Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.mai 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS Starman hagi K. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
255,78 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx xxxxxxx-xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. V.’ilt Aktsiaseltsi Starman kasuks 129,22 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 22 senti, millest 107,69 € on põhivõlg ning 21,53 € kohtuotsuse 29.05.2015 tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist).
3.Välja mõista K. V.’ilt Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis 0,05% põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 107,69 €) päevas iga viivitatud päeva eest alates 30.05.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega kokku viivist mitte üle põhivõla summa.
Võtta vastu Aktsiaseltsi Starman loobumine 01.07.2011 arve nr NA-23543 alusel esitatud nõudest summas 10 € ja lõpetada selles osas menetlus.
5.Menetluskuludest jätta kostja kanda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 60% hageja õigusabikuludest ning kostja enda kulud. Hageja õigusabikuludest 40% jääb hageja enda kanda.
6.Välja mõista K. V.i’lt Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskulude katteks 170,87 € (ükssada seitsekümmend eurot ja 87 senti).
7.Väljamõistetud menetluskulu tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 170,87 €) on K. V. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Starman viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE,
AS Starman esitas 03.12.2014 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. V.ilt põhivõla 182,91 € ja viivise 114,32 € väljamõistmiseks. Kostja poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.02.2015 hageja esitas kohtule oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu. Hagiavalduse hageja taotles kostjalt põhivõla 192,86 €, sissenõutavaks muutunud viivise 27,72 € ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhivõlast 0,05% päevas väljamõistmist. 20.05.2015 hageja täpsustas nõuet. Hageja loobus 01.07.2011 arve nr NA-23543 alusel esitatud kiipkaardi maksumuse 10 € nõudest, sest selle kohustuse oli kostja täitnud juba 29.06.2011, s.o enne arve esitamist. Hageja lõplikuks nõudeks on põhivõla 182 €, alates iga arve tasumise kuupäevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse 29.05.2015 teatavakstegemiseni arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 21,27 € ja lisanduva viivise 0,05% põhivõlast päevas väljamõistmise nõue. Samuti hageja palub jätta kostja kanda menetluskulud ning kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 € ja õigusabikulu 159,78 €. Hagiavalduse ja selle 20.05.2015 täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid 28.05.2010 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-552501, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid: ZUUMtv kostja kodusel aadressil ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 182,91 €. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Starmani üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi omakorda kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Lepingu alusel kohustus klient kasutama Starman ZUUMtv teenust 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt teenusele 2376 krooni (151,58 €). Hageja esitas kostjale trahviarve nr TA-21648 lepingu rikkumise eest. Kostja sai endale tasuta hageja seadmete kasutamise võimaluse seoses ZUUMbox’i kampaaniaga. Kliendil oli teenuse tarbimise kohustus 24 kuu jooksul. Kostja nõustus lepingu tingimustega ja ZUUMtv kampaaniatingimustega lepingut allkirjastades. Kostja oli lepingut sõlmides teadlik, et lepingu mittetäitmise korral kuuluvad tasumisele ka leppetrahvid. Hageja eeldas, et kostja on klient vähemalt 24 kuu jooksul ja kostja pidi hagejaga lepingu sõlmimisel arvestama, et leppetrahvi vältimiseks tuleb tal olla 24 kuu jooksul hageja klient ning tasuda
arveid õigeaegselt, et hageja ei piiraks kostjale teenuse osutamist. Hageja hinnangul ei ole tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mille puhul peaks kostja tasuma hagejale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Hageja tegutseb tulu saamise eesmärgil, kostja jäi arvete tasumisega viivitusse, seega hageja kannatas majanduslikku kahju.
KOSTJA VASTUS
Kostja 27.02.2015 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu: 1) nõue on aegunud; 2) hagist ei selgu, mille eest on määratud trahv 151,85 €, 3) kostja ei ole tellinud DigiTV kaarti nr 01473073392, mille kohta on 01.07.2011 esitatud arve nr NA 23543. Kostja esitas 09.06.2011 seadme tagastamise nõudekirja ja selles nõutud seadme maksumuse 10 € tasumist tõendava maksekorralduse. 28.05.2015, pärast kohtu poolt selleks määratud tähtpäeva, esitas kostja täiendava seisukoha, mille leiab, et leping kahjustab ebamõistlikult kostja huvisid, kuna leppetrahv on liiga suur. Peale selle kasutas AS Starman topeltkaristust, piirates Zuum teenust. Kostja ei ole AS Starman majanduslikke huve kahjustanud. Kostja palub teha õiglase otsuse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud menetluse reeglite järgi kirjalikus menetluses, kuna tegemist on varalise nõudega, mille hind ei ületa 2000 €. Kohus tagas menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu asja võimalikult õiguslikule lahendusele, sh nõude aegumise ja leppetrahvi tüüptingimusena käsitamise osas, ning määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks.
