lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post: XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.JG määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 12.08.2015 määrus jätta muutmata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta JG kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154
Asjaolud
1.17.06.2015 esitas JG Harju Maakohtule avalduse, mida ta 22.06.2015 kohtu nõudel täpsustas, täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/188 peatamiseks, alternatiivselt pikendamiseks kuni ühisvara muu vara jagamise osas tehtava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-8763.
2.Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 026/2015/188 tsiviilasjas nr 211-2629 täitedokumendiks oleva kohtuotsuse alusel. Kohtuotsusega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja hüvitis (põhinõude suurus 71 054,68 eurot ja täitekulud, millest avaldaja on tasunud 6056 eurot).
3.Kuna tsiviilasjas nr 2-11-2629 ei jagatud kogu avaldaja ja sissenõudja ühisvara, on täitemenetluse jätkamine avaldajale koormav ja ebaõiglane. Avaldaja taotles 23.02.2015 täituri kaudu maksegraafiku kooskõlastamist seoses emapuhkusel viibimisega, millest sissenõudja aga keeldus. Avaldaja peab igakuiselt tasuma makseid pangale. Sissenõudja toetab poolte ühist last minimaalmääras elatisega. Sissenõudja soovib täitemenetluses kinnistu realiseerimist, mis jäi kohtuotsuse kohaselt avaldajale. Tegemist on avaldaja koduga. Avaldaja ülalpidamisel on 2 alaealist last. Täitemenetluses on arestitud avaldaja emapalk ja lapse elatiseks laekunud summad. Avaldaja perekondlik ja majanduslik olukord on keeruline, avaldaja kõige väiksem laps on 1,3 kuu vanune ning ei käi veel lasteaias.
4.Avaldaja soovib täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, kuna pooltel on ühisvara osaliselt jagamata, kuni jagamata ühisvara jagamise asjas tehtava lahendi jõustumiseni või avaldaja majandusliku olukorra paranemiseni. Avaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-154369 (sissenõudja hagi avaldaja ja osaühing Apollona vastu täitemenetluses tagatise andmise tagasivõitmiseks) vastuhagi sissenõudja ja avaldaja ühisvara jagamiseks, mille kohus edastas registreerimiseks eraldi hagina (tsiviilasi numbriga 2-15-8763). Muu jagamata ühisvara on sissenõudja valduses ja ta keeldub vara kohtuvälisest jagamisest. Avaldaja nõuab kohtus sissenõudjalt jagamata ühisvara osas enda kasuks rahalise hüvitise välja mõistmist. Täitemenetluse jätkamine enne ühisvara jagamist on avaldaja suhtes ebamõistlikult koormav ja ebaõiglane. Poolte vahel toimuksid peale seda vastastikused täitemenetlused, mis sisuliselt lõpeksid tasaarvestusega.
5.Harju Maakohus jättis 25.06.2015 määrusega avaldaja avalduse esialgse õiguskaitse taotlusena rahuldamata, selgitades, et TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seadus ei näe ette TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks ja/või pikendamiseks esitatud avalduse korral esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist kohtumenetluse ajaks. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäituri 22.07.2015 seisukoha kohaselt ei ole avaldaja avalduses välja toonud erandlikke perekondlikke ja majanduslikke olukordasid, mis tingiksid TMS § 45 kohaldamist. Täitemenetluse läbiviimine on oma olemuselt ja eesmärgist lähtuvalt iga võlgniku jaoks ebameeldiv, see aga ei anna alust täitemenetluse peatamiseks. Jääb selgusetuks, mida avaldaja peab silmas „täitemenetluse pikendamise“ all. Kui avaldaja taotleb nõude ajatamist, teatab täitur, et on sellega nõus, kui selleks annab nõusoleku sissenõudja. Kohtutäituri arvates tuleb taotlus täitemenetluse peatamiseks jätta rahuldamata, nõude ajatamine on võimalik sissenõudja nõusolekul.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 Sissenõudja seisukoht
