asjas kirjaliku menetlusega ja määras täienduste esitamise ja nendele vastamise ning eelmenetluse lõpptähtaja ja kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Hageja 16.04.2015.a. kirjaliku seisukoha kohaselt hageja raamatupidamises puudub dokument selle kohta, et OÜ Teenuste Grupp oleks Ascar Auto`le sõiduki eest sularahas tasunud 260 993 krooni. Samuti ei nähtu tasumist pangakonto väljavõttelt. Ainus tasumist tõendav dokument on hagiavalduse lisaks olev arve, millele on peale märgitud „tasutud sularahas“, kuid ei ole täpsustatud , kes arve tasus. Hageja ei ole nimetatud sõiduki eest tasumist kajastanud arvestades kostjate poolt välja võetud v. ülekandega saadud rahasummadest maha äriühingu majandustegevuseks tehtud kulutusi/esitatud kuludokumete. Laenulepingu osas 4 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 märgib hageja, et põhinõude suurus on 8947.63 eurot. Hageja on intressi arvestanud laenulepingu sõlmimisest 20.03.2006.a. kuni laenulepingu tähtajani 20.03.2011.a. summas 1342.14 eurot. Hageja viivisenõue on alates 21.03.2011.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni on summas 3069.44 eurot ja hageja palub välja nõuda ka edasine viivis kuni põhionõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostjad hageja täiendavale seisukohale ei vastanud. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. I.Solidaarne nõue kostjate K. P.`i ja V. K.`i vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 84 072.92 eurot. K. P. ja V. K. olid OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) juhatuse liikmed perioodil 08.06.2004.a. – 31.10.2007.a. (I toimik tl.25-26). Pärnu Maakohtu otsusega 26.10.2007.a. kuulutati välja OÜ Teenuste Grupp pankrot ja määrati pankrotihalduriks Martin Krupp (I toimik tl.28-31). Kostjad on ajavahemikul 02.01.2006.a. – 03.09.2007.a. OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) arvetelt välja võtnud sularaha v. kandnud raha oma isiklikele kontodele ja raha kasutamise kohta puuduvad kuludokumendid kokku summas 313 104.49 eurot ( II toimik tl. 110-144). Kohus vaheotsusega 04.12.2014.a. jättis hagi selles osas rahuldamata aegumise tõttu perioodi 02.01.2006- 10.07.2006.a.eest kokku summas 230 670.23 eurot. Aegunud ei ole nõue perioodi 11.07.2006.a. – 03.09.2007.a. eest summas 82 434.26 eurot (II toimik tl.178-183). Vaheotsus jõustus 30.12.2014.a. Kohus leiab, et antud osas nõue ei ole põhjendatud summas 320 993 krooni e. 20 515.19 eurot. Vastavalt Ascar Tallinn AS ja Teenuste Grupp OÜ vahel 17.05.2007.a. sõlmitud ostu müügilepingule ostis hageja sõiduki xxxx xxxxxx hinnaga 20 515.19 eurot (I toimik tl.337). Vastavalt Ascar Tallinn AS poolt 24.05.2007.a. väljastatud arvele on sõiduki eest tasutud 21.06.2007.a. sularahas (I toimik tl.339). Arvel on märgitud ettemaks 60 000 krooni 24.05.2007.a. , maksja OÜ Teenuste Grupp ja maksta veel 260 993 krooni, mis tasutud sularahas. Hageja esindaja kohtuistungil 13.04.2015.a. selgitas, et kuna sõiduki eest on tasutud sularahas siis on nähtavasti makstud selle raha eest , mis kontolt välja võeti ja ta peab seda asjaolu kontrollima (II toimik tl.189). Kirjalikus selgituses hageja märkis, et nimetatud summat ei ole kostjate poolt välja võetud v. ülekandega saadud rahasummadest maha arvestatud (II toimik 194). Sõiduki eest tasutud 20 515.19 eurot ei ole hageja OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) arvetelt kostjate poolt sularahas väljavõetud summadest maha arvestanud. See ei nähtu ka hageja poolt kohtule esitatud koondarvestusest (II toimik tl. 110-144). Kohus leiab, et arvestades Ascar Auto AS kinnitust sõiduki eest sularahas tasumise kohta tuleb antud arvet ja kinnitust kuludokumendina arvestada. