lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5447/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-5447/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-5447

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5447

Tsiviilasi

XXXhagi Tallinna linna vastu kahjuhüvitise 506.23 eurot ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

546.98 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

esindajad

vandeadvokaat Indrek Sirk (elektronpost: [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu), lepinguline

esindaja

Martin

XXX

(elektronpost:

[email protected]) Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt XXX kasuks kahjuhüvitis 506.23 eurot ja alates 09.04.2015 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (506.23 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
1.Jätta menetluskulud Tallinna linna kanda.
2.Rahuldada XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.Määrata XXXmenetluskuludeks 547.40 eurot.
4.Mõista Tallinna linnalt XXX kasuks menetluskulu 547.40 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 422.40 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinna linnal tasuda XXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt

2-15-5447 (547.40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.05.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.XXX(hageja) esitas 09.04.2015 maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 02.01.2015 liiklusõnnetus Tallinnas, Pärnu mnt ja A.H.Tammsaare tee ristmikul. Hageja, juhtides sõidukit Skoda Octavia reg. nr. XXX, teostas pöörde Pärnu mnt-lt A.H. Tammsaare teele ning sõitis vasakpoolsete ratastega läbi tähistamata löökaugu. Löökauk oli täidetud veega. Hageja peatas auto ning tuvastas, et purunenud on sõiduki mõlemad vasakpoolsed rehvid. Hageja teavitas juhtunust politseid, kes mõõtsid augu ja registreerisid juhtunu. Kuna sõiduki rehvid oli purunenud, siis ei olnud edasi sõitmine võimalik ja auto viidi puksiiriga remonditöökotta. Hageja esitas kahjunõude kostjale, mis rahuldati osaliselt 316.57 euro ulatuses. Hüvitamata jäeti valuvelgede maksumus ning rehvide vahetamisel vajalikud velgedele liimitavad tasakaalud summas 491.24 eurot. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et sõiduki kaks rehvi olid purunenud ning velgedel on nähtavad vigastused. Auto 100 Tallinn Aktsiaselts ja FIE Toomas Voog on veljed üle vaadanud vastavas tööpingis ja kinnitavad, et veljed on kõverad. Sõiduki mõlemad sillad on saanud vigastada sellises ulatuses, et suunangud on paigast ära. On üldteada asjaolu, et teepinna ja sõiduki sildade vahele jäävad rehvid ning veljed. Kui ratta pihta tulnud löök on nii tugev, et sõiduki silla suunangud lähevad paigast ära, siis pidi ka sõiduki velg saama tugeva löögi. Hoiatavad liiklusmärgid puudusid. Politsei on teostanud augu mõõtmised – auk oli pikliku kujuga, pikkusega ca 0,9 meetrit, laiusega ca 45 cm ja sügavusega ca 11 cm. Teekate oli märg, tegemist oli kitsa üherealise teega ning kurviga. Auk oli täidetud veega, mistõttu selle märkamine oli sisuliselt võimatu. Kostja on omaks võtnud kahju tekkimise fakti ning hüvitamiskohustuse, kuna hageja sõiduk sai kahjustada kostja teel asuvas löökaugus. Hageja on seisukohal, et kostja peab hüvitama ka vigastada saanud velgede vahetuse, kuna veljed ei olnud kasutuskõlbulikud ja nende taastamine ei olnud võimalik (katkes tehase garantii). Kostja vastuväited hagile

2-15-5447

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et valuvelgede vigastused on tõendamata. Fotodelt on näha vaid purunenud vasakpoolsed rehvid. Maakohtu põhjendused
3.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Puudub vaidlus, et 02.01.2015 sõitis hageja sõiduautoga reg. nr. XXX Tallinnas, Pärnu mnt ja A.H.Tammsaare tee ristmikul august läbi, mille tagajärjel purunesid sõiduauto mõlemad vasakpoolsed rehvid (tl 6-33). Tallinna Liikluskahjude läbivaatamise komisjon tegi 30.01.2015 otsuse, millega rahuldas hageja taotluse kahju hüvitamiseks osaliselt summas 316.57 eurot. Tallinna Kommunaalamet ei olnud nõus hüvitama valuvelgede maksumust (tl 25). Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on tekitanud õigusvastaselt kostjale kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7).
6.Pooled vaidlevad kahju ulatuse üle. Pooled vaidlevad, kas lisaks rehvidele said vigastada ka sõiduauto valuveljed. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on varem leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et löökaugust läbi sõites said vigastada sõiduauto vasakpoolsed veljed. Auto 100 Tallinn Aktsiaseltsi keretööde meistri XXX elektronkirjast nähtuvalt on asjatundja kinnitanud, et velgede servadele on tekkinud värvikahjustused ning velgedel esines viskumine (tl 37-38). Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et velgede vigastused on seotud löökaugust läbisõitmisega.
7.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtuda VÕS § 132 sätetest. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on tasunud sõiduauto parandamise kulud 807.80 eurot (tl 34). Kostja on sellest hüvitanud 316.57 eurot. Lisaks sellele kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 128 lg 3 alusel 15 eurot, mis on seotud kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisega (tl 39). Seega tuleb kostjalt välja mõista (807.80 – 316.57 + 15) 506.23 eurot.
8.Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb välja mõista seadusjärgne viivis alates 09.04.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Menetluskuludeks on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 422.40 eurot (tl 58, 60-61). Väljamõistetav menetluskulu ei ületa tsiviilasja hinda ja on seega mõistlikus proportsioonis. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks on loetud rahaliste

2-15-5447 nõuete puhul üldjuhul hagihinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Eeltoodud kulud loeb kohus seega põhjendatuks. Hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja