Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja: XXX (e-post XXX); esindajad Kostja IV: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja VI: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja VIII: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
296,59 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ XXXhagi XXX, XXX ja XXX vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Kostjate IV, VI ja VIII menetluskulud jätta OÜ XXXkanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kostjad on Tallinnas XXXasuvate korteriomandite omanikud seisuga august 2010.a ja 1. september 2010.a. Tallinna linn andis OÜ-le XXX(OÜ XXXõigusjärglane) oma Elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga muuhulgas hooldada ja majandada XXXTallinnas asuva elamu.
Korteriomanikest kostjatega oli hagejal sõlmitud suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust. Muuhulgas teostas XXX viidatud elamus ka remonditöid. Remonttöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt ning samuti kasutas XXX elamus remonttööde teostamiseks omavahendeid, mille eest määras hageja kostjatele kui XXX korteriomanikele haldus- ja hooldusteenuste eest esitatavatel arvetel haldus- ja hooldustasus sisalduvad nn
remondifondi tasutavad summad. XXX poolt perioodil 01. november 2000.a kuni 31. august 2010.a teostatud remonttööd, muud määramised ning elamu XXX korteriomanike poolt võetud laenukohustused on kajastatud remondirahade arvestuses. Kokku on XXX elamule teostatud remonttöid, määratud muid makseid ning laenukohustused summas 1 124 784,42 krooni, mis on ekvivalentne summaga 71 886,83 eurot. Tulenevalt asjaolust, et XXX Tallinn elamul oli ka olemasolevaid remondifondi vahendeid summas 89 812,98 krooni (5 740,10 eurot), ning täiendavalt kogutud remondifondi vahendeid summas 408 750,36 krooni (mis on 26 123,91 eurot) ning elamu lahkumisel hageja haldamiselt moodustus laenujääk summa 621 580,52 krooni (39 726,24 eurot), on elamu XXX Tallinn remondifond negatiivne summas 296,59 eurot (71886,83 - 5740,10 - 26123,91 - 39726,23 = 296,59).
3.13. aprillil 2010.a kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistu XXX. Hoolimata korteriühistu asutamisest, jätkas hageja kostjate ja korteriühistu nõusolekul XXX asuvatele korteriomanikele haldusteenuse (sh vajadusel remonttööde teostamist) osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid kostjatele.
1.septembril 2010.a lahkus XXX korteriühistu OÜ XXXhaldamiselt. Seisuga september 2010.a koostas XXX elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti. Nimetatud akti kohaselt oli elanike arvetele määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 4 640,56 krooni ehk 296,59 eurot. Nimetatud akt jäi XXX ja kostjate ja/või kostjate esindajana korteriühistu XXX vahel allkirjastamata. Seega jäi poolte vahel saavutamata kokkulepe ka selles osas, kuidas elanike arvetele määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe hagejale hüvitatakse. Sellest hoolimata anti Tallinnas XXX asuva elamu faktiline haldus ja majandamine septembris 2010. a üle hageja poolt kostjatele, keda esindas korteriühistu.
4.Eeltoodud faktiliste asjaolude pinnalt on ilmne, et kostjatel on hagejale tasumata hageja poolt osutatud ja/või vahendatud remonttööde eest rahasumma 296,59 eurot. XXX on oma rahaliste vahendite arvelt osutanud kostjatele kui XXX korteriomandite omanikele muuhulgas remonditöid, kostjate omandi väärtus on selle võrra tõusnud ning kostjad pidid XXXle eeltoodu eest ka remondifondi makseid tasuma ning seega hageja poolt tehtud kulutused hüvitama. Praktikas oli hagejal kostjatega sõlmitud nn haldus- ja hoolduslepingud. Hageja tõdeb, et nimetatud lepingud kostjatega ei olnud valdavalt kirjalikult vormistatud. Samas ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et hageja kui haldaja kohustuseks oli tegelda elamu korrashoiu ja remondiga; teisalt kostjad jälle kohustusid hagejale tasuma elamu haldamise eest makseid, sh ka makseid remondifondi. Poolte vahelise praktika kohaselt tasusid kostjad hagejale teostatud remonttööde eest hageja poolt esitatud arvete alusel, kusjuures remonttööde eest tasumisele kuuluvad summad olid määratud haldus- ja hooldusteenuse tasu sees. Kostjad tasusid hagejale maksegraafiku alusel.