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest v. põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg.1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg.2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest , kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 5 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 Juhatuse liige täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuse rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekkinud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Selline on ka kohtupraktika – RKL 32-1-18-08 p. 12. Kohustuse rikkumiseks on raha väljavõtmine osaühingu arvelt ja raha ülekandmine oma arvele ilma õigusliku aluseta ning raha mittekasutamine osaühingu majandustegevuseks. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta , et nimetatud raha on kasutatud osaühingu majandustegevuseks. Raha kasutamist tõendavad vastavad kuludokumendid , mida kostjad kohtule esitanud ei ole. Kostjad on väitnud, et dokumendid on hageja käes, kuid kostjate esindaja kohtuistungil 13.04.2015.a. ei soovinud esitada taotlust dokumentide väljanõudmiseks hagejalt ega nimetanud vastavaid hageja käes olemasolevaid dokumente , mis tõendavad raha kasutamist OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) majandustegevuseks (II toimik tl.189). ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. RPS § 4 p.1 ja 5 järgi raamatupidamiskohuslane on kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Kostjad ei ole kasutanud raha osaühingu majandustegevuseks ega esitanud kohtule vastavaid majandustehinguid kajastavaid raamatupidamise dokumente. Kui juhatuse liige ei tee konkreetset makset ise v. ei võta ise raha kontolt välja seisneb tema kohustuste rikkumine selles , et ta talub põhjendamatute maksete tegemist v. põhjendamatult raha kontodelt väljavõtmist ega võta midagi ette selle takistamiseks. Antud juhul on raha kontodelt välja võetud ja põhjendamatuid makseid tehtud mitte ühekordselt vaid pika perioodi vältel. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg.1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega e. korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega kostjad ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingule on tekkinud kahju s.t. osaühingu kassas puudub kontodelt väljavõetud raha. Kostjate käitumise (raha arvelt väljavõtmine, raha enda arvele kandmine , antud tegevuse talumine ja selle takistamiseks mitte midagi tegemine) ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega juhatuse liikmed on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg.1, TsÜS § 35); juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumise eest s.t. ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg.2); osaühingule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg.1 ja § 128) ; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4). Vastusest vabanemiseks peavad juhatuse liikmed tõendama, et nad on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad ei ole seda tõendanud. Kostjad vastutavad vastavalt ÄS § 187 lg.2 solidaarselt ja seega kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 82 434.26- 20515.19 = 61 919.07 eurot. Hageja väitel kostjad on ettevõtlusega seotud kuludena näidanud ka kulutusi , mis on tehtud isiklikuks otstarbeks perioodil 06.01.2006- 02.07.2007.a. kokku summas 2571.19 eurot. Kohus vaheotsusega 04.12.2014.a. jättis hagi selles osas rahuldamata aegumise tõttu perioodi 06.01.2006- 06.07.2006.a.eest kokku summas 932.53 eurot. Aegunud ei ole nõue perioodi 06.08.2006 -02.07.2007.a. eest summas 1638.66 eurot. Antud perioodil on ostetud ja osaühingu kuludokumentidena näidatud : 06.08.2006.a. Nike naiste dressid väärtuses 620 krooni; 10.08.2006.a. Lee Cooper LC 28 ZP teksad väärtuses 1095 krooni; 25.08.2006.a., rattalukk 240 krooni; 25.08.2006.a. kiiver 490 krooni; 03.09.2006.a. Puma dressid 599 krooni; TV universaalpult VCR/DVD väärtuses 290 krooni; 09.01.2007.a. pesuvalgendaja, pesupulber, hambapasta kokku väärtuses 101.28 krooni; 20.01.2007.a. tennisereket väärtuses 2465 krooni; 25.01.2007.a. mööbel väärtuses 2999 krooni; 25.01.2007.a. nurgadiivan väärtuses 11 800 6 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 krooni; 09.02.2007.a. rihm, jakk, maika, džemper kokku 499 krooni; 09.02.2007.a. püksid ja jope väärtuses 1360 krooni; 