SJ hagi Sihtasutuse Liikumispuudega Laste Toetusfond (likvideerimisel) vastu nõukogu 25.02.2014 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SJ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): SJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Sihtasutus Liikumispuudega Laste Toetusfond (likvideerimisel, registrikood 90010031, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.11.2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta SJ kanda.
4.Välja mõista SJ-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda
1(7)
menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.05.2014 esitas SJ (hageja) maakohtule Sihtasutuse Liikumispuudega Laste Toetusfond (kostja) vastu hagi (muudetud ja täpsustatud 08.06.2014 ja 16.09.2014). Hageja palus tuvastada, et kostja nõukogu 25.02.2014 otsus nr 1, millega otsustati kostja lõpetada, ja otsus nr 2, millega määrati likvideerijaks juhatuse liige MS, on tühised, või alternatiivselt, esimese nõude rahuldamata jätmise korral tunnistada otsused kehtetuks.
2.25.02.2014 toimus väidetavalt kostja nõukogu koosolek, millel osalevateks nõukogu liikmeteks on märgitud AL, JK ja MP. 29.08.2012 oli AL esitanud asutajatele avalduse nõukogust tagasiastumiseks ja palunud lugeda oma volituste lõppemise päevaks 28.08.2012. Kostja põhikirja p 5.20 kohaselt arvatakse nõukogu liige nõukogu koosseisust välja liikme kirjaliku avalduse alusel. TsÜS §-s 72 sätestatud tahteavalduse tagasivõtmise tunnused puuduvad. AL ei ole uuesti nõukogu liikmeks määratud. AL allkiri nõukogu koosoleku protokollil ja otsus on tühised. Puudub info nõukogu esimehe kohta, seega ei ole teada, kes on nõukogu esimees ja kes peab koosoleku kokku kutsuma. Nõukogu koosolekul osales 2 nõukogu liiget, seetõttu ei olnud nõukogu otsustusvõimeline. Kaheldav on ka JK tegelik osalemine koosolekul.
3.Nõukogu tahtmatus, suutmatus ja huvipuudus ei ole tõlgendatavad selliselt, et kostja „tegevus ei vasta eesmärgile ja ülesannetele“. Nimetatud olukord on pahatahtlikult tekitatud. Nõukogu ei ole täitnud kohustust kavandada kostja tegevust. 25.02.2014 otsusega vabanetakse kohustustest nõukogu liikmetena ja asutajatena, kuid tagamata jäävad annetajatele antud lubadused liikumispuudega laste ja nende perede toetamisel. Kõik asutajad on teovõimelised. On võimalik määrata uued nõukogu liikmed, kes viiksid kostja tegevuse põhikirjaga vastavusse. Kostja likvideerimise otsus on vastuolus kehtiva õigusega, heade kommetega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(7)
5.Ajavahemikus 01.01.2013 kuni 25.02.2014 ei toimunud kostja sihipärast tegevust. Annetusi laekus ühelt annetajalt 140 eurot, kuid tegevuskulud olid 2013. aastal 1324 eurot, lisaks hageja varasema kohtuvaidlusega seotud kulud 2373 eurot. Likvideerimise otsus on mõistlik ja põhjendatud. Nõukogu otsusega on väljendatud ka asutajate enamiku tahet. Hageja teostab oma õigusi hea usu põhimõtte vastaselt, olles esitanud juba neli hagi kostja vastu. Käesolev olukord ei vasta kostja põhikirjale.
6.Nõukogu liige AL esitas tõepoolest 29.08.2012 asutajatele avalduse, milles soovis nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, kuid nõukogu liikmed MP ja JK soovisid, et ta jätkaks ja AL nõustus ning jätkas nõukogu liikme ülesannete täitmist. AL tagasiastumise avaldusest loobumise kohta kirjalikku avaldust teinud ei ole. Kostja nõukogu ei ole teinud otsust, et AL nõukogust välja arvata. AL tagasiastumist äriregistrisse kantud ei ole. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus 14.11.2014 otsusega jättis hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigi kasuks riigilõivu 250 eurot.