5.Hageja nõue kostjate vastu remonttööde eest tasumise osas muutus elamu haldamise üleandmisega täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja viitab siinkohal ka sellele, et hagejal puudus varasemalt õigus, s.o haldus- ja hoolduslepingute kehtivuse jooksul nõuda kostjatelt terves ulatuses remonttööde eest tasumist, kuna vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, hüvitasid kostjad hagejale teostatud ja/või vahendatud remonttööde eest maksegraafiku alusel haldus- ja hooldustasude koosseisus. Haldus- ja hoolduslepingute lõppemisega lõppes ka maksegraafik ning hageja nõue kostjate vastu muutus terves ulatuses sissenõutavaks.
6.Võttes arvesse iga kostja kaasomandi suurust, on hagejal iga kostja vastu järgmine nõue: Kostja
Nõude protsent
Nõude suurus
Kostja I Kostja II Kosta III Kostja IV Kostja V Kostja VI Kostja VII Kostja VIII Kostja IX Kokku:
7.Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et XXX poolt elamule tehtud kulutused ei olnud tehtud õigusliku aluseta, vaid nende kulutuste tegemise õiguslik alus tuli Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingust ning hageja ja kostjate vahelistest haldus- ja hoolduslepingutest, mistõttu ei ole hagejatel kostja vastu nõuet VÕS § 1042 alusel, leiab hageja, et tal lasub nõue kostjate vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel. On ilmne, et hageja kulutas omavahendeid elamu korrashoiuks, sh remonttöödeks, eeldusel, et ta saab need tehtud kulutused kostjatelt maksegraafiku alusel tagasi. Kuivõrd elamu faktilise haldamise üleandmisel jäi poolte vahel kulutuste hüvitamise kokkulepe saavutamata ning samaaegselt langes XXXl ka elamu haldamisest tulenevad kohustused ära, langes seega ka hageja jaoks ära tehtud kulutuste hüvitamise õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt on hageja alternatiivselt seisukohal, et tal lasub kostjate vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1027 ning alternatiivselt kas VÕS § 1042 või § 1028 lg 1 alusel.
8.Juhul kui kohus leiab, et hagejal ei lasu kostjate vastu lepingu täitmise nõuet ning et kostjad ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, nõuab hageja alternatiivselt eelnimetatu ulatuses kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. Kostjate IV, VI ja VIII vastused
9.Kostjad IV, VI ja VII (edaspidi ”kostjad”) märgivad, et on tasunud kõik OÜ XXXpoolt esitatud arved. Kostjad ei ole sõlminud „suulist“ lepingut XXX Kinnisvarahooldusega. Seega mistahes tegevus on kostjatega kooskõlastamata. Samuti ei ole korraldanud XXXOÜ alates 13.04.2007.a kuni käesoleva ajani ainsatki XXX majaelanike koosolekut ega edastanud kirjalikult mitte ainsatki akti või majandusaastaaruannet või tegevuskava kokkulepet. Fakti, et hageja ei hallanud ega hooldanud elamut aadressil XXX Tallinnas kuni 31.08.2010.a, tõendab XXX korteriomanike üldkoosoleku (ühehäälne st. kõik olid nõus) otsus luua Korteriühistu XXX. Antud seik tõendab ka fakti, et majaelanikud ei olnud rahul hageja poolt esitatud teenustega ja ei saanud aru, milles neid kogu aeg süüdistatakse ja võlgnikeks tembeldatakse, kuigi kostjate andmetel olid kõik arved tasutud. 01.06.2010.a lahkus KÜ XXX hageja haldamiselt.
10.21.04.2010 teavitati OÜ XXX Kinnisvarahooldust Korteriühistu XXX loomisest ning sellest, et XXX OÜ on uus maja haldaja ja keelati KÜ XXX juhatuse kooskõlastuseta majas remonttööde teostamine. Samuti teavitati OÜ XXX Kinnisvarahooldust, et XXX korteriomanikud on otsustanud üle võtta maja haldamise hiljemalt 01.06.2010.a. OÜ XXX Kinnisvarahoolduse kinnitas teate kättesaamist 26.04.2010.a. Hageja väide, et hoolimata korteriühistu asutamisest, jätkas ta kostjate ja korteriühistu nõusolekul XXX asuvatele korteriomanikele haldusteenuse (sh vajadusel remonttööde teostamist) osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid kostjatele, ei vasta tõele. 21.04.2010.a. teavitus ütleb selgesõnaliselt, et KÜ XXX juhatuse kooskõlastuseta ei tohi teostada
remonttöid. KÜ XXX juhatus kinnitab, et KÜ XXX ega samuti ka kostjad IV, VI ja VIII ei ole andnud ülalnimetatud nõusolekuid.