7.Sissenõudja 07.07.2015 seisukoha kohaselt ei anna avalduses toodud asjaolud alust täitemenetluse peatamiseks ega pikendamiseks, avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldus on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga venitada täitemenetlust ja vältida kohtuotsuse täitmist. Avaldaja sai endale kinnistu elamuga aadressil XXXXX XX, Tallinnas tervikuna, kuid keeldub sissenõudjale hüvitise omandi kaotamise eest vabatahtlikust maksmisest. TMS § 45 kohaldamine (ja seda vaid juhul, kui see ei riiva oluliselt sissenõudja huve) võib olla õigustatud, kui võlgnik palub lühikest aega, näiteks, kinnisvarale ostja leidmiseks või palub võimaldada tal tasuda võlgnevuse mõne lühikese aja jooksul. Aga ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei soovi kohtuotsust vabatahtlikult täita ei saa olla aluseks TMS § 45 kohaldamiseks. Samuti ei ole põhjendatud peatada täitemenetlus, mis on alustatud jõustunud kohtulahendi alusel, TMS § 45 alusel teise menetluse tõttu, mis ei ole seotud jõustunud kohtulahendiga, sest TMS § 45 sellist võimalust ei anna. On väär avaldaja väide, et ta taotles 23.02.2015 kohtutäituri kaudu vastaspoolega maksegraafiku kooskõlastamist, seoses emapuhkusel viibimisega ning ajutiselt aktiivsest töötamisest kõrval viibimisega, millest sissenõudja aga keeldus. Avaldajast võlgnik, keeldudes kohtulahendi vabatahtlikust täitmisest, pidi aru saama, et sissenõudja võib pöörduda kohtutäituri poole, mille tulemuseks võib olla võlgniku vara arestimine ja realiseerimine enampakkumisel. Arvestades asjaolu, et võlgnik pakub kompromissi korras 45 000 eurot ühekordse maksega, ning asjaolu, et tsiviilasja nr 2-15-7224 raames 30.06.2015 kohtuistungil teatas võlgnik, et tema sissetulek kuus on üle 2000 euro, sest ta saab 2600 eurot kuus ja dividendid, siis kogu võlgnevuse tasumine peab võlgnikule olema jõukohane. Sissenõudja palub kindlaks määrata ja avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 528 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus
8.Maakohus tegi 12.08.2015 määruse, millega jättis avaldaja avalduse täiteasjas nr 026/2015/188 täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskuluna 528 eurot ning viivise välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
9.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
10.Avaldaja on soovinud, et kohus kas peataks ja/või pikendaks täitemenetlust täiteasjas nr 026/2015/188.
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed,
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
12.Avaldaja on selliste erandlike asjaoludena toonud kohtu ette järgmised asjaolud: tsiviilasjas nr 2-11-2629 ei jagatud kogu poolte ühisvara ja avaldaja on esitanud ühisvara jagamiseks eraldi tsiviilasja numbriga 2-15-8763; avaldaja viibib emapuhkusel; sissenõudja maksab poolte ühisele lapsele elatist minimaalmääras; avaldajal on ülalpidamisel 1,3 kuu vanune laps.
13.Avaldaja on avalduses märkinud, et sissenõudja soovib täitemenetluses kinnistu XXXXX XX XX, Tallinnas võõrandamist. Kohus selgitab, et võlgnikule kuuluva kinnisomandi enampakkumine ei ole käsitletav TMS § 45 mõistes erandliku asjaoluna, sest sundtäitmine toimub reeglina võlgniku vara arestimise ja müümise kaudu.
14.Ka ei muuda täitemenetlust võlgniku suhtes maakohtu hinnangul ebaõigeks asjaolu, et võlgnik ja sissenõudja ei ole jaganud kogu oma ühisvara. Käesolevas täiteasjas täidetakse jõustunud kohtulahendit, millest tuleneb võlgniku kohustus tasuda sissenõudjale kohtuotsusega välja mõistetud hüvitis. Kui võlgnik oma kohustust vabatahtlikult ei täitnud, oli sissenõudjal õigus pöörduda täitedokumendi täitmiseks kohtutäituri poole.