2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 28.05.2010 sõlmitud liitumise ja teenuse osutamise lepingust. Lepingu üldsätete punkti 1.1. kohaselt koosneb leping neljast osast: 1) kliendileping, 2) teenuste osutamise leping (ZUUMtv); 3) seadme kasutamise leping (Digi-TV kaart) ja 4) seadme müügileping (DigiBox). Lepinguga kohustus Starman andma kostjale üle ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed, osutama teenust ning kostja kohustus teenuse ja seadme kasutamise eest tasuma vastvalt hinnakirjale ja Üldtingimustele. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal tekkis võlgnevus hageja ees, hageja piiras kostjale teenuse osutamist ning lõpetas teenuse osutamise, nõudes renditud DIGi-TV kaardi tagastamist või selle maksumuse 10 € hüvitamist, mille kostja ka tasus. Kostja leiab, et nõue on aegunud ning nõutav leppetrahv on liiga suur, mistõttu leping kahjustab kostja huve ebamõistlikult.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
4.Kohus kirjaliku menetluse korraldamisel 06.05.2015 määruses selgitas, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja oma aegumise vastuväidet täiendavalt ei põhjendanud. Kohus kordab määruses esitatud põhjendusi, miks nõue ei ole aegunud. Hageja nõuded tulenevad pooltevahelise lepingu alusel 30.04.2011 – 01.07.2011 esitatud arvetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt juhul, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega 2011.aastal arvete esitamisega sissenõutavaks muutunud nõude osas algab aegumine 01.01.2012 ning tehingust tulenevale nõudele TsÜS § 146 lg –s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes seega 31.12.2014 kell 24:00.
Hageja esitas nõude esmalt 03.12.2014 maksekäsu kiirmenetluses, kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle menetlemiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt loetakse hageja nõue kohtule esitatuks 03.12.2014. Seega on hagi esitatud enne aegumistähtaja lõppemist.
5.Kohus leiab, et hageja nõudest on põhjendatud 01.04.2011 arve nr A-16818713 summas 15,13 € (sh 0,05 € viivist ehk viiviseõiguslik on see arve summas 15,08 €); 01.05.2011 arve nr A17010165 summas 14,44 € ja 01.06.2011 arve nr A-17137435 summas 1,49 €, kokku tasumata arvete summas 31,06 €. Selles osas kohus rahuldab hagi.
6.01.07.2011 esitatud arvega nr NA-23543 nõutud DigiTV kaardi nr 01473073392 maksumuse 10 € oli kostja hageja nõudekirja alusel tasunud juba enne arve esitamist, 29.06.2011. Selles osas hageja 20.05.2015 avaldusega loobus nõudest. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja loobus nõudest osaliselt, lahendab kohus selles osas menetluse lõpetamise küsimuse TsMS § 442 lg 5 alusel kohtuotsuses.
7.Järgnevalt kohus analüüsib hageja leppetrahvi nõuet. Kostja on esitanud selles osas hagile leppetrahvi liigse suuruse ja kostjat ebamõistlikult kahjustamise vastuväited. Vaidlusaluse lepingu tingimuste eriosas on lisainfo lahtris sätestatust nähtub, et leping on sõlmitud tasuta ZUUMboksi kampaania raames ning et ”Starman pakub kliendile lepingus sätestatud ZUUM-teenuse hinna sees 24 kuu jooksul ka ZUUMtv boksi (seade) kasutamise võimalust. Kliendil on ZUUM-teenuse tarbimiskohustus vähemalt selle perioodi jooksul, mis algab kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb, kui lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile Starman leppetrahvi summas 2376 krooni. Seadme osas sõlmivad pooled müügilepingu. Seejuures ei kehti aga seadme suhtmes lepingu üldiste tingimuste punkti 5.1. viimane lause ning seade jääb Starmani omandisse kuni hetkeni, mil klient on täitnud tarbimiskohustuse või tarbimiskohustuse rikkumisel kuni hetkeni, mil klient on tasunud leppetrahvi.” Viidatud lepingu üldsätete punkti 5.1. teises lauses, mis lisainfo kohaselt kostjaga sõlmitud lepingule ei kohaldu, nähakse ette, et müüdud seadme omandiõigus jääb Starmanile kuni seadme müügihinna täieliku tasumiseni kliendi poolt. Kolmas lause (see kohaldub vaidlusalusele lepingule) sätestab, et Starman ei osta müüdud seadet tagasi. Eeltoodust järelduvalt on kostjaga tasuta ZUUMboksi kampaania raames sõlmitud lepingus seadme müügihind asendatud teenuse tarbimiskohustusega 24 kuu jooksul või selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud leppetrahviga.
