3.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks põhivõlg 2 938.75 eurot ja viivis 30.10.2014 seisuga 1 109.01 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt 0.07% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud 976.71 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 202.71 eurot ja lepingulise esindaja tasu 774 eurot.
7.Välja mõista Korteriühistult XXX XXX kasuks menetluskuludena lepingulise esindaja tasu 22.50 eurot.
8.Tasaarvestada väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel välja mõista XXXKorteriühistu XXXkasuks menetluskulud 954.21 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.05.2015). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu XXX on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse XXXja XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. XXX esitas makseettepanekule vastuväite. XXXosas on 14.10.2014 tehtud maksekäsk 6 399.97 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 14.10.2014 määrusega anti nõue XXX vastu üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.
2.Korteriühistu XXX(hageja) on 30.10.2014 esitanud hagi XXX(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja ja XXX XXX asuva korteri ühisomanikud. Seisuga 30.10.2014 on kostjatel hagejale tasumata 28.08.2011 - 30.10.2014 osutatud elamu majandamise kulutuste ja kommunaalteenuste eest 3 491.78 eurot, millele lisanduvad perioodi 28.08.2011 – 30.10.2014 eest viivised 1 152.07 eurot. Menetluse käigus hageja täpsustas kostja vastu suunatud nõudeid. Hageja vähendab nõuet 553.03 euro võrra (arve nr 14051238 osas 361.03 eurot ja arve nr 140561238 osas 192 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista 4 047.76 eurot, millest põhivõlg on 2 938.75 eurot, seisuga 30.10.2014 viivis 1 109.01 eurot ning TsMS § 367 alusel viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja ei vaidle hageja nõudele vastu. Kostja on soovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt ning enne hagi esitamist pöördunud hageja poole võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele saamiseks. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
2-14-23449 Hageja võtab hagi õigeks juhul, kui kohus määrab kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja tasub võlgnevuse osamaksetena 250 eurot kuus. Maakohtu põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on 22.04.2015 menetlusdokumendis vähendanud nõuet (tl 174-175). Kohtu hinnangul tuleb selles osas vastu võtta nõudest osaline loobumine ja menetlus 553.03 euro nõude osas lõpetada. Kostja ei ole vastuväiteid osaliselt nõudest loobumisele esitanud.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega, sest kostja õigeksvõtt on tingimuslik (vt kohtuistungi protokoll, tl 189).
6.Pooled ei vaidle, et kostja on XXX alevikus XXX asuva korteri nr 38 ühisomanik (tl 35). Korteriühistu liikmeks on korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Käesoleval juhul ei vaidlusta kostja majandamiskulude, viivise ega võlgnevuse arvestuse aluseid (tl 188). Seega kuulub hagi rahuldamisele. Võlgnevuse periood hõlmab arveid alates nr 71238 kuni nr 14071238.
7.TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud võlgnevuse maksmise määramist osamaksetena, tasudes mitte rohkem kui 250 eurot kuus. Hageja selle ettepanekuga nõustunud ei ole (tl 184-185, 188). Arvestades võlgnevuse tekkimise viisi, perioodi ning arvete tasumise distsipliini (tl 177), ei pea kohus võimalikuks määrata võlgnevuse tasumist osamaksetena kostja taotletud viisil. Kostja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, miks peaks kohus eelistama kostja huve hageja huvidele TsMS § 445 lg 1 kohaldamiseks. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi
2-14-23449 jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale menetluskulude jaotuse osas ning leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja leiab, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Arvestades võlgnevuse tekkimise viisi, perioodi ning arvete tasumise distsipliini, ei pea kohus võimalikuks jätta menetluskulusid hageja kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudus põhjus hagi esitamiseks. Kuna hageja on osaliselt nõuet vähendanud ning muus osas hagi rahuldatakse, jäävad hagi rahuldatud ulatuses menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud jäävad 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul puuduvad alused teistsuguse menetluskulude jaotuse tegemiseks.
9.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis 14.05.2015 kohtuistungil pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastuväidete esitamiseks (tl 189). Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 2 736 eurot ja riigilõivust 233 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 144 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja seega ei ole tal õigust käibemaksusummat tagasi arvestada. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 742.50 eurot ja tunnitasu on 90 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista menetluskuludena riigilõiv (233 x 87%) 202.71 eurot.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
11.Hageja ei vaidlusta kostja esindaja ajakulu ega tunnitasu. Kostja leiab, et hageja poolt kantud kulud õigusabile on ülemäärased ja põhjendamatud. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, kelle juhatuse liikmed on võimelised ise esitama hagi kohtusse korteriomaniku vastu. Kostja leiab, et põhjendamatu on ajakulu hagiavalduse koostamiseks 5.5 tundi. Hagiavaldus on kolmel lehel ja enamus hagist
2-14-23449 sisaldab paragrahve. Kohtuistung kestis 15 min, kuid hageja esindaja on märkinud osalemiseks üks tund.
12.Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on aga korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-14, p 13). Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud järgmised kostja lepingulise esindaja kulud: hagi koostamise ajakulu 3 t; kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 1 t; 26.01.2015 menetlusdokumendi koostamine 12 min; 06.04.2015 menetlusdokumendi koostamine 30 min; hagiavalduse täpsustamine 30 min; kompromissiläbirääkimised 30 min; kohtuistungiks ettevalmistamine 30 min; kohtuistungil osalemine 15 min. Tegemist ei olnud mahuka ega keerulise õigusvaidlusega ja kohus peab põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga). Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku (6 t ja 27 min x 120) 774 eurot. Põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista menetluskulude nimekirja koostamise ja Riigikohtu praktika analüüsimisega seotud kulu. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
13.TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Käesolevas asjas toimus kohtuistung 14.05.2015. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit. Kohtu hinnangul on kostja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja osade kulude suhtes TsMS § 176 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu kohus ei analüüsi kostja esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust toimingute osas enne kohtuistungit. Kohus, hinnates kostja esindaja ajakulu kohtuistungil osalemise eest 15 min tunnitasuga 90 eurot leiab, et esindaja ajakulu ja tunnitasu on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud istungil osalemise eest 22.50 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-14-23449 Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.