15.Avaldaja väited tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole kinnitust leidnud. Kohus võttis kooskõlas TsMS § 251 lg 2 ja § 477 lg 7 teise lausega käesoleva tsiviilasja juurde tsiviilasja nr 2-15-7224 protokolli, millest nähtub, et avaldaja viibib küll emapuhkusel, kuid tema sissetulek ühes kuus on 2600 eurot ja dividendid. Tegemist on Eesti keskmisest kõrgema sissetulekuga.
16.Väited, mis puudutavad poolte ühisele lapsele elatise maksmist ei oma maakohtu hinnangul TMS § 45 järgse avalduse esitamisel tähendust. Sissenõudjal on elatise tasumise kohustus oma alaealise lapse ees ja lapsele makstava elatise arvelt ei ole avaldajal põhjendatud oodata, et ta saab täita oma kohtulahendist tulenevat kohustust.
17.Lisaks märgib maakohus järgmist. Kõrvutades täitmisel olevat summat (avalduse kohaselt tuleb avaldajal tasuda 64 087,53 eurot) ja arvestades, et ajatamine või peatamine on võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks, ei ole võlgnevuse ajatamine ja/või peatamine otstarbekas (arvestades võlasummat tuleks sel juhul avaldajal tasuda ajatamisel maksimaalselt 11 kuuks igakuiselt ca 5826 eurot). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et sissenõudja ei ole võlgnevuse ajatamisega nõustunud. Avaldajal tuleb leida viis oma kohustuse täitmiseks (nt pangalaenu abil).
18.Kohus selgitab, et TMS § 45 ei võimalda käesolevas tsiviilasjas peatada täitemenetlust teises tsiviilasjas, milles avaldaja on esitatud ühisvara jagamise hagi.
19.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Sissenõudja on märkinud enda menetluskuluks õigusabikulu summas 528 eurot, mis on 4 tunni töö eest, 1 tunni hind 110, millele lisandub käibemaks (taotlusega tutvumine 1,5 tundi ja vastuse koostamine 2,5 tundi). Sissenõudja taotleb, et avaldaja hüvitaks kulud koos käibemaksuga.
20.Maakohtu hinnangul on vajalik enne vastuse koostamist tutvuda asja materjaliga, pidada läbirääkimisi esindatavaga, kujundada õiguslik positsioon ja arvestada tuleb ka vastuse kirjaliku formuleerimise ajaga ning selleks kulunud 4 tundi ei saa pidada ülemääraseks. Maakohtu hinnangul on advokaat olnud õigusabi osutamisel efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikese ajakuluga.
21.Toodust tulenevalt tuleb avaldajal sissenõudjale hüvitada viimase menetluskulud summas 528 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, sest sissenõudja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
22.Kohtutäituril menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
23.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning rahuldada avaldaja avaldus täitemenetluse peatamiseks, menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.
24.Kohus tegi järelduse, et täitemenetlust ei muuda ebaõiglaseks ka asjaolu, et võlgnik ja sissenõudja ei ole jaganud kogu ühisvara. Täiteasjas täidetakse jõustunud kohtulahendit. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud.
25.Avaldaja tõi avalduses välja alljärgnevad põhjendused: täitemenetlus JG vastu alustati tsiviilasjas nr 2-11-2629 tehtud kohtuotsuse alusel, kus JG-lt mõisteti ühisvara jagamise käigus välja hüvitis DS kasuks; täitemenetluses on põhinõude suuruseks 71054,68 eurot, millele lisanduvad täitekulud; avaldaja on täitemenetluse käigus tasunud juba 6056 eurot, täitemenetluse põhinõude jääk on 64087,53 eurot, millele lisanduvad täitekulud; tsiviilasjas 2-11-2629 ei jagatud kogu poolte ühisvara, avaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-15-4369 vastuhagi ühisvara jagamiseks, kohus leidis, et nõue ei ole menetletav vastuhagina ja saatis selle kantseleisse eraldi menetlemiseks; tsiviilasjas nr 2-15-8763 jättis kohus avaldaja hagi jagamata ühisvara nõudes menetlusse võtmata.