20.02.2007.a. mööbel väärtuses 1420 krooni; 27.02.2007.a. kalad ja vahendid 648 krooni; 11.04.2007.a. kalade ravim 80.80 krooni; 12.06.2007.a. autošampoon, hambapastad ja dušigeel väärtuses 90.92 krooni; 26.06.2007.a. pesuvalgendaja , tualettpaber, hambapasta , hambahari, dušigeel kokku 286.30 krooni; 02.07.2007.a. puhastusvahendid, pesupulbrid , pesupehmendid, šampoonid, palsamid, hambapastad kokku 554.12 krooni (I toimik tl. 7-9, 307- 330). Kostja V. K. eelistungil 11.02.2013.a. selgitas, et ettevõte tegutses ehitustegevuse ja välitoitlustusega. Käidi laatadel , kus korraldati mängusid ja oli vaja auhindu näit tennisereket. Rattalukk kasutati , et objektidel tööriistu lukustada. Nurgadiivan osteti kontorisse (II toimik tl. 87). Kostja esindaja eelistungil 13.04.2015.a. selgitas, et olulise osa osaühingu majandustegevusest moodustas välitoitlustamise korraldamine ja seega oli vaja teha kulutusi seoses tööriiete hankimisega, puhastusvahendite ja muude abivahenditega. Kohtu korraldaval eelistungil kostja esindaja selgitas, et osaühing tegeles baari pidamisega ning pesupulbrit, valgendit ja hambapastat kasutati riiete pesemisel ja kõiki pesuvahendeid kasutati ettevõtluses, riided läksid tööriietuseks, mööbel baari , tennisereket kasutati laadal auhinnaks (II toimik tl.189). OÜ Teenuste Grupp (pankrotis ) tegevusaladeks oli toidu- ja tööstuskaupade müük ja toitlustamine ning ka ehitus ja remonditööd (I toimik tl.25-26). Kohus leiab, et kuna kostja tegeles baari pidamisega ja toitlustusega siis ettevõtlusega seotud kuludena võib arvestada arvet S351/09.01.2007.a. ostetud pesuleotusvahend, pesuvalgendaja, pesupulber, nõudepesusvamm, elektripirn, hambapasta kokku väärtuses 101.30 krooni, ostja OÜ Teenuste Grupp (I toimik tl.313-314); arvet S7656/26.06.2007.a. ostetud pesuvahend, pesuleotusvahend, pesuvalgendaja , plastmasskahvlid, plastmass taldrikud, lehtkäterätt, tualettpaber, dušigeel, sääse ja puugi tõrjevahend, lõhnakuusk, kiudnöör, autoklaasipesuvedelik, sääreta sokid kokku väärtuses 286.30 krooni, ostja OÜ Teenuste Grupp (I toimik tl. 325-326); arvet S7062/12.06.2007 ostetud autošampoon, autosalondi puhastuslapid, nõudepesuhari, dušigeel, hambapasta, vedelseep kokku summas 90.90 krooni, ostja OÜ Teenuste Grupp (I toimik tl. 323-324). Arve S7919/02.07.2007a. järgi on maksja Nicone OÜ mitte OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) ja seda arvet ei saa OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) kuludokumendina arvestada (I toimik tl. 328-330); Ülejäänud asjade kasutamise kohta ettevõtluses ei ole kostjad tõendeid esitanud ja ka kostja V. K.`i ja kostjate esindaja selgitus kohtuistungil ei olnud usaldusväärne näiteks tennisereketi kasutamine laadaauhinnana, mööbli ja TV ning universaalpuldi kasutamine baaris. Hageja esindaja selgituste kohaselt antud esemeid ei olnud pankroti väljakuulutamisel hageja vara hulgas ja asjade mahakandmise v. võõrandamise kohta ei ole tõendeid esitatud (II toimik tl. 189). Kostjad ei ole ka selgitanud kuhu need esemed jäid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid , et OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) korraldas üritusi v. mängusid, mille võitjatele jagati auhindu. Kalade ja kalade vahendite ja ravimite kasutamist ei osanud istungil kostja ega ka kostjate esindaja selgitada. Ostetud riided ei ole tööriided. Seega hageja poolt nõutud summast 1638.66 eurot saab ettevõtlusega seotud kuludena käsitleda 101.30+286.30+90.90 = 478.50 krooni e. 30.58 eurot. Juhatuse liikmete kohustuse rikkumisena saab käsitleda osaühingu rahade eest asjade ostmist, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega v. on ostetud enda tarbeks. Juhatuse liikmed ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit ja tekkinud on kahju s.o. osaühingu arvelt asjade eest tasutud summa. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjad vastutavad vastavalt ÄS § 187 lg.2 solidaarselt ja seega kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 1638.6630.58= 1608.08 eurot.