8.25.02.2014 toimus kostja nõukogu koosolek, kus päevakorrapunkti 1 all võeti vastu otsus kostja lõpetamise kohta ja päevakorrapunkti 2 all otsustati, et kostja likvideerijaks määratakse sihtasutuse juhatuse liige MS (I kd tl 19). Asja materjalidele lisatud kostja nõukogu koosoleku 25.02.2014 protokolli kohaselt osalesid koosolekul nõukogu liikmed AL, JK ja MP.
9.Kostja asutamisotsuse ja kandeavalduse (I kd tl 8-10) p 7 kohaselt määrasid asutajad sihtasutuse nõukogusse kolm liiget: MP, JK ja AL. Ka kostja registrikaardi kohaselt olid kostja nõukogu liikmeteks nimetatud isikud (I kd tlk 48-49). Kostja põhikirja p 5.20 järgi nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel asutajate poolt, liikme kirjaliku avalduse alusel või surma korral. Asja materjalidest nähtuvalt (I kd tl 15-16) esitas AL 29.08.2012 avalduse, et astub sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi. Asjas puudub nõukogu otsus, millega AL arvati nõukogu koosseisust välja. Kuna puudub nõukogu otsus ALs nõukogu koosseisust väljaarvamiseks, oli 25.02.2014 nõukogu otsuste vastuvõtmise ajal jätkuvalt 3 nõukogu liiget. Lisaks, kuna nõukogu otsust AL nõukogu koosseisust väljaarvamiseks ei ole, siis tuleb asuda seisukohale, et tagasivõttev tahteavaldus nõukogust tagasiastumiseks saabus vähemalt samal ajal koos algse tahteavaldusega. TsÜS § 72 on dispositiivne, s.t pooled võivad kokku leppida, millal loetakse tahteavaldused ühel ajal saabunuks.
10.Hageja väited nõukogu otsuste tühisuse kohta seoses sellega, et koosolekut ei kutsunud kokku nõukogu esimees, ei ole põhjendatud. Koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei ole tühine, kui selle otsuse vastuvõtmise poolt hääletavad isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. 25.02.2014 toimunud kostja nõukogu koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed ja kõik hääletasid otsuste vastuvõtmise poolt. Asjas on esitatud JK kirjalik avaldus, et ta viibis 25.02.2014 nõukogu koosolekul ja allkirjastas koosoleku protokolli. Asja materjalidele lisatud laevapiletitest (I kd tl 61-66) nähtub, et JK on nimetatud perioodil Eestisse sõitnud. Hageja väide, mille kohaselt ei viibinud üks nõukogu liikmetest koosolekul, ei ole põhjendatud ja tõendatud.
3(7)
11.Sihtasutuse seaduse § 44 järgi nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Kostja põhikirja p 8.2 teise lause järgi võib sihtasutuse nõukogu sihtasutuse lõpetada vaid juhul, kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud avalduses oli lõpetamise otsuse tekstina kirjas: „Sihtasutuse tegevus oli 2012.a täielikult paralüseeritud 09.11.2011.a nõukogu poolt tagasi kutsutud juhataja SJ poolt algatatud kohtuvaidluse tõttu. Seejärel pole sihtasutuse nõukogu seadnud edasisi eesmärke ja praegune tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele“. Põhikirja p 8 kohaselt on sihtasutuse eesmärgiks sihtasutuse poolt kogutud vahendite ja tegevusega liikumispuudega laste ning nende perede heategevuslik toetamine. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 01.01.2013 - 25.02.2014 on kostja arvele annetatud 10 x 14 eurot. Tegemist on igakuise püsimaksega ühe annetaja poolt (I kd tl 73-75). 2013. aastal on kostja väidetel rahuldatud üks abitaotlus summas 275 eurot, mis laekus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu kaudu. Seega ei ole 2013. aastast kuni nõukogu poolt kostja lõpetamise otsuseni sisuliselt kostja heategevuslikuks toetamiseks vahendeid kogutud ning toetusi makstud, v.a üks kord 275 eurot. Samas on sellel ajal tasutud tegevuskulusid, sh raamatupidaja tasu ja maksud. Asja materjalidele lisatud likvideerimisaruandest (II kd tl 41-54) nähtub, et perioodil 01.01.2013 - 25.02.2014 oli jagatud annetusi summas 275 eurot, kostja tegevuskulud moodustasid 3442 eurot, tööjõukulud 720 eurot, põhivara kulum ja väärtuse langus oli 835 eurot. Aruandeaasta tulemiks oli -4708 eurot. Seega sihtasutuse tegevus ei vastanud sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
13.Maakohtu seisukoht, et kuivõrd puudub nõukogu otsus AL nõukogu koosseisust väljaarvamiseks, jätkas ta vaatamata 29.08.2012 tagasiastumisavaldusele nõukogu liikmena, ei põhine seadusel (SAS § 27 lg 3, TsÜS § 69). Olukorras, mil nõukogu liige esitab teda valinud asutajatele tagasiastumisavalduse, lõppevad tema volitused tahteavalduse kättesaamisest. Seadusest ega põhikirjast ei tulene, et sellisel juhul tuleks veel vastu võtta otsus nõukogu liikme tagasikutsumise kohta. Täiesti ekslik on ka maakohtu järeldus, et nõukogu liikme volituste lõppemiseks pidanuks olema nõukogu enda otsus.
