Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt sõlmis hageja füüsilisest isikust ettevõtjana 04.10.2013. a kostjaga tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse tasu eest eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja alates 31.01.2014. a ei tasunud hagejale kokkulepitud üüri. Kostja ütles üürilepingu 29.04.2014. a kirjaga ennetähtaegselt üles. Hageja nõuab hagis kostja poolt tasumata üürivõlga summas 531,58 eurot ja üüri tasumisega viivitamise eest 22.07.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 15,08 eurot. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluka nõudelt tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja kohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt 80. Seega kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning tasutud riigilõiv kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

2 (3)

Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.