26.Kaebuse esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud täitemenetluse seadustiku §
45.Kuivõrd ühisvara jagamise käigus ei jagatud kogu ühisvara, vaid osa nõuded on veel kohtus, siis on täitemenetlus avaldaja suhtes ebaõiglane. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja nõue võidakse menetlusse võtta jagamata ühisvara jagamiseks võib tekkida olukord, kus avaldajal on puudutatud isiku vastu sisuliselt analoogne nõue sellega, mille puudutatud isik on esitanud täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd määruskaebuse esitajal ei ole võimalik oma nõuet puudutatud isiku vastu tasaarveldada, oleks põhjendatud täitemenetluse peatamine, muidu võib tekkida olukord, kus määruskaebuse esitaja peab hakkama enda nõude rahuldamise korral puudutatud isikult tagasi nõudma ühisvara eest kompensatsiooni/ hüvitist. Maakohus on sisuliselt jätnud eeltoodud põhjendused hindamata.
27.Avaldaja on jätkuval seisukohal, et täitemenetluse peatamise otsustamisel tuleb arvestada, et avaldaja ülalpidamisel on 2 alaealist last, kellega koos elab vaidlusaluses elamus, mille sundtäitmist vastustaja soovib. Avaldaja on pakkunud sissenõudjale erinevaid alternatiivseid võimalusi täitemenetluses oleva nõude tasumiseks, millest on vastustaja keeldunud. Avaldaja on juba tasunud sissenõudjale 6056 eurot, mis on märkimisväärne summa, arvestades asjaoluga, et avaldaja on ajutiselt lapsehoolduspuhkusel. Avaldaja peab oluliseks märkida ka seda, et täitemenetluse käigus on arestitud ja ära võetud laekunud emapalk ja lapse elatiseks laekunud summad. Selline olukord raskendab avaldajal laste kasvatamist ja toimetulekut. Avaldaja perekondlik ja majanduslik olukord on ainult ajutiselt keeruline, sest kõige väiksem laps on veel väga väike (1,3 kuud) ning ta ei käi veel lasteaias. Lasteaeda võetakse üldjuhul 2,5 aastaselt. Lisaks eeltoodule on avaldaja pöördunud kohtusse ka elatise nõude suurendamisega, kuna sissenõudja maksis poolte ühisele lapsele alla miinimumi ning kogu lapse ülalpidamise koormus on avaldajal. Avaldaja tugineb samuti Riigikohtu lahendile 3-2-1-79-12, sest täitemenetluse täitmine käesoleval ajal, kus avaldajal on erakordsed erandlikud asjaolud (viibib ühe lapsega
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 lapsehoolduspuhkusel) ning kasvatab veel 9 aastast last, keda sissenõudja toetab seoses elatise hagi tagamise korras ainult miinimumi määras.
28.Avaldaja palub peatada täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/188, kui kohus ei pea peatamist põhjendatuks, siis pikendada täitmist kuni jagamata ühisvara nõude osas tehtava lahendi jõustumiseni ja/või avaldaja majandusliku olukorra paranemiseni. Antud juhul esinevad asjaolud, mis annaksid alust peatada täitemenetlus pikemaks perioodiks.
29.Isegi kui kohus leiab, et eelnevalt toodud põhjustel täitemenetluse pikemaajaline peatamine/ajatamine ei ole võimalik, oleks avaldaja ja tema pere huvides ka lühemaajaline menetluse peatamine/ajatamine (lapse lasteaeda minemiseni) toimetuleku abiks (erinevalt kohtu poolt oletatule).
