Otsuse tegemise aeg ja 17. veebruar 2017.a, Tallinn koht 2-15-8763 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagi hind
hagihind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(pankrotis, ik xxxx xxxx, tel xxxx, e-post: xxx), pankrotihaldur Svetlana Pilden, e-post: [email protected], lepinguline esindaja Indrek Västrik, e-post: [email protected]; Kostja: Xxxx(ik xxxx, xxxx), lepinguline esindaja Aleksei Vassiljev, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxxesitas Harju Maakohtusse 02.07.2015 hagiavalduse tervikteksti (I kd, lk 145 jj) Xxxxvastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx ning abielu lahutati 12.03.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-0877491. Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-112629 (I kd, lk 276 jj) jagati poolte ühisvara viisil, et kinnistu Xxxx, Tallinn jäeti hageja ainuomandisse ja kostja kasuks mõisteti välja hüvitis ning laenulepingust nr XXXX tulenev kohustus jäeti hageja kanda (03.06.2014 kohtuotsus jõustus 07.01.2015, II kd, lk 167 jj). Eeltoodud kohtuvaidluses ei jagatud kogu poolte ühisvara. Jagamata jäi abielu kestel soetatud vallasvara ja muud kohustused, samuti jäi kostja kätte hageja lahusvara müügist saadud raha. Vallasvara on kostja valduses.
2.Hageja leiab, et jagamata on järgmised vallasasjad (vara nimekiri I kd, lk 147 jj): 1) Köögimööbel - 8 000 eurot, 1⁄2 osa 4000 eur. Tunnistaja Xxxxütlustega saab tõendada mööbli ostmist, transportimist ning selle paigaldamist kostja lahusvaraks olevasse korterisse. Köögimööbel oli ilma tehnikata. Hageja on tellinud kauplusest hinnangu analoogse mööbli maksumusele, vastus ei ole veel saabunud. Vt Lisa 7, pilt 1. 2) Tarmel mööbel - 117 eurot, 1⁄2 osa 59 eur. Mööbel jäi kostja juurde, kulutuste tegemine kajastub lisatud tabelis (10.10.2006 ülekanne), asjaolu tõendab konto väljavõte, Lisa 8. 3) Nahkdiivan, nahktugitool - 2000 eurot, 1⁄2 osa 1000 eur. Hageja ema poolt ostetud ja toodud. Mööbli soetamist ja hinna asjaolusid tõendatakse tunnistaja Xxxx ütlustega. Diivan paistab fotol Lisa 52, pilt 40. 4) Magamistoa mööbel, sh voodi - 200 eur, 1⁄2 osa 100 eur. Mööbli ostmist korraldas hageja ema Xxxx, asjaolusid tõendatakse tunnistaja Xxxx ütlustega. 5) Garderoob (riiulid, siinid, kummutid) - 500 eur, 1⁄2 osa 250 eur. Mööbli soetamist ja hinna asjaolusid tõendatakse hageja vande all ütlustega, tunnistajate Xxxx ja Xxxxütlustega. Mööbli paiknemist kostja korteris tõendab Lisa 8, pilt 8. 6) 2 kummutit - 400 eur, 1⁄2 osa 200 eur. Tunnistaja Xxxx saab anda mööbli soetamise ja hinna asjaolude kohta ütlusi. Mööbli paiknemist korteris tõendab Lisa 9 pilt 5. 7) 3 peeglit - 30 eur, 1⁄2 osa 15 eur, soetas hageja, vara hinda ja soetamist tõendatakse hageja vande all ütluste andmisega. Mööbli paiknemist kostja korteris tõendab Lisa 10 pilt 9.
8) 3 tooli - 50 eur, 1⁄2 osa 25 eur, soetas hageja. Hinda ja soetamist tõendatakse hageja vande all ütlustega.Vt Lisa 9 pilt 5. 9) 3 rulookardinat - 300 eurot, 1⁄2 osa 150 eur, vara jäi kostja juurde, soetamist ja hinna asjaolusid tõendatakse hageja vande all ütluste andmisega. 10) 3 laevalgustit - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur, asjaolusid tõendatakse hageja vande all antud ütlustega ning Xxxx ja Xxxxütlustega. Vara paiknemist kostja juures tõendab Lisa 8 pilt 8. 11) Lastetoa mööbel - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur. Voodi andis Xxxx, kes annab tunnistusi asjaolude tõendamiseks. Mööbli hulka kuulus ka kapp, madrats, riiul. Vara paiknemist kostja juures tõendab osaliselt Lisa 11 pilt 6. Eelnimetatud mööbli soetamise ja hinda tõendatakse hageja vande all antud ütlustega, tunnistaja üle kuulata Xxxx, kellega hageja koos töötas. 12) Televiisor - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur – vara kostja juures, asjaolusid, sh vara soetamist ja hinda tõendatakse tunnistajate Xxxx ja Xxxxütlustega. 13) Arvuti, printer - 1200 eurot, 1⁄2 osa 600 eur, tõendatakse tunnistajate Xxxx ja Xxxxütlustega, vara kostja juures, Lisa 12 pilt 7. 14) Pesumasin - 300 eurot, 1⁄2 osa 150 eur, asjaolusid (sh soetamist ja hinda) tõendatakse tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlustega, vara kostja juures, Lisa 10 pilt 9. 15) Elektritarbed (föönid, raadio) - 430 eurot, 1⁄2 osa 215 eur, vara soetamine kajastub osaliselt pangaväljavõtetes 29.12.2006, 399 EEK, hageja palub ennast vande all üle kuulata, samuti tõendatakse tunnistajate Xxxx ja Xxxxütlustega. 16) Köögiserviis Zepter 12 inimesele - 2000 eurot, 1⁄2 osa 1000 eur, vara kostja juures - hageja soovib serviisi endale. Hageja ei ole serviisi müünud kauplusest saanud vastust serviisi hinna kohta. Vara soetamise kohta saab ütlusi anda Xxxx. 17) Kööginõud Zepter - 5000 eurot, 1⁄2 osa 2500 eur. Vara soetamise kohta saab anda ütlusi Xxxx. Kastruli karp on näha Lisa 13 pilt 42, suur kastrul Lisa 15 pilt 44. 18) Zepteri serviis. Hind on täpsustamisel, hinna ja soetamise kohta palub hageja võimaldada esitada tõendid täiendavalt tulenevalt vastuste saamisega. Vara soetamise kohta saab ütlusi anda Xxxx. 19) Teeserviis - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eurot, hageja palub ennast asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata, serviisi paiknemist kostja korteris tõendab ka Lisa 7 pilt 1. 20) Lusikad, kahvlid, noad komplektid - 200 eurot, 1⁄2 osa 100 eur, hageja palub ennast asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata, serviisi paiknemist kostja juures tõendab Lisa 7 pilt 1. 21) Maalid - 20 tk (tegelikult oli kollektsioon oluliselt suurem ning osasid maale hoiti ilma raamideta) - vähemalt 20 000 eurot, 1⁄2 osa 10 000 eur, kostja juures - hageja soovib endale 2 maali (vihmase linnavaatega maal ja must-valge taustal maal).