7 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 II. Nõue kostja K. P.`i vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 20 515.19 eurot nõudes tuleneb sellest, et OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) juhatuse liige K. P. võõrandas 23.05.2007.a. osaühingule kuuluva sõiduauto xxxx xxxxxx xxx xxx oma õele M. P.`ile ja osaühingu raamatupidamisdokumentidest ei nähtu sõiduauto eest tasumine ning hagejal on alust arvata , et tehingu eesmärk oli OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) juhatuse liikme lähikondlasele sõiduki soetamine äriühingu rahaliste vahendiste arvelt (I toimik tl.336340).Kohus on eelnevalt põhjendanud, et sõiduki eest tasumise kohustus oli OÜ-l Teenuste Grupp (pankrotis) ja hageja on kohtule esitanud tõendid , et OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) on sõiduki eest tasunud sularahas 20 515.19 eurot (I toimik tl. 339). Ostumüügileping sõlmitud OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) ja Ascar Tallinn AS vahel 17.05.2007.a. ja sõiduk OÜ-le Teenuste Grupp (pankrotis) vara vastuvõtu- üleandmise aktiga üle antud 17.05.2007.a. (I toimik tl. 337-338 ) Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduki omanikuna märgitud OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) 17.05.2007.a. (I toimik tl. 336). 23.05.2007.a. OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) müünud sama sõiduki M. P.`ile ja Eesti Riiklikus autoregistrikeskuses sõiduki omanikuna M. P. märgitud alates 25.05.2007.a.(I toimik tl. 336, 340). Osaühingu nimel sõlmis sõiduki ostumüügilepingu juhatuse liige K. P.. Ostu-müügilepingus sõiduki hind märgitud kokkuleppel. Sõiduk võõrandatud 6 päeva peale ostmist. Osaühingu konto väljavõttelt ega raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et M. P. oleks üldse osaühingule sõiduki eest tasunud ja mis summas. Arvestades eeltoodut on tõendatud , et M. P. rikkus juhatuse liikme kohustusi s.o.hoolsuskohustust võõrandades sõiduki oma lähikondsele s.o. õele, kuid ei leppinud kokku sõiduki ostumüügihinda ega nõudnud ostjalt sõiduki eest tasumist. Kostja väitel tasus M. P. sõiduki eest otse Ascar Tallinn AS-le, kuid kostja ei ole kohtule ühtegi sellekohast tõendit (s.h. tunnistaja ütlus) esitanud. Kuna on tõendatud , et Teenuste Grupp OÜ (pankrotis) tasus sõiduki eest 20 515.19 eurot ja sõiduk võõrandati edasi 6 päeva peale ostmist siis on osaühingule tekitatud kahju summas 20 515.19 eurot, mis kuulub K. P.`ilt OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) kasuks väljamõistmisele. III. Laenulepingust tulenev nõue. 20. märtsi 2006 osanike otsuse ja laenulepingu alusel andis OÜ Teenuste Grupp (pankrotis) K. P.ile laenu summas 140 000 krooni intressiga 3% aastas, tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 20.03.2011 (I toimik tl. 341-343). Laenulepingu p.2.3 kohaselt lepingusumma on allkirjastamise ajaks üleantud laenajale. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul on hageja andnud kostjale laenu summas 140 000 krooni e. 8947.63 eurot. Kostja K. P.`i väitel maksis ta laenu hagejale tagasi 2007 aastal, kuid tõendeid selle kohta esitada ei ole (II toimik tl.189). Kostja peab tõendama laenu tagasimaksmist, mida ta teinud ei ole. Seega hagi laenusumma 8947.63 eurot väljamõistmise nõudes K. P.`ilt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p. 2.2 järgi laenuintress on 3% aastas. Hageja nõuab intressi perioodi 20.03.2006.a. – 20.03.2011.a. eest s.o. 5 aasta eest summas 5 x 268.428 eurot (3% 8947.63-st) = 1342.14 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub kostja K. P.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 8 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161 täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub 8% aastas (enne 15.04.2013.a. kehtinud redaktsioonis 7% aastas). Hageja nõuab viivist perioodi 21.03.2011.a. - kohtuotsuse tegemiseni 01.06.2015.a. kokku summas 3069.44 eurot. Hageja on selge viivisearvestuse kohtule esitanud (II toimik tl.196). Kostja ei ole viivist ja viivisearvestust vaidlustanud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt . et taotletakse viivise , mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostja K. P.