30.Määruskaebuse esitaja leiab, et isegi juhul, kui kohtumäärus on põhjendatud, ei ole põhjendatud avaldajalt menetluskulu väljamõistmine, sest see oleks avaldaja suhtes ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Avaldaja on olukorras, kus puudutatud isik ei tasu poolte ühisele alaealisele lapsele piisavalt elatist ning avaldaja ülalpidamisel on lisaks veel üks väikelaps. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
32.Puudutatud isik 2 (sissenõudja) palub oma vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda, kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kaebuses toodud asjaolud ei anna alust täitemenetluse peatamiseks ega pikendamiseks, kaebus on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga venitada täitemenetlust. Avaldaja on saanud endale kinnistu elamuga Tallinnas, XXXXX XX aadressil tervikuna. Avaldaja taotles tsiviilasjas nr 2-11-2629, et eramu jäetaks temale, nõustudes üheaegselt sellega, et peab teisele poolele tasuma hüvitise. Seega pidi avaldaja mõistma, et võtab endale kohustuse, mida tuleb täita. Avaldaja teeb kõik selleks, et kohtulahendit mitte täita. Sissenõudja leiab, et täitemenetluse peatamine oleks ebaõiglane hoopiski tema suhtes, kuna ta on ilma jäänud varast ning ka ilma rahalise hüvitiseta. Tänu sellele ei saa sissenõudja endale osta elamispinda ja on sunnitud elama üürikorteris. Avalduse tsiviilasjas nr 2-15-8763 ühisvara jagamisel on kohus jätnud läbi vaatamata, tegemist on valeandmetel põhineva hagiavaldusega. Avaldaja palub täitemenetluse peatada või pikendada kuni hageja nõude osas teises tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. TMS § 45 ei näe sellist võimalust ette, kuna antud juhul oleks tegemist hagi tagamisega, mida TMS ei reguleeri. Avaldaja ei ole vabatahtlikult sissenõudjale midagi tasunud, kõik summad on välja mõistetud kohtutäituri abiga. Väär on avaldaja väide, et muu jagamata ühisvara on sissenõudja valduses ning ta keeldub jagamata ühisvara kohtuvälisest jagamisest. Sissenõudja valduses ei ole sellist vara ning avaldaja ei ole kunagi sissenõudja poole pöördunud jagamata ühisvara jagamise ettepanekuga. Sissenõudjal ja avaldajal puudub ühisvara, mida jagada. Avaldaja peab sellise ühisvara olemasolu tõestama. Seega ei saa nõustuda ka väitega, et poolte vahel toimuksid vastastikused täitemenetlused mis lõpeks tasaarvestusega. Sissenõudja poole pole keegi pöördunud maksegraafiku koostamiseks käimasolevas täitemenetluses, mistõttu on väär ka see avaldus. Sissenõudja ei ole kunagi nõustunud sellega, et vaidlusalune elamu jääb avaldaja ja tema ühise lapse eluasemeks ning seda ei realiseerita. Avaldajast võlgnik pidi aru
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 saama, et sissenõudja võib pöörduda kohtutäituri poole, mille tulemuseks võib olla võlgniku vara arestimine ja realiseerimine enampakkumisel.
33.Puudutatud isik 1 (kohtutäitur) palub oma vastuses jätta määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetlus on algatatud sissenõudja avalduse alusel, täitmisele kuuluvaks lahendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-2629. Nõude sisuks on võlgnevus kokku koos täitekuludega 72 211,45 eurot. Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
34.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
35.16.09.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtule avaldaja seisukoht sissenõudja vastusele. Ei vasta tõele, et avaldaja soovib vältida kohtulahendi täitmist. Avaldaja ei ole saanud pankadest laenu, kuna on krediidiinfos võlgniku staatuses. Ka erafirmad ei soovi avaldajale laenu anda. Olukorras, kus vara on arestitud ning sissenõudja ja kohtutäitur takistavad laenu võtta, on raskendatud avaldaja võlakohustuse täitmine sissenõudja ees. Avaldajal on erakorralised perekondlikud põhjused, kuna kasvatab üksi kaht väikest last, on hoolduspuhkusel ja peab tasuma pangalaenu (pangalaenu jääk on 110 000 eurot, millele lisanduvad intressid). Sissenõudja poolt lapsele tasutava elatise summas 139 eurot arestib kohtutäitur ja kannab sissenõudjale tagasi. Ei vasta tõele, et pooltel puudub jagamata ühisvara. Määruse põhjendused
36.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 12.08.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määruses on piisava põhjalikkusega käsitletud enamikke määruskaebuses esitatud väiteid ja seisukohti, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.