Asjaoluside tõendamiseks palub hageja tunnistajana üle kuulata Xxxx, kellega hageja koos töötas. Sarnase maali kinkisid pooled abielu ajal Xxxx, maali saab kasutada vajadusel teiste maalide hinna määramisel. Osaliselt tõendab maalode paiknemise kostja korteris Lisa 11 pilt 6, Lisa 8 pilt 8, Lisa 14 pilt 43. 22) Vaasid, interjööri ilusasjad, antikvariaatesemed, mõõgad (vt pangatehingute tabel 02.02.2007 summas 8 419 krooni (tehingu kulu 240,49 krooni) ja 02.07.2007 summas 5051 krooni (tehingu kulu 156,3) kokku 13 470 krooni/860 eur. Mõõkade turuväärtus on 2000 eur - 1⁄2 osa 1000 eur) küünlaalused, kellad (sh näiteks käekell Taist 28.01.2007 hinnaga 6614 krooni/422 eur) 3000 eurot, 1⁄2 osa 1500 eur, osaliselt tasuti ostude eest hageja kontolt, asjad jäid kõik kostja juurde. Hageja palub ennast eeltoodud asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata. Osad asjadest on näha Lisa 9 pilt 5. 23) Uus voodipesu, padjad, rätikud - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur – jäid kostja juurde, asjaolusid tõendatakse hageja vande all antavate ütlustega. Analoogiliste toodete hinnad (kaupluses tehtud fotod): linad 33,93* 6, kokku 204 eur, padjapüür 9.90 *6 kokku 59 eur, tekikott 79* 3, (kokku 237 eur). Rätikud on näha Lisa 16 pilt 3 ja Lisa 17 pilt 10. Analoogsete toodete hinnad: Lisa 18 pilt 11- padja hind 99.-, Lisa 19 pilt 12 – voodilina hind 33,95 EUR, Lisa 20 pilt 13 padjapüür 9,9 EUR, Lisa 21 pilt 14 – voodiriiete komplekt 79 EUR. 24) Köögitehnika, külmik - 1385 eurot, 1⁄2 osa 692,5 eur, köögimööbel jäi kostja juurde. Köögimööblit aitas paigaldada ja transportida Xxxx, keda hageja palub tunnistajana üle kuulata. Samuti palub asjaolude tõendamiseks hageja ennast vande all üle kuulata. Köögitehnika on nähtav Lisa 7 pilt 1, Lisa 15 pilt 44, Lisa 16 pilt 3. 25) Ahi - 570 eurot, 1⁄2 osa 285 eur, jäi koos köögimööbliga kostja juurde. Hageja palub ennast asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata. Ahi on nähtav Lisa 7 pilt 1. 26) Küpsetusahi- 260 eurot, 1⁄2 osa 130 eur, jäi koos köögimööbliga kostja juurde. Hageja palub ennast asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata. Juhul, kui hageja saab hinna kohta täpsustavad tõendid, siis palun lubada need täiendavalt esitada. Ahi on nähtav Lisa 7 pilt 1. 27) Nugade komplekt kokku 370,88 eur (179.99 eur, 75.99 eur, 114,99 eur), teekann 49,95 eur, kohvipresskann 134 eur-, tefali pann 53,90 eur, köögi dekoratiivsed lapid 2*12 eur, kokku 24 eur- 1⁄2 osa 12 eur, kauss 16,90 eur, toiduriiv 37.99 eur, triikraud 117.99 eur, tekk 2* 119, 90, kokku 239,8 eur, käterätikud 16.40 eur* 6, kokku 98,4 EUR, mikrolaineahi 83,99 eur (Pilt 4), tolmuimeja 114,99 eur, võileivaröst 28,99 eur, padi 89.99 eur *4, kokku 359,96, tekk 119,99* 2, kokku 239,98, triikraud 177, 99- 1⁄2 osa 89 eur, röster 35,95 eur, teekann 39.95 eur, aurutaja 24.99 eur, toidukulbid ja tarvikud (7.90, 10.49, 10.99, 30.90, 30, 90) kokku 80,19 eur, vaas 27,99-, kohviserviis 164,99 eur, lõunaserviis 239,99, lusikate ja kahvlite komplekt 77,99 eur, triikimislaud 80 eur- 1⁄2 osa 40 eur, pesukuivatamise rest- 50 eur- 1⁄2 osa 25 eur, mobiiltelefon NOKIA N 90 – 100 eur (mille võttis kostja hagejalt ära)- 1⁄2 osa 50 eur, pokaalid 6le 60 eur- 1⁄2 osa 30 eur, küünalalused 3 tk -30 eur (fotodel),- 1/ 2 osa 15 eur, lapsevanker- 1000 eur, mis
kingiti seoseslapse sünniga- 1/ 2 osa 500 eur, vaip – 500 eur ( fotodel)- 1/ osa 250 eur. Hageja palun ennast vande all üle kuulata eelnimetatud vara ligikaudse koosseisu ja väärtuse osas.
3.Kokku on 1⁄2 vara vallasvara väärtus ca 27 551,38 EUR eur (millele lisandub Zepter teeserviisi hind). Arvestus Lisa 54. Kuivõrd hageja soovib endale 2 maali, on hagejale makstava vallasvara hüvitise suuruseks 25 551,38 EUR
4.Enne hageja abiellumist 01.09.2003 soetatud sõiduk Mercedes Benz 105 ASL võõrandati abielu ajal 06.11.2006 kostja poolt 5000 euro eest (auto võõrandamist tõendab Lisa 6 Maanteeameti kiri). Sõiduki müügist saadud raha jäi kostja kätte. Hageja ei ole veel saanud tõendit auto hinna suhtes, kui hageja tõendi saab, palub hageja võimaldada vastav tõend täiendavalt esitada. Hageja palub ennast eeltoodud asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata.
5.Kostja lahusvarale (aadressil xxxx, Tallinn asuv korteriomand) on ühisvara arvel tehtud remont summas 15000 eurot, 1/2 osa 7500 eur. Osalt kajastuvad maksed tabelis tehingute kohta - 02.08. 2006 ESPAK summas 2886,30 krooni, Ehitus ABC arved 02.08. 2006, 05.08.2006 ja 14.09. 2006 kokku 4898, 20 krooni. Kui kostja vaidlustab summa, palub hageja kohtul küsida eksperdiarvamust eriteadmisi nõudvas küsimuses: kui suur on aadressil Xxxx, Tallinn korteris perioodil 20062007 teostatud remondi orienteeruv maksumus. Korteri seisund enne remonti Lisa 53 pilt 41.
6.Hageja palub Mercedese müügihinda (5000 EUR) ja 1/2 kostja korterile tehtud remondi hinda (7500 EUR) arvestades kõrvale kalduda ühisvara osade võrdsuse põhimõttest (kokku 12 500). Lõpptulemusena palub hageja liita nimetatud summa 1/2 ühisvara hüvitisele, ehk kokku makstavaks hüvitiseks oleks 38 051,38.- EUR. Jagamata kohustused
7.Hageja leiab, et pooltele on jagamata alljärgnevad kohustused (I kd, lk 151).