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 3069.44 eurot ja edasine viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi kohtule esitatud 11.07.2011.a. Hagi hind hagi esitamisel 355 074.13 eurot – sel ajal kehtinud redaktsioonis TsMS §133. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus vaheotsusega lõpetas menetluse hagist loobumise tõttu summas 8363.44 eurot nõudes ja jättis aegumise tõttu rahuldamata hagi 231 602.76 eurot nõudes. Käesoleva otsusega on jäetud hagi rahuldata summas 20 545.77 eurot. Seega on hagi tervikuna jäänud rahuldamata ja hagist loobutud kokku 73.37% ulatuses (355 074.13 eurot 100%, 260 511.97 eurot 73.37%) ja hagi rahuldatud 26.63 %. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg.2 hageja kannab menetluskulud , kui hagi jäetakse läbi vaatamata v. kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb 73.37% jätta hageja kanda. Hagi solidaarselt V. K.`i ja K. P.`i vastu on rahuldatud summas 63 527.15 eurot s.o. 17.89 % (355 074.13 eurot 100%, 63 527.15 eurot 17.89 %). TsMS § 165 lg.3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks , vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate V. K.`i ja K. P.`i kanda solidaarselt 17.89 % ja 8.74% kostja K. P.`i kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja menetluskulud on õigusabi kulud summas 5485 eurot (ilma käibemaksuta) s.h. hagiavalduse koostamine 20 tundi 09 minutit; hageja vastuse ja menetlusabi taotluse koostamine 1 tund 31 minutit; hagiavalduse täpsustuse koostamine 1 tund 18 minutit; hagi tagamise avalduse täpsustuse koostamine 52 minutit; kohtumäärusega tutvumine ja täitmisavalduse koostamine 1 tund 30 minutit; taotlus kohtule hagi tagamise määruse paberkandjal esitamiseks 15 minutit; vastuse koostamine kostja vastusele 1 tund 22 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 5 tundi 25 minutit hagiavalduse täpsustamise koostamine ja tõendite lisamine ja otsimine , tabelite koostamine 9 tundi 56 minutit ; toimikuga tutvumine ja seisukohtade koostamine 1 tund 22 minutit; lõplike seisukohtade koostamine 2 tundi 31 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine, materjalide kokkupanek 1 tund 37 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 5 tundi 30 minutit, seisukoha koostamine 1 tund 33 minutit. Hageja nõue on kokku 54 tundi 51 minutit x 100 eurot tund= 5485 eurot. Hageja kinnitab , et kõik kulud on seoses käesoleva tsiviilasjaga. 9 (10)

Tsiviilasi nr 2-11-32161

TsMS § 174 lg.1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas , millega seoses kulud tekkisid. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et vajalikud on põhjendatud menetluskulud seoses hagi koostamisega , hagiavalduse täpsustuse koostamisega , hagi tagamise avalduse koostamisega ja hageja menetlusabi taotluse koostamisega on kokku 20 tunni ulatuses; kohtumäärusega tutvumine ja täitmisavalduse koostamine 1 tund; 11.02.2013.a. kohtuistungil osalemine 1 tund ja 35 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi , lõplike seisukohtade koostamine 07.11.2014.a. (3 lehel) 2 tundi; 13.04.2015.a. istungil osalemine 1 tund ja ettevalmistus ning materjalide kokkupanek 2 tundi. Seega kohtu arvates on vajalik ja põhjendatud kulu 10 tundi ja 13 minutit väiksem s.o. 44 tundi 38 minutit x 100 eurot tund = 4463 eurot. Seega kuulub kostjatelt K. P.`ilt ja V. K.`ilt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 17.89 % 4463-st s.o. 798.43 eurot ja kostja K. P.`ilt 8.74 % 4463-st s.o. 390.06 eurot. Hageja oli hagi esitamisel riigilõivust vabastatud kohtumäärusega 10.08.2011.a. Riigilõivu mõistab kohus menetlusosalistelt riigituludesse vastavalt menetluskulude jaotusele peale kohtuotsuse jõustumist – alus TsMS § 190 lg.2,3 ja 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.