14.Samuti on seadusega vastuolus maakohtu käsitlus AL tagasiastumisavalduse tagasivõtmise osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et AL esitas tagasiastumisavalduse asutajatele, kelle poolt ta oli nõukogu liikmeks nimetatud, mitte nõukogu liikmetele. Tagasivõtvat tahteavaldust ei ole asutajatele saadetud. Kostja ei ole väitnudki, et ta oleks hagejale tagasivõtva tahteavalduse esitanud. Tagasiastumise arutamine teiste nõukogu liikmetega ja väidetav loobumine ei taasta lõppenud volitusi. Maakohus on AL 29.08.2012 tagasiastumisavaldust ja põhikirja punkti 5.20 vääralt hinnanud.
15.Maakohtu järeldus, et kostja tegevus ei vastanud enne 25.02.2014 lõpetamise otsuse vastuvõtmist kostja eesmärgile ja ülesannetele, on põhjendamata. Kostja on ise 09.10.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et perioodil 01.01.2013 kuni 25.02.2014 on kostja saanud annetuse ja abitaotluse alusel välja maksnud raha. Maakohtu
4(7)
järelduse õiguslik alus jääb arusaamatuks. Põhikiri ega seadus ei sätesta alampiiri kogutavatele ja väljamakstavate abitoetuste summadele. Asjaolu, et aruandeaasta tulem oli –4708 eurot, ei näita põhikirjalise tegevuse puudumist. Hageja viitas muu hulgas likvideerimisaruandest nähtuvale asjaolule, et perioodil 01.01.2013 kuni 25.02.2014 on kostja tegelenud investeerimisega ning ei saa eeldada, et seda on tehtud mittepõhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, sest kõrvaltegevusi ei olnud (vt likvideerimisaruande lisa 2 lk 14). Maakohus ei ole nendele väidetele ja tõenditele tähelepanu pööranud, rikkudes otsuse põhjendamise kohustust. Vastustaja seisukoht
16.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt vaidlusaluste 25.02.2014 otsuste tegemise poolt hääletasid kõik kolm nõukogu liiget: AL, JK ja MP ning ei ole tuvastamist leidnud alused otsuste tühisuse tuvastamiseks ega nende kehtetuks tunnistamiseks, on õige.