37.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võimaluse andmine täitedokumendist tuleneva nõude ümberkujundamiseks tulevikus võimaliku tasaarvestuse teel ega võlgnikule kaitse andmine tema võimalike ajutiste majandusraskuste korral.
38.TMS § 45 kohase hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.
39.Riigikohus on lahendis 3-2-1-79-12 märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad aluse vaid erandlikud asjaolud ning selleks ei saa olla ainuüksi elukoha kaotus, mis
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9154 reeglina täitemenetlusega kaasneb. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ja määruskaebusmenetluses avaldaja poolt esitatud asjaolud kogumis ning eraldivõetuna ei anna alust täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks ega ka ajatamiseks täiteasjas nr 026/2015/188. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu käesoleval juhul avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve. Käesoleval juhul on võlgnik arvamusel, et täitemenetluse võiks peatada või seda pikendada kuni avaldaja ja sissenõudja jagamata ühisvara jagamise asjas tehtava lahendi jõustumiseni või avaldaja majandusliku olukorra paranemiseni või kuni lapse lasteaeda minemiseni või toimetuleku abiks.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda TMS § 45 täitemenetluse peatamist, pikendamist ega ajatamist teises kohtuasjas lahendi jõustumiseni. Väited avaldaja raskest majanduslikust olukorrast ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud. Maakohus on tuvastanud avaldaja Eesti keskmisest kõrgema sissetuleku, ringkonnakohtu poolt on tuvastatud, et avaldajale kuuluvad osad kolmes äriühingus ning lisaks kinnisasjale aadressil XXXXX XX, Tallinn veel üks kinnisasi Tartumaal (registriosa number XXXXXXXX).
41.Tõendamist ei ole leidnud ka avaldaja poolt 16.09.2015 menetlusdokumendis esitatud väide, et talle keeldutakse krediidiasutuste ja erafirmade poolt laenu andmast (tlk 139, pöördel). Ja isegi kui see nõnda oleks, ei tingiks ka see asjaolu esitatud avalduse rahuldamist, kuivõrd TMS § 45 sätestatud normi eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. Arvestades, et avaldaja on 23.02.2015 kohtutäiturile teinud avalduse võla maksegraafiku järgseks tasumiseks, milles kinnitab, et 300-350 euro piires on tal maksete tegemiseks võimalik laenu võtta (tlk 148), on avaldaja eelnev väide laenu andmisest keeldumise kohta ebausutav.
42.Ringkonnakohtu hinnangul pidi avaldaja ühisvara jagamise tsiviilasja nr 2-11-2629 menetluses aru saama, et kinnisasja omandi kaotuse eest tuleb sissenõudjale tasuda õiglane hüvitis ning sissenõudja võib kohtuotsuse täitmist nõuda võlgniku (avaldaja) kogu vara arvel. Maakohus on õigesti viidanud, et avaldajal tuleb leida viis oma kohustuse täitmiseks sissenõudja ees (mh mõelda praeguse pangalaenu kohustuse refinantseerimise võimalustele).
43.Ka avaldaja perekondlik olukord ei kaalu ringkonnakohtu arvates üles sissenõudja huve, kes on jäänud ilma omandist ja pole käesoleva ajani saanud kätte omandikaotusest tingitud hüvitist.
44.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning märgib, et määruskaebuses toodud avaldaja väited temalt maakohtu menetluses menetluskulude ebaõiglase väljamõistmise kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Avaldus jäi rahuldamata, puudutatud isikul tekkisid menetluses osalemise tõttu menetluskulud ja sellest tulenevalt puudub alus menetluskulude jaotamiseks teisiti. Menetluskulud
45.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
46.Kuna puudutatud isikutel ringkonnakohtule esitatud vastuste kohaselt apellatsiooniastmes menetluskulusid ei tekkinud, jätab kohus apellatsiooniastme menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.