8.Tsiviilasjas nr 2-11-2629 jäi jagamata abielu ajal SEB pangast võetud laenulepingust tulenev intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007. Vastaspool on kohustatud tasuma/hüvitama hagejale makstud intressi 1⁄2 osa ja omavahelistes suhetes tulevikus alates maist 2015 1⁄2 osa intressi. Hageja on pangale tasunud laenulepinguga ettenähtud intressi seisuga 03.12.2007 kuni 05.02.2015 summas 27 705, 97 eurot, millest 1⁄2 osa on 13 853 eurot. Veebruar, märts, aprill ja mai 2015 tasus hageja intressi 318,90 eur, millest 1⁄2 osa on 159 eur. Seisuga mai 2015 peab kostja hüvitama hagejale 14012,44 eurot ja hageja palub selle vastaspoolelt välja mõista. Hageja palub võimaldada esitada täiendavalt pangalt intressi tasumise kohta tõendi ning vajadusel täpsustada nõuet.
9.Samuti on hageja tasunud SEB Pangaga sõlmitud laenulepingu alusel kindlustusmakseid. Need kohustused on jäänud samuti jagamata. Vastaspool on kohustatud tasuma/hüvitama hagejale makstud kindlustusmakseid 1⁄2 osa ja omavahelistes suhetes tulevikus alates maist 2015 1⁄2 osa kindlustusmakseid. Kostja jättis tookord kindlustusmaksed nõuetekohaselt tasumata, mis tõi kaasa trahvinõuded, mida hageja tasus võetud laenudega. Panditud vara mittekindlustamisega trahv summas 128 EUR (2009 aastal 4 trahvi). Kindlustusmaksed 2010 - 1062. - krooni (63,8 EUR) vt Lisa 26 12.04.2010; 1062
krooni (63,8 eur) vt Lisa 26 05.07.2010; 2011 - 71,20 eur vt Lisa 26 10.03.2011; 71,2 EUR vt Lisa 26 17.05.2011; 71,2 EUR Vt Lisa 26 03.08.2011; 337,81 eur vt Lisa 26 31.10.2011; 2012- 337,81 eur vt Lisa 26 13.11.2012; 2013 - 361, 04 eur, 2014- 361,04 eur. Kokku 1795,7 eur, millest 1⁄2 osa on 897,85 eur. Hageja palub võimaldada täiendavalt esitada andmed summade tasumise kohta.
10.2006 - laen hageja emalt Xxxx ́lt summas kokku 2620 EUR (41000 krooni, vt maksete tabel Lisa 26 18.04.2007, 19.04.2007, 23.05.2007). Kostja 1/2 osa on 20 500 krooni (1310,2 eur), mille hüvitamist hageja nõuab.
11.OÜ Xxxx laen summas 61000 krooni, millest kostja hüvitada 1⁄2 osa on 30500 krooni, so 1949 eur (06.07.2007, 25.07.2007 ja 11.08.2007 ülekanded Swedbank Lisa 26).
12.Kokku: 1⁄2 osa kohustustest 18 169 EUR, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja soovib enamiku vallasvara jätmist vastaspoole omandisse ja endale vastava osas hüvitise väljamõistmist. Samuti taotleb hageja kohustuste jagamist selliselt, et need jäävad poolte omavahelistes suhetes hageja kanda ja vastaspoolelt mõistetakse välja hüvitis. Ühisvara jagamise viis
13.Hageja palub ühisvara jagada järgmisel viisil (I kd, lk 155): 1) Kohustada Xxxxandma ühisvara jagamise nõusolek selliselt, et Xxxxainuomandisse jääb: köögimööbel; Tarmel mööbel; Nahkdiivan, nahktugitool, magamistoa mööbel koos laia voodiga ja riidekapiga, kummut; peegel, toolid, rulookardinad, valgustid 3 tk; lastetoa mööbel (sh voodi, kapp); televiisor; arvuti, printer; pesumasin; elektritarbed (föön, raadio); teeserviis;lusikad, kahvlid, noad (komplekt); voodipesu, rätikud; köögitehnika – külmik; ahi; küpsetusahi, maalid (v.a. 2 maali mida hageja endale soovis), nugade komplekt, teekann, kohvipresskann, Tefali pann 53,90, köögi dekoratiivsed lapid, kauss, toiduriiv, triikraud, 2 tekki, 6 käterätikut, mikrolaineahi, tolmuimeja, võileivaröster, 4 patja, 2 tekki, triikraud, röster, teekann, aurutaja, toidukulbid ja tarvikud, vaas, kohviserviis, lõunaserviis, lusikate ja kahvlite komplekt, triikimislaud, pesukuivatamise rest, mobiiltelefon NOKIA N 90, 6 pokaali, 3 küünalalust, lapsevanker, vaip; vaasid, interjööri ilusasjad antikvariaatesemed, mõõgad, küünlaalused, kellad. 2) Kohustada Xxxxandma ühisvara jagamise nõusolek selliselt, et Xxxxainuomandisse jääb vihmase linnavaatega maal ning must-valge taustaga maal. 3) Kalduda ühisvara jagamisel kõrvale võrdsuse põhimõttest Xxxx kasuks (lugeda tema osaks 69%). Mõista Xxxx Xxxx kasuks välja enamsaadud vallasvara kompenseerimiseks 38 051,38 eur. 4) Kohustada Xxxx andma ühisvara (kohustuste) jagamise nõusolek selliselt, et: Kostjal on AS SEB pank laenulepingust nr XXXX intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007. Hageja on pangale tasunud laenulepinguga ettenähtud intressi seisuga 03.12.2007 kuni 05.02.2015 summas 27 705, 97 eurot, millest 1⁄2 osa on
13 853 eurot. Veebruar, märts, aprill ja mai 2015 tasus hageja intressi 318,90 eurot, millest 1⁄2 osa on 159 eurot. Seisuga mai 2015 peab kostja hüvitama hagejale 14012,44 eurot. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 1⁄2 osa intressi. Kostjal on AS SEB pank laenulepingust nr XXXX kindlustusmaksete tasumise kohustus alates 03.12.2007. Hageja on pangale tasunud kindlustusmakseid 03.12.2007 kuni 2014 lõpp summas 1414,24 eurot. Panditud vara mittekindlustamisega on hageja tasunud trahvi summas 128 eurot (2009 aastal 4 trahvi). Seisuga mai 2015 peab kostja hüvitama hagejale 897,85 eurot. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 1⁄2 osa intressi. Xxxx ́lt võetud laenu tasumise kohustus summas 41 000 EEK (2620 EUR), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 1⁄2 osa 1310 eurot. OÜ Xxxx võetud laenu tasumise kohustus laen summas 61000 krooni (3898,61 EUR), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 1⁄2 osa 30 500 eurot.
14.10.06.2016 esitatud menetlusdokumendis (III kd, lk 28 jj) täpsustab hageja oma nõuet ja palub ühisvara väärtuse tõendamiseks võtta asja materjalide juurde tõendid vallasvara väärtuse kohta (arved): köögimööbli hind 150 000 eek , so 9588,75 eur, 69% väärtusest 6616,24; hagis nõue 5520 eur, hüvitise suurenemine 1096,24 eur võrra. Diivan ja tugitool 67 999,99 eek, so 4346 eur, 1/2 väärtusest 2998,74; hagis nõue 1280 eur, hüvitise suurenemine 1718,74 eur võrra. Kokku hüvitise nõude suurenemine 2814,98 eur.