11.OÜ XXXei ole esitanud KÜ XXX-le ega ka kostjaele elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti. 04.10.2013.a seisuga polnud hageja esitanud kostjatele mittemingisuguseid dokumente ja põhjendusi ega võtnud ka kostjatega ühendust e-posti, telefoni ega mistahes muu sidevahendi abil. Hageja ei ole kostjatele alates 21.04.2010.a kuni tänaseni esitanud ainsatki arvet ega teadet antud teema kohta. KÜ XXX juhatus kinnitab, et KÜ XXX ja hageja vahel pole toimunud mingisuguseid läbirääkimisi. Samuti ei ole esitatud ka KÜ XXX juhatusele sooviavaldust läbirääkimisteks. Samuti pole hageja tõendanud, et ta on esitanud KÜ XXX juhatusele üleandmise dokumendi. KÜ juhatuse andmetel ei ole sellist dokumenti esitatud ka KÜ volitatud esindajale XXX OÜle.
12.Kuna nõue on tekkinud 2010.a, siis peaks ta kostjate hinnangul olema aegunud 2013 aasta lõpuks. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist.
13.Kostja VIII lisab eelnimetatud vastuväidetele, et hageja ja kostja VIII vahel on sõlmitud 11.11.2008.a leping nr 2186, kus reguleeritakse elamuhaldaja ja korteriomaniku vahelised suhted. Leping on sõlmitud lähtudes Eluruumide erastamise seadusest ja Korteriomandi seadusest. Kõik XXXOÜ arved enne kuupäeva 11.11.2008, on tasutud XXX korter 7 eelmise omaniku Tiit Tammemägi kinnitusel. Samuti ei ole esitanud hageja eelolevale isikule mingeid täiendavaid arveid aga aruandlust.
14.Remondifondist tasuti 85% ulatuses kohustusi elamu XXX laenu teeninduseks ja 15% jäi reservi ehk millest sai teoreetiliselt teostada remonttöid. Seega alates 11.11.2008.a kuni 01.07.2010.a (ca 20 kuud) tasus kostja VIII igakuiselt hageja poolt esitatud arvete alusel igakuiselt summas 950 krooni remondifondi. Seega kokku 19 000 krooni, millest 85% kulutati laenuteenindamiseks. Seega (19 000*0,15 = 2850 krooni) pidanuks olema reservis. Hageja poolt esitatud XXXremondirahade arvestuse kohaselt on hageja täitnud kohustusi 105 605,95 krooni ulatuses. Lähtudes mõttelisele osale vastavast kohustusest, on kostja VIII kohustuste summaks 13 458,73 krooni. Kuna kostja VIII omandiks sai krt nr 7 alates 07.11.2008.a, ei saa kostja VIII olla võlgu, kuna hagejale tasutud summa 19 000 krooni – kohustused 13 458,73 krooni = 6 098,57 krooni (452 eurot). Seega kui kostja VIII on tasunud kõik hageja poolt tasutud arved, sh mõttelise osa remondifondist, jääb arusaamatuks kuidas kostja VIII saab olla võlglane. Antud arvutuskäik viitab pigem sellele, et hageja ei ole tagastanud kostja VIII poolt makstud remondifondi ning üritab panna kostjale VIII kohustusi, mida kostaja ei peaks täitma. Kostja VIII on tasunud kõik lepingust tulenevad kohustused. Lisaks on kostja VIII on esitanud korduvalt hagejale palveid saata majandusaasta kokkuvõte ja hageja põhjendus nt 07.08.2010.a esitatud arve nr 810 kujunemisest. Hagejalt on palutud arve korrigeerimist ja vastavusse viimist tegelikkusega. Samuti on korduvalt palutud hagejal pöörduda nendes küsimustes KÜ juhatuse poolt volitatud haldaja ehk OÜ XXXe poole. Seda ei ole hageja teinud. Kohtu põhjendused
15.Käesoleva asja hind on 296,59 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
