Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

emapuhkusel viibimisega, millest sissenõudja aga keeldus. Avaldaja peab igakuiselt tasuma makseid pangale. Sissenõudja toetab poolte ühist last minimaalmääras elatisega. Sissenõudja soovib täitemenetluses kinnistu realiseerimist, mis jäi kohtuotsuse kohaselt avaldajale. Tegemist on avaldaja koduga. Avaldaja ülalpidamisel on 2 alaealist last. Täitemenetluses on arestitud avaldaja emapalk ja lapse elatiseks laekunud summad. Avaldaja perekondlik ja majanduslik olukord on keeruline, avaldaja kõige väiksem laps on 1,3 kuu vanune. Avaldaja soovib täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, kuna pooltel on ühisvara osaliselt jagamata. Avaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-15-4369 vastuhagi ühisvara jagamiseks, mille kohus edastas registreerimiseks eraldi hagina. Täitemenetluse jätkamine enne ühisvara jagamist on avaldaja suhtes ebamõistlikult koormav ja ebaõiglane. Poolte vahel toimuksid peale seda vastastikused täitemenetlused, mis sisuliselt lõpeksid tasaarvestusega. Sissenõudja seisukoht Avalduses toodud asjaolud ei anna alust täitemenetluse ei peatamiseks ega pikendamiseks. Avaldus on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga venitada täitemenetlust ja vältida kohtuotsuse täitmist. Avaldaja sai endale kinnistu elamuga aadressil XXX, Tallinnas tervikuna, kuid keeldub sissenõudjale hüvitise omandi kaotamise eest vabatahtlikust maksmisest. TMS § 45 kohaldamine (ja seda vaid juhul, kui see ei riiva oluliselt sissenõudja huve) võib olla õigustatud, kui võlgnik palub lühikest aega, näiteks, ostja kinnisvarale leidmiseks või palub võimaldada tal tasuda võlgnevuse mõne lühikese aja jooksul. Aga ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei soovi kohtuotsust vabatahtlikult täita ei saa olla aluseks TMS § 45 kohaldamiseks. Samuti ei ole põhjendatud peatada täitemenetlus, mis on alustatud jõustunud kohtulahendi alusel, TMS § 45 alusel teise menetluse tõttu, mis ei ole seotud jõustunud kohtulahendiga, sest TMS § 45 sellist võimalust ei anna. On väär avaldaja väide, et ta taotles 23.02.2015 kohtutäituri kaudu vastaspoolega maksegraafiku kooskõlastamist, seoses emapuhkusel viibimisega ning ajutiselt aktiivsest töötamisest kõrval viibimisega, millest sissenõudja aga keeldus. Avaldajast võlgnik, keeldudes kohtulahendi vabatahtlikust täitmisest, pidi aru saama, et sissenõudja võib pöörduda kohtutäituri poole, mille tulemuseks võib olla võlgniku vara arestimine ja realiseerimine enampakkumisel. Arvestades asjaolu, et võlgnik pakub kompromissikorras 45 000,00 eurot ühekordse maksega, ning asjaolu, et ts asja nr 2-15-7224 raames 30.06.2015 kohtuistungil teatas võlgnik, et tema sissetulek kuus on üle 2000 euro, sest ta saab 2600 eurot kuus + dividendid, siis kogu võlgnevuse tasumine peab võlgnikule olema ka jõukohane. Kohtutäituri seisukoht Avaldaja ei ole avalduses välja toonud erandlikke perekondlikke ja majanduslikke olukordasid, mis tingiksid TMS § 45 kohaldamist. Jääb selgusetuks, mida avaldaja peab silmas „täitemenetluse pikendamise“ all. Kui avaldaja taotleb nõude ajatamist, teatab täitur, et on sellega nõus, kui selleks annab nõusoleku sissenõudja. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel esitatud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1. lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on soovinud, et kohus kas peataks ja/või pikendaks täitemenetlust täiteasjas nr 026/2015/188. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldaja on selliste erandlike asjaoludena toonud kohtu ette järgmised asjaolud:

Lisaks märgib maakohus järgmist. Kõrvutades täitmisel olevat summat (avalduse kohaselt tuleb avaldajal tasuda 64 087,53 eurot) ja arvestades, et ajatamine või peatamine on võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks, ei ole võlgnevuse ajatamine ja/või peatamine otstarbekas (arvestades võlasummat tuleks sel juhul avaldajal tasuda ajatamisel maksimaalselt 11 kuuks igakuiselt ca 5826 eurot). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et sissenõudja ei ole võlgnevuse ajatamisega nõustunud. Avaldajal tuleb leida viis oma kohustuse täitmiseks (nt pangalaenu abil). Kohus selgitab, et TMS § 45 ei võimalda käesolevas tsiviilasjas peatada täitemenetlust teises tsiviilasjas, milles avaldaja on esitatud ühisvara jagamise hagi. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Sissenõudja on märkinud enda menetluskuluks õigusabikulu summas 528 eurot, mis on 4 tunni töö eest, 1 tunni hind 110+km (taotlusega tutvumine 1,5 tundi ja vastuse koostamine 2,5 tundi). Sissenõudja taotleb, et avaldaja hüvitaks kulud koos käibemaksuga. Maakohtu hinnangul on vajalik enne vastuse koostamist tutvuda asja materjaliga, pidada läbirääkimisi esindatavaga, kujundada õiguslik positsioon ja arvestada tuleb ka vastuse kirjaliku formuleerimise ajaga ning selleks kulunud 4 tundi ei saa pidada ülemääraseks. Maakohtu hinnangul on advokaat olnud õigusabi osutamisel efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikese ajakuluga. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Maakohus leiab, et antud tsiviilasjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks pidada 110 eurot + käibemaks. Toodust tulenevalt tuleb avaldajal sissenõudjale hüvitada viimase menetluskulud summas 528 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, sest sissenõudja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kohtutäituril menetluskulud puuduvad.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.