15.Kokku palub hageja mõista Xxxx Xxxx kasuks välja enamsaadud vallasvara kompenseerimiseks 40866,36 eur (III kd, lk 28). Muus osas jääb hageja varasemate nõuete juurde. Kostja vastuväited
16.09.10.2015 esitatud vastuses kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu (III kd, lk 1 jj). Kostja leiab, et hageja poolt esitatud väited on valed ja kostja poolt esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hagiavaldus on muuhulgas vastuoluline, eksitav ning ei ole selge ja hageja väited ei vasta tegelikkusele. Kostja veel kord toonitab, et nn “jagamata ühisvara” on hageja fantaasia nii vara olemasolus kui vara väärtuses. Arvestades, et 99,9 % oma väidetest soovib hageja tõendada tunnistajate Xxxx ja xxxx (kes on xxxx ema ja isa) ning Xxxx(kes on xxx parem sõbranna) ütlustega, on väga kahtlane, et tegemist on adekvaatse nõudega. Xxxxja xxxx omal ajal esitasid hagi Xxxxvastu, millega ka tuleb arvestada, hinnates nende ütluste usaldusväärsust.
17.Hageja ja kostja ei ela koos alates aastast 2007, s.o. 8 (kaheksa) aastat, mistõttu ei ole arusaadav, millisest “jagamata vallasvarast” jutt käib, arvestades, et tsiviilasja nr 2-11-2629 raames, ehk alates 21.01.2011, mil kostja pöördus kohtu poole, ei ole hageja mitte ühtegi korda maininud sellest, et nendel on veel vara, mida jagada.
18.Kostja avaldab, et kogu olemasolev ühisvara ja intressi tasumise kohustus ning kindlustus alates 03.12.2007, mis tuleneb laenulepingust nr XXXX, oli jagatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-2629. Kostja teatab, et selle kohtumenetluse ajal 27.02.2012 oli kogu isiklik vara Xxxx maha müüdud võlgade katteks. Kostjale on
arusaadav, et hageja selle asemel, et täita kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-11-2629, teeb kõike selleks, et vältida kohtulahendi täitmist. Kõik tema sammud ja tegevus on suunatud vaid sellele, et raskendada kohtulahendi täitmist. Algusest peale ei soovinud hageja vabatahtlikult ja kohtuväliselt jagada ühisvara. Samuti pole hageja kunagi pöördunud kohtuväliselt kostja poole väidetava jagamata ühisvara jagamise ettepanekuga.
19.Seda, et tegemist on hageja vale väitega, kinnitab muuhulgas asjaolu, et hagiavalduses märgib hageja, et tunnistajate ütlustega saab tõendada faktilist asjaolu, et hageja lahkus kostja juurest salaja pidžaamas, kuid vastuhagis, mis oli esitatud ts asjas nr 2-11-2629 väitis hageja, et pärast abielu lahutamist lahkus kostja poolte elukohast ning kinnistut jäid edasi kasutama hageja koos poolte ühise alaealise pojaga (vt vastuhagi p 4). Kostja kinnitab, et hageja ei lahkunud tema juurest pidžaamas. See on hageja järjekordne fantaasia. Kostja kinnitab, et hageja poolt esitatud “ühisvara nimekiri” ei vasta tõele, kuna pooltel puudub ühisvara, mida saab jagada. Väär on, et kostja kätte jäi hageja lahusvara müügist saadud raha.
20.Kostja selgitab, et hageja tuli kostja juurde elama olles tudengiks, kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et hagejal ei olnud raha, mille eest soetada nii kallist “ühisvara”, mida hageja nimetab oma hagiavalduses. Abielu vormistamise hetkeks (06.01.06) omas kostja pidevat sissetulekut ja kostjal oli pidev töökoht. Samuti kostja oli 2-toalise korteri (Xxxx) ainuomanik. Selles korteris oli juba kõik vajalik olema, mida kasutab kaasaegne inimene. Peale abielu tuli hageja elama kostja juurde kooseluks, olles ise tudeng ja mitte omades pidevat sissetulekut, nagu oli juba ülal mainitud. Mitte midagi uut abielu ajal korterisse ei ostetud, sest selleks polnud vajadust - oli ostetud Xxxx ridaelamu kuupäeval 31.08.2006, kuhu hageja ja kostja pidid sisse kolima. Pikkade kohtumenetluste tõttu ja vara jagamise asjus korter Tammsaare tee 71 oli hüpoteegi all ja 27.02.2012 oli müüdud võlgade kustutamiseks. Võlad olid võetud ridaelamu Xxxx ostmiseks ja paljude kohtumenetluste lahendamiseks seonduvalt hagejaga. Praeguseks hetkeks kostja on jäänud ilma kogu varast ja elab oma uue pere ja kahe lapsega korteris Xxxx.
21.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nimekiri „vallasvarast” ei vasta tõele järgmistel põhjustel: a) Köögimööbel ning köögitehnika, millele viitab hageja, ei olnud soetatud abielu ajal. Köögimööbel tehnikaga juba oli korteris enne seda, kui hageja ja kostja hakkasid elama koos ning kindlasti enne abiellumist. b) Tarmel mööbel - kostjale ei ole arusaadav, millist mööblit hageja silmas peab. c) Vana nahkdiivan ei olnud ostetud, seega ei kuulu ühisvara hulka. d) Magamistoa mööbel, Garderoob – riiulid, siinid, kummutid, televiisor, pesumasin jne olid soetatud enne abiellumist ja ei kuulu ühisvara hulka. e) Arvuti ja printer on kostja töövahendid ja ei kuulu ühisvara hulka. f) Lastetoa mööbel, mille andis keegi Xxxx, ei kuulu ühisvara hulka, kuna ei olnud ostetud. g) Zepter nõud olid kostjal olemas enne abielu. Ja just nimelt Zepter, kuna kostja ema oli soovitanud oma ainukesele pojale just seda firmat. Kostja vanematel on see sama firma ja samasugused potid. Ühesõnaga kostja oli enne abielu oma ema
soovitusel ja abiga ostnud endale Zepteri nõud. Kostja on ainuke poeg vanematel ja see on loogiline, et nad kannavad tema eest sellist hoolt. h) Lusikad, kahvlid, noad jne olid korteris enne abiellumist ja ei kuulu ühisvara hulka. i) Maalid olid ostetud kostja poolt töölähetuses Ukrainas kohalikul turul väga väikese hinnaga enne abiellumist. Osa maalidest oli kingitud tuttavatele ja sugulastele suveniirideks. Millist “väärtuslikku kollektsiooni” hageja silmas peab ei oska kostja kommenteerida, kuid kostja kinnitab, et temal mitte kunagi ei olnud väärtuslike maalide kollektsioone. j) Mõõgad, vaasid, antikvariaatesemed jne on hageja fantaasia, mistõttu ei oska kostja seda kommenteerida.