17.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad tasuma hagejale perioodil 01.11.2000.a kuni 31.08.2010.a teostatud XXXremonttööde ja haldusteenuse eest. Hageja väitel on kostjad jätnud hagejale tasumata hageja poolt osutatud ja/või vahendatud remonttööde eest 296,59 eurot, s.t nimetatud summa ei ole kaetud korteriomanike poolt hagejale makstud remondimaksetega. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud enda poolt koostatud remondirahade arvestuse, mis kajastab perioodil 01.11.2000.a kuni 31.08.2010.a teostatud remonttööd, muud määramised ning elamu XXX korteriomanike poolt võetud laenukohustused. Kokku on XXX elamule teostatud remonttöid, määratud muid makseid ning laenukohustused summas 71 886,83 eurot. Tulenevalt asjaolust, et XXX elamul oli ka olemasolevaid remondifondi vahendeid summas 5 740,10 eurot, ning täiendavalt kogutud remondifondi vahendeid summas 26 123,91 eurot ning elamu lahkumisel hageja haldamiselt oli laenujääk 39 726,24 eurot, on elamu XXX remondifond negatiivne summas 296,59 eurot (71886,83 - 5740,10 - 26123,91 - 39726,23 = 296,59). Alternatiivselt leiab hageja, et kostjad on hageja arvelt alusetult rikastunud või lasub kostjatel kahju hüvitamise kohustus.
18.Kostjad märgivad, et on tasunud kõik OÜ XXXpoolt esitatud arved ega ole sõlminud suulist lepingut XXX Kinnisvarahooldusega. Kostjad esitavad hageja nõuetele aegumise vastuväite.
19.Kohus osundab, et hageja väitel on tegemist teenuse osutamise lepingutega, mille kohaselt hageja osutas kostjatele haldus- ja hooldusteenust, sh remonditöid ning kostjad kohustusid maksma hageja poolt igakuiselt esitatud arveid, mis sisaldasid ka remondimakseid. Hageja ei tuginenud hagiavalduses sellele, et kostjad oleks jätnud arved tasumata, vaid nõuab remondikulude hüvitamist, mille kohta ta ei ole kostjatele arveid esitanud. Hageja ei tugine sellele, et poolte vahel oleks sõlmitud lepingud või kokkulepped remonditööde eest tasumise kohta remondifondi makseid ületavas osas. Seega puuduks hageja lepingu täitmise nõudel õiguslik alus ja sellel alusel esitatud nõue ei kuuluks rahuldamisele.
20.Kuna kostjad on esitanud ka lepingu täitmise nõude suhtes aegumise vastuväite, analüüsib kohus seda alljärgnevalt. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Väidetavate tööde teostamise ajal kehtinud TsÜS (red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist.
21.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt vahendas hageja kostjatele suulise lepingu alusel haldus- ja hooldusteenust kuni 01.09.2010.a. Hageja on seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu remonttööde eest tasumise osas muutus elamu haldamise üleandmisega (haldus- ja hoolduslepingute lõppemisega) täies ulatuses sissenõutavaks. Kostjad on seisukohal, et KÜ XXX lahkus hageja haldamiselt juba 01.06.2010.a. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 01.09.2010.a, ning põhjendab seda alljärgnevaga. Kostjad ei ole teinud usutavaks enda väidet, et hageja ei ole haldusteenust
osutanud pärast 26.04.2010.a (kui talle on kätte toimetatud Korteriühistu XXX poolt 21.04.2010.a koostatud teade Korteriühistu XXX loomisest, XXX OÜ uueks maja haldaja määramisest, ja XXX korteriomanike otsusest võtta üle maja haldamine hiljemalt 01.06.2010.a). Kostja VIII on kohtule ise esitanud tõendina hageja poolt 07.06.2010.a (s.t pärast haldamise lõppemist) koostatud arve (tlk 109), samuti e-kirja (tlk 106), kust nähtub, et hageja esitas kostjatele arveid ka 2010.a augustis ning ka remonditööde saldost (tlk 2930) nähtub, et hageja on kostjate nimel teostanud haldust veel augustis 2010.a. Toimikust ei nähtu, et kostjad oleks hageja poolt arvete esitamist vaidlustanud. Samas ei ole hageja tõendanud väidet, et on faktiliselt elamu haldamise korteriühistule üle andnud alles oktoobris 2010.a. Seega oli hageja poolt kostjatele teenuse vahendamise viimaseks päevaks 31.08.2010.a ning hageja väidetav nõue kostjate vastus muutus sissenõutavaks järgmisel päeval, s.o 01.09.2010.a. Kuna hageja pöördus kostjate vastu kohtusse 31.12.2013.a, on ta seda teinud hilinenult. Hageja nõue aegus 01.09.2013.a.