8.Kohus jääb seisukohale, et lepingus ettenähtud leppetrahvi tingimus on tüüptingimus. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Ka AS Starman 20.05.2015 nõude täpsustuses ei vaielnud vastu, et tegemist on tüüptingimusega, kuid leidis, et tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja põhjendab leppetrahvi sellega, et hageja tegutseb tulu saamise eesmärgil, kostja jäi teenuste eest tasumisega viivitusse ning hageja kannatas seega majanduslikku kahju.
9.VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui lepingutingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise
lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt loetakse tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
10.Vastavalt VÕS § 42 lg 1 kolmandale lausele hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise seisuga. Lepingu sõlmimisel nähti ette, et kostja saab ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajaliku digiboksi enda kasutusse tasuta, kuid kostjal on kohustus kasutada teenust 24 kuu jooksul ning teenuse kostja poolt ennetähtaegselt lõpetamise või kostjast tingitud põhjustel hageja poolt piiramise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi 151,85 € (2376 krooni). Samuti nägi leping ette, et kuigi digiboksi omandiõigus jääb hagejale, hageja digiboksi tagasi ei osta, vaid selle omandiõigus läheb kostjale üle teenuse 24-kuulise kasutamiskohustuse täitmise või leppetrahvi tasumise järel. Eeltoodust järeldub, et leppetrahv on kokku lepitud teenuse tarbimiskohustuse asendamiseks, mitte selle täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause).
Kohus, analüüsinud pooltevahelist lepingut, leiab, et lepingust pooltele tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole tarbijast kostja kahjuks rikutud. Lepingust on selgelt ja üheselt arusaadav, et kampaaniakorras tasuta antava ZUUMtv digiboksi kasutamisõigusega kaasneb kostja kohustus kasutada hageja teenust kahe aasta vältel. Hagejal oli lepingu sõlmimisel õigus eeldada, et kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täidab, ka hageja sidus ennast lepingu sõlmimisel kohustusega osutada kostjale teenust vähemalt kahe aasta vältel. Telekommunikatsiooniteenuste kasutamise tagamine eeldab hagejalt vajalikku tehnilist baasi, selle pideva korrasoleku tagamist ja digiajastu nõuetele vastavalt regulaarselt kaasajastamist. Seega teenuse osutamine nõuab hagejalt olulisi investeeringuid. Tavalisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et kasumit taotlev ettevõtja annab digiboksi tasuta kasutada üksnes eesmärgiga kasvatada klientuuri, saada kokkulepitud perioodi jooksul teenuse eest tasu ja teenida kasumit. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt ühe kuu teenuse kasutamise tasu oli 6,33 €. Lepingu kohase täitmise ja teenuse 24 kuu jooksul kasutamise korral tulnuks kostjal seega kokku tasuda teenuse eest 151,92 €. Arvestades lisaks lepingus märgitud digiboksi komplekti ostuhinda 1199 krooni (76,63 €), ei saa leppetrahvi suurust 2376 krooni (151,85 €) lugeda ebamõistlikuks VÕS § 42 lg lg 3 p 5 tähenduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et leppetrahvi tingimus lepingus on kehtiv.
11.Kostja vastuväidetest nähtub soov vähendada nõutava leppetrahvi summat. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole enda majanduslikku olukorda iseloomustanud ega esitanud enda arvamust leppetrahvi mõistliku suuruse kohta. Hageja on teinud kulutusi kostjale tasuta üleantud digiboksi soetamiseks, selle eest loodetud tulu on kokkulepitud kasutusperioodi kostja poolt rikkumise tagajärjel hagejal jäänud saamata. Samas on hageja vabanenud ka teenuse osutamise kohustusest ja vähemalt osaliselt sellega seotud kuludest. Kostjal tekkinud võlgnevuse tõttu teenuse piiramise ajaks 2011.a aprillis oli kostja kohustuslikust 24-kuulisest perioodist teenust kasutanud 10 kuud, järelejäänud 14 kuu jooksul tulnuks kostjal lepingu täitmise korral teenuse eest tasuda täienvalt 88,62 €. Teenuse piiramise ajaks võlgnes kostja hagejale 15,08 €. Samuti on hageja rakendanud kostja suhtes muid õiguskaitsevahendeid: hagejale on esitatud arve teenuse piiramise eest 9 € ja võlahaldustasu 5 € tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et leppetrahvi vähendamine on põhjendatud
digiboksi maksumuseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 76,63 €.