22.Kostjale on jäänud arusaamatuks miks hageja on esitanud tõendina fotod erinevatest poodidest. Mis asjaolu soovib hageja antud fotodega tõendada ei ole selge. Kostja kordab, et hageja ja kostja ei ela koos alates aastast 2007 ja poolte abielusuhted lõppesid 03.12.2007- antud asjaolu on tuvastatud abielulahutuse kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-77491. Sellest lähtuvalt ei saa hageja väita, et ühisvara hulka kuuluvad esemed, mis olid ostetud peale 03.12.2007 või esemed, mis asuvad praegu erinevates poodides (vt hageja poolt esitatud fotod). Kui hageja soovib fotodega tõendada esemete väärtust, siis see ei ole õige viis selle tõendamiseks, sest aluseks tuleb võtta hinnad, mis a) kehtisid eseme soetamise ajal ning b) on amortiseerunud alates aastast 2006-2007. Kuid enne peab hageja tõendama, et tema poolt nimetatud “vallasvara” a) oli olemas ning b) kuulus ühisvara hulka.
23.Väär on hageja väide, et hageja lahusvara arvel on tehtud remont summas 15 000,00 eurot. Kostja veel kord selgitab, et hageja tuli kostja juurde elama olles tudengiks, kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et ei olnud hagejal raha, mille eest oleks võimalik teha remonti. Samuti kostja kinnitab, et remont oli korteris tehtud enne abiellumist ja abielu jooksul ei teinud abikaasad korteris aadressil Xxxx remonti.
24.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et sõiduk Mercedes oli võõrandatud kostja poolt ja sõiduki müügist saadud raha jäi kostja kätte. Antud sõiduk kuulus hagejale lahusvarana, oli ostetud enne abiellumist, hageja ise müüs sõiduki maha ja jättis raha endale. Kostjal ei ole ei antud autoga ega rahaga mingit seost.
25.Hageja palub Mercedes müügihinda (5000 EUR) ja 1/2 kostja korterile tehtud remondi hinda (7500 EUR) arvestades kõrvale kalduda ühisvara osade võrdsuse põhimõttest (kokku 12 500). Kostja palub jätta antud taotluse rahuldamata. Esiteks, siin ei ole tegemist ühisvaraga, mis saaks olla jagatud ja teiseks, ei ole hageja oma taotlust põhjendanud.
26.Hageja on seisukohal, et ts asjas nr 2-11-2629 jäi jagamata intressi tasumise kohustus ja kindlustusmaksed. Kostja on seisukohal, et kindlasti ei tohtinud TsMS § 371 lg 1 p 7 alusel menetlusse võtta nõuet, mis on seotud abielu ajal võetud pangalepingust tuleneva intressi tasumise kohustusega ning kindlustusega alates 03.12.2007, sest ühine kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr XXXX, oli jagatud kohtuotsusega ts asjas nr 2-11-2629.
27.Hageja nimetab ühiseks kohustusteks ka laenu hageja emalt summas kokku 2 620,00 eur ning laenu OÜ-lt xxxx summas 61 000,00 eurot. Kostja teatab, et ei võta antud väidet õigeks. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et a) tegemist on tõepoolest laenudega, et b) laen on tagastatud ning, et c) laen oli võetud perekonna huvides. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui isegi oletada, et tegemist oleks laenudega, siis nõuda midagi enam ei saa, sest antud nõuded oleks aegunud. Olenemata sellest teatab kostja, et hageja valetab. Esiteks, ei võtnud hageja oma emalt laenu. Isegi juhul, kui ema tõepoolest andis mõned rahasummad hagejale, siis ei saa seda nüüd pidada laenuks vaid põhjusel, et see on hagejale mugav. Teiseks, alates aastast 2006 ei ole keegi mitte ühtegi korda teatanud kostjale, et ta oleks justkui võlgu nii hageja emale kui ka OÜ-le Xxxx. Kostja juhib tähelepanu sellele, et a) OÜ Xxxx kuulus hagejale, ning b) OÜ Xxxx on kustutatud äriregistrist 31.05.2012. See annab alust väita, et nn “laenud” on väljamõeldud hageja poolt ja mitte kunagi reaalsuses ei eksisteerinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
29.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjade üle: hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxxning abielu lahutati 12.03.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega. Kohus on tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-2629 (I kd, lk 276 jj) jagas kohus poolte ühisvara viisil, et kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinn jäeti hageja Xxxxainuomandisse ja kostja Xxxxkasuks mõisteti välja hüvitis summas 68 954, 86 eurot ning AS SEB Pank laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus seisuga 03.12.2007 jäeti hageja kanda (03.06.2014 kohtuotsus jõustus 07.01.2015).
30.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega kuulutati välja hageja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden. Füüsilisest isikust võlgnik võib PankrS § 36 lg 6 esimese lause järgi pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Pankrotihaldur on kohtule 07.09.2016 kinnitanud, et ta on teadlik käesolevast menetlusest ning võlgnik saab PankrS § 43 lg 1 kohaselt jätkata ise hagejana vaidlust. Nimelt PankrS § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku teise isiku vastu esitatud hagi ja haldur vaatamata menetlusest teadmisele kohtumenetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana menetluses. Ühisvara jagamise hagi esitati kohtule enne hageja pankroti väljakuulutamist 26.04.2016, seega võib hageja jätkata iseseisvalt käesolevas menetluses.
31.01.10.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise
hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). Kolleegium selgitab, et ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (3-2-1-38-14, p 13). PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse § 37 alusel.
32.PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15).
33.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
34.Kohus tuvastas varasemas menetluses alljärgnevad faktilised asjaolud (II kd, lk 68, 03.06.2014 Tallinna Ringkohtu otsus jõustus 07.01.2015): Poolte abielu sõlmiti 06.01.2006 Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007 Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut 11.08.2006 sõlmisid pooled ja AS SEB pank Eesti Ühispank laenulepingu nr XXXX laenusummas 127904 eurot, mille kasutamise otstarbeks oli ridaelamuboksi ost aadressil Xxxx, Tallinn.
35.Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohasel, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandatud pärast abielusuhte lõppemist. Kehtinud PKS § 18 lg 1 ja 5 kohaselt võib abikaasade ühisvara jagada ka kohus abielu lõppedes. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, siis määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007. Seega lõppes poolte varaühisus 03.12.2007.