22.Alternatiivselt märkis hageja oma nõude õigusliku alusena alusetu rikastumise võlasuhte. Hageja arvates on kostjad rikastunud hageja arvel väidetavate remonttööde teostamise tulemusel, mida hageja on teostanud või vahendanud perioodil 01.11.2000.a kuni 31.08.2010.a. Hagiavaldusele vastanud kostjad palusid kohaldada ka selle nõude osas aegumist. Väidetavate tööde teostamise alustamise ajal kehtis TsÜS ning selle § 113 lg 1 järgi aegusid nõuded 10 aasta jooksul. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb aegumisele alates 01.07.2002 kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda alates 01.07.2002.a, st hageja väidetavad enne 01.07.2002.a tekkinud alusetu rikastumise nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005.a. Pärast 01.07.2002.a tekkinud alusetu rikastumise nõuetele kohaldub kehtiv TsÜS § 151 lg 1, mille esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
23.Hageja koostatud remondirahade saldost nähtub, et hageja viimane remonditöö, ukseluku vahetus, tehti novembris 2009 (I kd lk 30). Seega viimane pärast 01.07.2002.a tekkinud alusetu rikastumise nõue oleks selle tõendi järgi aegunud 2012 novembris. Samas nähtub hagiavalduses toodud asjaoludest, et hageja koostas juba 01.09.2010.a seisuga elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti, milles ta on välja toonud, et remondifondi saldo on -296,59 eurot, mis kuulub talle tagastamisele (I kd lk 31-32). Sama summat nõuab hageja käesolevas menetluses kostjatelt. Hagist nähtub ka, et hageja pidas kostjatega remondifondi puudujäägi hüvitamise osas läbirääkimisi juba haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingu lõppemisel septembris 2010.a Seega pidi hageja olema juba siis teadlik kostjate alusetust rikastumisest. Kuna hageja esitas kohtule hagi 31.12.2013.a, on hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud juba septembris 2013.a.
24.Hageja on alternatiivselt esitanud kostjate vastu ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. Hageja peab rikutud kohustuseks väidetavatest suulistest lepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, milles seisneb kostjate poolne teenuse osutamise lepingute rikkumine ja hageja kahju olukorras, kus vaidlust ei ole igakuuliste arvete tasumise üle, mis sisaldasid ka remondimakseid. Muudele lepingulistele suhetele, mida kostjad oleks võinud rikkuda, hageja ei tuginenud. Kuna hageja ei ole lepingute rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuete aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, ei kuulu hagi ka sellel alusel rahuldamisele. Ka sellele nõudele on esitatud aegumisvastuväide. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 ning § 115 lg 2 järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-08 leidnud, et kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks üldjuhul, kui kulutused on tehtud. Hageja enda kinnitusel osutas ta haldusteenust kuni 2010.a septembrini, seisuga 31.08.2010.a pidas hageja ise oma remondifondi kulutuste suuruseks 296,59 eurot. Seega muutus väidetav hageja kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 01.09.2010.a. Kohtu hinnangul aegus hageja kahju hüvitamise nõue seega 01.09.2013.a.
25.Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõude tõendamiseks ka usaldusväärseid tõendeid esitanud. Üksnes hageja enda poolt koostatud remonditööde arvestus ja allkirjastamata elamu üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda kostjatel hageja poolt märgitud ulatuses võlgnevuse olemasolu. Veelgi enam, puuduvad kostjatega sõlmitud kirjalikud lepingud. Sõlmitud on suulised lepingud, mille sisu ja eesmärgi tõendamine on komplitseeritud. Kohus selgitab, et aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks.
26.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja nõue on tervikuna aegunud, jätab kohus hagi XXX, XXX ja XXX suhtes rahuldamata. Kostjate osas, kes hagile ei vastanud, tegi kohus tagaseljaotsuses osaotsusena. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel jätab kohus kostjate IV, VI ja VIII menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.