12.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja on viivise nõude esitanud TsMS § 367 kohaselt ja taotleb kohtuotsuse tegemise seisuga viivise välja mõista summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 0,05% põhivõlast päevas. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuid hageja viivisearvestus ei ole õige. 20.05.2015 nõude täpsustuses on hageja viivisearvestusel eksinud hagi esitamise kuupäevaga ja viivituses olnud päevade arvuga: on märgitud, et viivist arvestatakse hagiavalduse 16.02.2015 esitamise kuupäevaga erinevate arvete puhul vastavalt 1387, 1356 ja 1326 päeva eest. Tegelikult on hagi esitatud 09.02.2015 ning tabelist nähtuv viivisesumma vastabki selle kuupäeva seisuga tegelikult võlas olnud päevade (vastavalt 1009, 979 ja 1319 päeva) eest nõutavale viivisele, v.a arve nr A17137435 summas 1,49 €, millelt hagiavalduse esitamisega 09.02.2015 on viivis sissenõutavaks muutunud summas 0,98 € hageja arvutatud 0,99 € asemel. Hageja on ka arve nr A-16818713 eest viivise arvestamisel jätnud tähelepanuta, et arve summa 15,13 € juba sisaldab 0,05 € viivist (hagiavalduses on hageja õigesti arvestanud selle arve järgi viivist summast 15,08 €). VÕS § 113 lg 6 keelab intressilt (sh viivitusintressilt) viivise arvestamise. Eeltoodust tulenevalt on selle arve eest hagiavalduse esitamise seisuga 1009 päeva eest sissenõutavaks muutunud õige viivisesumma 7,61 € (15,08 x 0,05% x 1009 päeva). Samuti kohus ei nõustu hageja poolt viivise arvutamisega selliselt, et kahe arve puhul on ühe päeva viivis ümardatatud kahe kohani pärast koma ning selle järgi leitakse võlas olnud päevade eest koguviivis. Kohus ümardab eurosentideni (kahe kohani pärast koma) iga arve viivisesumma. Eeltoodud viisil arvutatuna on hagiavalduse 09.02.2015 seisuga viivis sissenõutav summas 15,66 €.
13.Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise puhul hageja ei ole arvestanud viivist leppetrahvisummalt, küll aga on pärast hagi esitamist nõutava viivise puhul arvestatud võlgnevuse summat koos leppetrahvisummaga. Arvestades, et kohus vähendas leppetrahvisummat, on hageja õigustatud viivist nõudma kokku põhivõlalt 107,69 €. kohtuotsuse tegemise seisuga on seega täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 109 päeva eest summas 5,87 € (107,69 € x 0,05% x 109 päeva).
14.Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetav viivis tuleb piirata põhivõla summaga. Hageja ei ole põhjendanud, et tal oleks tekkinud kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu kahju, mis ületaks põhivõla summat. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt lisaks põhivõlale hageja kasuks välja otsuse 29.05.2015 tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 21,53 € ja edasi alates 30.05.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,05% põhivõlast 107,69 € päevas iga viivitatud päeva eest, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud (sh kostja menetluskulud), kui ta loobub hagist. Praeguses asjas kohus rahuldas hageja täpsustatud nõude 60,3% ulatuses. Võrreldes esialgselt esitatud hagiga, millest hageja 10 € osas loobus, on hagi rahuldamise protsent 58,6%. Nõude täpsustamine ja osaline nõudest loobumine ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Samuti tulnuks samas suuruses riigilõivu (75 €) hagejal tasuda ka siis, kui hagi oleks esitatud summas, milles kohus hagi rahuldas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb 75 € riigilõivu tasuda kuni 350 € suuruse tsiviilasja hinnaga hagi esitamisel. Hageja kohtu poole pöördumine oli põhjendatud, sest kostja ei ole siiani nõustunud võlgnevust tasuma.
Seetõttu kohus leiab, et hagi osalisele rahuldamisele vaatamata tuleb riigilõiv jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja õigusabikulud kohus jaotab menetlusosaliste vahel proportsionaalselt (ümardatuna täisprotsendiks) vastavalt hagi rahuldamise ulatusele: 60% hageja õigusabikulust jääb kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 60% hageja õigusabikulusummast 159,78 € moodustab 95,87 €. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja, samuti riigilõivu 75 €. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus kohustab kostjat tasuma menetluskuludelt hagejale viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas), hetkel kehtiv viivisemäär on 8,05% aastas).
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.