Hageja nõue jagada vallasvara
36.Hageja palub jagada ühisvarasse kuuluvad järgmised vallasasjad (vara nimekiri I kd, lk 147 jj) 1) Köögimööbel hinnaga 9588,75 eurot, 2) Tarmel mööbel - 117 eurot, 1⁄2 osa 59 eur. 3) Nahkdiivan, nahktugitool - 4346 eurot, 1⁄2 osa 2998,74 eur. 4) Magamistoa mööbel, sh voodi - 200 eur, 1⁄2 osa 100 eur. 5) Garderoob (riiulid, siinid, kummutid) - 500 eur, 1⁄2 osa 250 eur 6) 2 kummutit - 400 eur, 1⁄2 osa 200 eur. 7) 3 peeglit - 30 eur, 1⁄2 osa 15 eur 8) 3 tooli - 50 eur, 1⁄2 osa 25 eur, 9) 3 rulookardinat - 300 eurot, 1⁄2 osa 150 eur, 10) 3 laevalgustit - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur, 11) Lastetoa mööbel - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur. 12) Televiisor - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur 13) Arvuti, printer - 1200 eurot, 1⁄2 osa 600 eur, 14) Pesumasin - 300 eurot, 1⁄2 osa 150 eur, 15) Elektritarbed (föönid, raadio) - 430 eurot, 1⁄2 osa 215 eur, 16) Köögiserviis Zepter 12 inimesele - 2000 eurot, 1⁄2 osa 1000 eur, 17) Kööginõud Zepter - 5000 eurot, 1⁄2 osa 2500 eur. 18) Zepteri serviis. Hind on täpsustamisel 19) Teeserviis - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eurot 20) Lusikad, kahvlid, noad komplektid - 200 eurot, 1⁄2 osa 100 eur, 21) Maalid - 20 tk - vähemalt 20 000 eurot, 1⁄2 osa 10 000 eur, 22) Vaasid, interjööri ilusasjad, antikvariaatesemed, mõõgad- 3000 eurot, 1⁄2 osa 1500 eur, 23) Uus voodipesu, padjad, rätikud - 500 eurot, 1⁄2 osa 250 eur. 24) Köögitehnika, külmik - 1385 eurot, 1⁄2 osa 692,5 eur 25) Ahi - 570 eurot, 1⁄2 osa 285 eur, 26) Küpsetusahi- 260 eurot, 1⁄2 osa 130 eur, 27) Nugade komplekt kokku 370,88 eur (179.99 eur, 75.99 eur, 114,99 eur), teekann 49,95 eur, kohvipresskann 134 eur-, tefali pann 53,90 eur, köögi dekoratiivsed lapid 2*12 eur, kokku 24 eur- 1⁄2 osa 12 eur, kauss 16,90 eur, toiduriiv 37.99 eur, triikraud 117.99 eur, tekk 2* 119,90, kokku 239,8 eur, käterätikud 16.40 eur* 6, kokku 98,4 EUR, mikrolaineahi 83,99 eur (Pilt 4), tolmuimeja 114,99 eur, võileivaröst 28,99 eur, padi 89.99 eur *4, kokku 359,96, tekk 119,99* 2, kokku 239,98, triikraud 177, 99- 1⁄2 osa 89 eur, röster 35,95 eur, teekann 39.95 eur, aurutaja 24.99 eur, toidukulbid ja tarvikud (7.90, 10.49, 10.99, 30.90, 30, 90) kokku 80,19 eur, vaas 27,99-, kohviserviis 164,99 eur, lõunaserviis 239,99, lusikate ja kahvlite komplekt 77,99 eur, triikimislaud 80 eur- 1⁄2 osa 40 eur, pesukuivatamise rest- 50 eur- 1⁄2 osa 25 eur, mobiiltelefon NOKIA N 90 – 100 eur (mille võttis kostja hagejalt ära)- 1⁄2 osa 50 eur, pokaalid 6le 60 eur- 1⁄2 osa 30 eur, küünalalused 3 tk -30 eur (fotodel),- 1⁄2 osa 15 eur, lapsevanker- 1000 eur, mis kingiti seoses lapse sünniga- 1⁄2 osa 500 eur, vaip – 500 eur (fotodel)- 1⁄2 osa 250 eur
37.Kostja leiab, et vaidlusalused esemed ei ole olnud olemas või puudusid abielusuhte lõppemise ajal või olid enne abielu juba kostja poolt soetatud. Kostja selgitab, et hageja tuli kostja juurde elama olles tudengiks, kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et hagejal ei olnud raha, mille eest soetada nii kallist “ühisvara”, mida hageja nimetab oma hagiavalduses. Abielu vormistamise hetkeks (06.01.06) omas kostja pidevat sissetulekut ja kostjal oli pidev töökoht. Samuti oli kostja 2-toalise korteri (Xxxx) ainuomanik. Selles korteris oli juba kõik eluks vajalik olemas. Kostja väite kohaselt tuli hageja peale abielu sõlmimist elama kostja juurde kooseluks, olles ise tudeng, kellel puudus sissetulek- eeltoodud väidet ei ole hageja ümberlükanud, mistõttu kohus loeb kostja väite õigeks.
38.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormus on tõendada, millised asjad abielusuhete lõppemise aja seisuga ühisvara hulka kuulusid, mille jagamist nõutakse. Kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (RKTKo nr 32-1-137-07, p 13).
39.Hageja soovib oma väiteid tõendada nii enda kui tunnistajate Xxxxja Xxxx(kes on hageja ema ja isa) ütlustega. Kohus on varasemalt 14. augusti 2015.a määruses hagejale selgitanud, et hageja enda ja tema lähisugulaste ütluste pinnalt ei saa järeldada ütluste objektiivsust ja tõepärasust. Seda enam, et Xxxxja Xxxxesitasid tsiviilasjas nr 2-08470 hagi Xxxxvastu, millega tuleb arvestada, hinnates nende ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et Xxxxja Xxxxütlused ei võimalda anda objektiivset hinnangut hageja esitatud väidete tõendamiseks. Kohus andis 13.02.2017 e-kirjaga (II kd, lk 122) pooltele võimaluse esitada kõik taotlused, avaldused ja tõendid hiljemalt 30.01.2017.a TsMS § 329 ja § 330 mõttes. Peale nimetatud tähtaega ei võta kohus vastu enam ühtegi taotlust, avaldust ega tõendit. Kohus küsis kostja seisukohta hageja vande all ära kuulamiseks. 06.02.2017 vastuses kostja ei nõustu hageja taotlusega, sest niivõrd üldist väidet, et asjad on kostja valduses, ei saa pelgalt hageja ütluste pinnalt tuvastada. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja jätab hageja taotluse hageja vande all ära kuulamiseks rahuldamata.
40.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nii vara olemasolu kui vara väärtust abielusuhte lõppemisel. Enamik asjade puhul on tegemist väikese väärtusega asjadega, mis kuluvad ja vananevad mingi aja jooksul. Kui tegemist olnuks väärtuslike esemetega, siis oleks nende omandamine eelduslikult tuvastatav ka dokumentaalselt, mida käesolevalt hageja teinud ei ole. Kohtul puudub veendumus, et peale abielusuhte lõppemist 2007. aastal on vaidlusalused esemed kostja valduses. Kostja on 09.10.2015 esitatud vastuses kohtule kinnitanud, et tema käes hageja nimetatud vallasasju ei ole. Tõendamiskohustus lasub antud juhul hagejal, kes väidab, et nimetatud esemed on kostja valduses. Kahtlust asjade säilimisel nii pika aja jooksul kinnitab asjaolu, et hageja ei ole suutnud menetluse kestel konkretiseerida nõutavaid esemeid, mis võimaldanuks neid individualiseerida ja ka võimalikku väärtust tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et peale 8 aastat kestnud lahuselu suudab hageja ühises kasutuses olnud asjade kohta peale liigitunnuse midagi täiendavat lisada, seetõttu on kaheldav, et hageja poolt märgitud esemed olid hagi esitamisel 2015. aasta mai kuus poolte endises elukohas. Esemete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud fotod kaubanduskeskustes müügiks väljapandud esemetest ja interneti kuvatõmmised pakutava kauba kohta. Kohus leiab, et fotod ja netis pakutav
kaup iseenesest ei saa olla tõendiks, kui kohtule pole esitatud informatsiooni nende tegemise aja ja koha kohta ning kes esemed ostis. Eluliselt ei ole usutav, et esemed olid soetatud abielu ajal, kuna abielusuhted lõppesid 2007 ning sel ajal oli käibel Eesti kroon mitte euro nagu võib fotodelt näha (kd II lk 50 jj). Fotod ja neti kaup ei tõenda usaldusväärselt hageja poolt nimetatud esemete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu. Kostja väite kohaselt ei ole hageja kunagi pöördunud kohtuväliselt kostja poole väidetava jagamata ühisvara jagamise ettepanekuga. Hageja peab tõendama, et pooltel tõepoolest on jagamata ühisvara ja see vara on tõepoolest kostja valduses, esitades selleks kohtule vastavad tõendid (TsMS § 230 lg 1).