19.Maakohtu tuvastatust ja apellatsioonkaebuse väidetest nähtub, et AL oli nõukogu liikmeks määratud kõikide asutajate poolt ühiselt. SAS § 27 lg 3 esimese lause kohaselt võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale ehk siis käesoleval juhul asutajatele, kelleks olid MP, JK, hageja ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, mida esindada oli õigus AL. AL on 29.02.2012 esitanud asutajatele avalduse nõukogu liikmest tagasiastumiseks. Kostja vastuväidete kohaselt loobus AL oma avaldusest pärast asutajate JK-ga ja MP-iga nõupidamist ning jätkas tegevust kostja nõukogu liikmena. Seda, et MP, JK ja AL vahel oli kokkulepe AL jätkamise kohta ja AL jätkas juhatuse liikmena, apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole apellant väitnud, et Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga AL jätkamise osas oleks kokkulepe puudunud. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et ei ole tõendatud tagasiastumisavaldust tagasivõtva avalduse saatmine kõikidele asutajatele, sh hagejale. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on nõustunud sellega, et AL loobub oma 29.02.2012 tehtud tahteavaldusest ja jätkas tegevust nõukogu liikmena. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja oli teadlik, et AL jätkab pärast 29.02.2012 nõukogu liikmena ning on seda aktsepteerinud. Hageja vaidles maakohtu menetluses sellele vastu, väites, et hagejale ei teatatud AL jätkamisest, mistõttu hagejal puudus võimalus oma vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus ei pea hageja vastuväidet usutavaks. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, kuidas hageja kostja asutajana ja juhatuse liikmena tundis sihtasutuse tegevuse ja juhtimise vastu huvi, oli aktiivne sihtasutusega suheldes ning hästi kursis sihtasutuse tegevuse ja juhtimise kitsaskohtadega. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saaks pidada veenvaks väidet, et hageja sellele kõigele vaatamata ei teadnud alates 2012. aasta augustist kuni 2014. aasta veebruarini, et AL tegutseb nõukogu liikmena. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on pika aja jooksul sihtasutusega suheldes kaudselt aktsepteerinud AL tagasiastumisavalduse tagasivõtmist. Hageja on äriregistrile edastanud AL 29.08.2012 avalduse 28.02.2014 (I kd tl 190) ja äriregistri töötaja pöördus selgituse saamiseks AL poole, kes teatas, et ta
5(7)
on avalduse tagasi võtnud ja jätkanud tegevust. Kolleegium märgib, et hageja esitas 08.02.2012 maakohtule avalduse kostja nõukogu liikmete, sh ka AL, tagasikutsumiseks, milles maakohus tegi määruse 31.05.2012 ja ringkonnakohus 07.11.2012 (I kd tl 160-162). Selle tsiviilasja menetluse ajal ei ole hageja avaldanud, et AL oleks ise kostja nõukogust tagasi astunud.
20.Maakohtu viide puuduvale nõukogu otsusele AL nõukogust väljaarvamise kohta ei ole asjakohane, kuna vastavalt kostja põhikirjale ei ole nõukogu liikme tagasiastumiseks nõukogu otsus vajalik. Selles osas on apellandi väide õige ja maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta.
21.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale otsuste seadusele vastavuse kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et põhikirja p 8.2 teise lause kohaselt võib sihtasutuse nõukogu sihtasutuse lõpetada juhul, kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele. Asjaolu, et sihtasutus on andnud ühel korral välja toetuse, ei kinnita, et sihtasutus on suutnud täita oma eesmärki ja ülesandeid. Nõukogu on leidnud, et sihtasutuse tegevus oli 2012. aastast halvatud ja ei ole taastunud (kd I tl 19). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvat asjaolu, et sihtasutuse tegevuskulud olid 2013. aastal suurusjärgu võrra suuremad kui liikumispuudega lastele ja nende peredele antud toetus, mille andmine on sihtasutuse eesmärk. Kahjumliku majandamise korral ei ole kostja võimeline oma põhikirjast tulenevaid ülesandeid täitma. Apellatsioonkaebuses on ka hageja möönnud, et sihtasutuse juhtimine on ebaadekvaatne. Maakohtust erinevat järeldust kostja majandusliku seisu ja põhikirjajärgse tegevuse puudulikkuse kohta ei saa teha ka likvideerimisbilansi põhjal, millele viitas apellant. Likvideerimisbilansist tuleneb, et perioodil 01.01.2013 kuni 25.02.2014 on jagatud annetuste ja toetustena 275 eurot, kuid sealjuures on tegevuskulud 3442 eurot ja tööjõukulud 720 eurot. Nimetatud asjaoludel puudub kohtul alus anda nõukogust erinev hinnang sihtasutuse tegevuse vastavusele oma eesmärgile ja ülesannetele.
22.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjale hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse. Esitatud tõenditest saab järeldada, et kostja asutajate vahel on vastuolud, mille tulemusel ei suuda kostja oma põhikirjalisi ülesandeid täita. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud muude menetluskulude jaotust ja ka need jäävad hageja kanda.
23.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
6(7)
24.TsMS § 190 lg 2 ja § 179 lg 1 alusel tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi andmise korras vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2014 määrusega.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.