41.10.06.2016 menetlusdokumendis (III kd, lk 28 jj) täpsustab hageja oma nõuet ja palub ühisvara väärtuse tõendamiseks võtta asja materjalide juurde arved: köögimööbli hind 150 000 eek, so 9588,75 eur; diivan ja tugitool 67 999,99 eek, so 4346 eur. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud arve nr 000202 köögimööbli maksumuse kohta (III kd, lk 30) ei tõenda selle tegelikku maksmist hageja poolt. Samuti ei tõenda arve nr 000292 (III kd, lk 31), et nimetatud vara kuulub ühisvarasse, arvelt ei nähtu, kes on arve tasujaks ja kas arve on ka tegelikult tasutud. Arved (I kd, lk 41, 44, 45) on konkretiseerimata, mis võimaldaks individualiseerida eset. Kohus märgib, et kogu tehnika kaotab aja jooksul oma väärtust ning sama kehtib köögitehnika ja muu koduse elektritehnika amortiseerumise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtted (II kd, lk 213-230) ei tõenda esemete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu.
42.Kohus on eelmenetluses korduvalt hageja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele osutanud, kuid hageja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohus leiab, et kohtul on õigus poole tähelepanu juhtida tõendamise puudusele. Riigikohus on sedastanud, et kohus ei pea nimetama poolele tõendit millega vaidlusalust asjaolu tõendada, mis ei tähenda seda, et kui kohus ei või selgitada või juhtida poole tähelepanu mh ka menetluskulude tekkimise ja menetluse kestuse seisukohalt, et tõendamise viis (tõendi liik) mida pool plaanib kasutada pole kohane. Kohus peab silmas poole vande all, lähisugulaste ja tuttavate ütlustega tõendamist näiteks asjaolude kohta mis nõuavad eriteadmisi või mida nad ei saa pika ajavahemiku tõttu teada või mille asukohta kostja juures kinnitada kui nad pole kostja juures aastaid viibinud jne. Samuti peab hageja suutma kohtule esitatud tõendeid siduda ja vaidluse all oleva asjaoluga, faktiga või elulise situatsiooniga. Ei saa näiteks tõendada varaväärtust fotoga, millest nähtub, et tõend on loodud oluliselt muul ajal, kui vara on tegelikult soetatud (vara soetati eesti krooni ajal, kuid püütakse luua tõend eurode kasutuse ajal).Selline tõend ei saa olla usaldusväärne ega anda selgust/usutavust vaidlusalusele asjaolule Menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200). Kuna hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et vallasvara on olemas, et vara soetati ühiselu ajal ja see on kostja valduses, siis tuleb vallasvara jätta ühisvarast välja. Näiteks olukord kus kohus on tuvastanud (kostja on vastuses selgitanud), et pooled pole suhelnud pärast lahutust aastaid seetõttu pole usutav, et tunnistajate ütlustega (kelleks on hageja vanemad /sõbranna) või hageja vande all antud ütlustega on võimalik tõendada vara asukohta kostja juures, Kostja valduses. Kuna kostja peaks omakorda ümber lükkama hageja vande all antud ütlused (tõendi liik), põhimõttel tõendile vastu tõendi esitamisega siis tuleks kostjal nt vara olemasolu puudumise ja asukoha kohta kui negatiivse asjaolu ümber lükata omapoolse vastu tõendiga (kuna kostja selgitas et seda vara pole või pole olnud ), mida omakorda on Kostjal on pea võimatu teha. Kohus peaks sellise olukorra tekkimisel seda vältima ja juhtima poole tähelepanu sellele, mida kohus käesolevas
menetluse ka teinud. Milliste tõenditega pool oma seisukohta usutavaks teeb otsustab pool ise pärast kohtu pakutud võimalust esitada muid (muud liiki) tõendeid. Hageja nõue sõiduki Mercedes Benz 105 ASL müügist hüvitise saamiseks
43.Hagiavalduse kohaselt müüs kostja abielu ajal sõiduauto Mercedes Benz 105 ASL summas 5000 euro eest. Auto müügist saadud raha jäi kostja kätte. Hageja soovib kostjalt sõiduauto müügist saadud rahast 1⁄2 osas hüvitist. Kostja vastuväite kohaselt kuulus sõiduk hageja lahusvarasse, sõiduk oli ostetud enne abiellumist, hageja ise müüs sõiduki maha ja jättis raha endale. Kohtule esitatud Maanteeameti 15.04.2015 tõendist nähtub, et sõiduk oli registreeritud perioodil 01.09.2003 kuni 06.11.2006 hageja nimel (I kd, lk 17). Seega kuulus sõiduk hagejale. Maanteeameti tõendist nähtub, et alates abielu registreerimisest kostja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Hageja ei ole kohtule tõendanud kes, millal ja millise summa eest sõiduki müüs. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hüvitise nõude ühisvarast välja (TsMS § 230 lg 1).
Hageja nõue korteri remondi eest tehtud hüvitise saamiseks
44.Hagiavalduse kohaselt on kostja lahusvarale (korteriomandile aadressil Xxxx, Tallinn) ühisvara arvel tehtud remont summas 15000 eurot, millest kostja 1/2 osa on 7500 eur. Kostja selgituste kohaselt tuli hageja kostja juurde elama olles ise tudeng ja kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et hagejal ei olnud raha, mille eest oleks võimalik remonti teha. Hageja ei ole kostja eeltoodud väidetele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb kostja väited õigeks. Kostja on oma vastuses kohtule kinnitanud, et remont oli korteris tehtud enne abiellumist ja abielu jooksul ei teinud abikaasad korteris remonti. Kohtule esitatud tabel (I kd, lk 76) ei kinnita asjaolu, et ühisvara arvelt on ka tegelikult kostja lahusvarale remont tehtud. Samuti ei tõenda arved (I kd, lk 42, 43), et ostetud värvidega tehti kostja korteris remonti. Hageja pangakontode väljavõtted (II kd, lk 213-230) ei tõenda väidetavaid remondikulusid korteris Xxxx, Tallinn. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ekspertiisi taotlus ei aita hagi rahuldamist. Isegi kui oletada, et ekspert saab hinnata teatud ajavahemikus tehtud remondi maksumuse, siis puuduvad tõendid konkreetsete parenduste tegemiseks, seega jätab kohus remondihüvitise ühisvarast välja.
Hageja nõue Xxxx, OÜ-lt Xxxx võetud laenude hüvitamiseks
45.Hageja nimetab ühiseks kohustuseks oma emalt Xxxxvõetud laenu summas kokku 2620 eurot (41000 krooni), millest 1⁄2 kostja osa 1310 eurot ja laenu OÜ-lt Xxxx summas 61000 eurot, millest 1⁄2 kostja osa 30 500 eurot ja mille hüvitamisi hageja kostjalt nõuab.
46.Kostja vastuväite kohaselt hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et a) tegemist on tõepoolest laenudega, et b) laen on tagastatud ning, et c) laen oli võetud perekonna huvides. Kui isegi oletada, et tegemist on laenudega, siis antud nõuded on aegunud. Esiteks, ei võtnud hageja oma emalt laenu. Isegi juhul, kui ema tõepoolest andis mõned rahasummad hagejale, siis ei saa seda nüüd pidada laenuks vaid põhjusel, et see on hagejale mugav. Teiseks, alates aastast 2006 ei ole keegi mitte ühtegi korda teatanud kostjale, et ta oleks justkui võlgu nii hageja emale kui ka OÜ-le Xxxx. Kostja juhib tähelepanu sellele, et OÜ Xxxx kuulus hagejale, ning OÜ Xxxx on kustutatud
äriregistrist 31.05.2012. See annab alust väita, et nn “laenud” on väljamõeldud hageja poolt ja mitte kunagi reaalsuses ei eksisteerinud.
47.Kohus on seisukohal, et abikaasade ühisvaraks PKS § 14 lg 1 alusel ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste, arvamine ühisvara hulka, koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Perekonna huvides võetud laenu peab tõendama pool kes seda väidab.
48.Hageja on esitanud kohtule tabeli, millest nähtub, et Xxxx tegi 18.04.2007, 19.04.2007 ja 23.05.2007 ülekanded hagejale kogusummas 41 000 krooni, mille selgitusena on märgitud „kink“ (I kd, lk 77). Seega ei ole tegemist laenuga, mida kostja peaks hüvitama. Samuti ei saa tabelist järeldada, et OÜ Xxxx poolt hageja kontole tehtud ülekandeid (I kd, lk 77) võiks käsitleda laenudena. Laenulepingule ei viita ka raha ülekandmisel tehtud selgitus. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et selliste suurte summade laenamisel ei ole sõlmitud kirjalikke kokkuleppeid ega laenu tagastamise tähtaegu. Laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Hagi rahuldamise eeldusena tuleks hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et hageja ja laenuandja vahel oli sõlmitud laenuleping, et laenuleping oli tähtajaline, et tähtpäev on saabunud ning et hagejale maksti vastava laenulepingu alusel raha. Kuna hageja seda tõendada ei ole suutnud, tuleb Xxxx, OÜ-lt Xxxx laenulepingutele tuginevad nõuded jätta rahuldamata.
49.Kostja palub kohaldada laenudele aegumist. Kohus märgib, et kuna aeguda saab vaid tõeline nõue, siis on alusetu kohaldada aegumist, kuna kohus ei tuvastanud, et laenulepingud oli olemas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-12-99 selgitanud, et selleks, et kohaldada kostja nõudel aegumist, peab kohus tuvastama hageja õiguste rikkumise. Hageja nõue AS SEB Pank laenulepingust tuleneva intressi ja kindlustusmaksete hüvitamiseks
50.Hageja leiab, et tsiviilasjas nr 2-11-2629 jäi jagamata abielu ajal SEB pangast võetud laenulepingust XXXX tulenev intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007, seisuga mai 2015 peab kostja hüvitama hagejale 14012,44 eurot. Lisaks on kostja kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 1⁄2 osa intressi.
51.Asja materjalide kohaselt jagas Tallinna Ringkonnakohus 03.06.2014 kohtuotsusega hageja ja kostja ühisvara viisil, millega jättis AS SEB Pank laenulepingust nr XXXX tuleneva laenukohustuse seisuga 03.12.2007 Xxxx kanda (kd I, lk 276 jj).
52.Kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
53.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust XXXX tulenev laenuintressi hüvitis alates 03.12.2007 kuni mai 2015 summas 14012,44 eurot, lisaks tulevikus alates maist 2015 1⁄2 osa intressi. Riigikohus märgib 29. jaanuar 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest (p 17). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohus on seisukohal, et leppides omal ajal kokku laenu tasumise kokku lepitud aja jooksul, on pooled leppinud kokku ka lepingujärgse intressi tasumise laenu kasutamise eest, mida tõendab kohtule esitatud maksegraafik (II kd, lk 51 jj). Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007. Sellest ajast ei kuulu laenukohustus ühisvara hulka nii nagu leidis Tallinna Ringkonnakohus, et seisuga 03.12.2007 jääb laen hageja kanda (I kd, lk 277). Tuvastatud laenulepingu nr XXXX punkt 15.3.1. kohaselt eksisteerib laenusaaja kohustus maksta pangale laenult intressi (II kd, lk 46). Kuna laen jäi alates 03.12.2007 hageja kanda, siis jäi ka laenulepingust tulenev intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007 hageja kanda. Kohus leiab, et kui üks pool tasub pangalaenu, siis on tema tulevased kohustused panga ees siiski tema isiklikud kohustused, mitte poolte ühised kohustused. Laen teenis hageja huve ja kuna laenu tagas Xxxx kinnistu, mis jäi hageja omandisse, on hageja huvides ka intressi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu laenuitress poolte ühisvarasse, mida peaks jagama.
54.Hageja on tasunud SEB Pangaga sõlmitud laenulepingu XXXX alusel kindlustusmakseid. Hageja leiab, et need kohustused on jäänud samuti jagamata. Hageja on pangale tasunud kindlustusmakseid alates 03.12.2007. Seisuga mai 2015 peab kostja hagejale hüvitama 897,85 eurot, samuti on kostja kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 1⁄2 osa kindlustusmaksetest.
55.Kohus märgib, et laenusaaja kõrvalkohustused tulenevad laenulepingust. Kohus on tuvastanud, et tulenevalt laenulepingu nr XXXX punktist 18.1 kohustub laenusaaja kindlustama lepingu täitmiseks panditud vara (II kd, lk 48). Kindlustusobjektiks on Xxxx kinnistu, mis hageja ainuomandis. Kuna laen jäi alates 03.12.2007 hageja kanda, siis jäi ka laenulepingust tulenev kindlustusmakse tasumise kohustus alates 03.12.2007 hageja kanda. Enne 03.12.2007 perioodi olid kindlustusmaksed tulenevalt laenulepingu nr XXXX preambulast abikaasade solidaarkohustus. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et enne 03.12.2007 võis hageja kanda oma lahusvarast ühisvarale tehtud kulusid. Kindlustusmaksete tasumata jätmise eest 2009 aastal vastutab hageja ise. Tulenevalt laenulepingu punktile 18.7 on kohustuste rikkumise korral pangal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest või arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada pangale selleks tehtud kulutused. Põhjendamata on hageja nõue kohustada kostjat tulevikus ühiselt tasuma kindlustusmakseid, kui hageja kanda on pangalaen ja kindlusmakse objektiks on hageja lahusvara. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kindlustusmaksed poolte ühisvarasse, mida peaks jagama. Menetluskulud
56.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07 tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.