Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt toimus väidetavalt 25.02.2014.a kostja nõukogu koosolek. Koosoleku toimumise kohaks on märgitud XXX, Tallinn ning toimumise ajaks 25.02.2014.a. Koosolekul osalevateks nõukogu liikmeteks on märgitud XXX, XXX ja XXX. Nimetatud isikud määrati asutajate poolt nõukogu liikmeteks 11.06.2009.a. 29.08.2012 esitas XXX asutajatele avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks ning palus lugeda oma volituste lõppemise päevaks 28.08.2012.a. Sihtasutuse põhikirja punkti 5.20 kohaselt arvatakse nõukogu liige nõukogu koosseisust välja liikme kirjaliku avalduse alusel. Nõukogu liikme kohalt tagasi astumise avaldus on tahteavaldus. XXX esitas asutajatele avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks elektrooniliselt ning see on adresseeritud asutajatele XXX, XXX ja XXX. Seega saab avalduse tahteavalduse saajale kättesaaduks lugeda. Asutajate poolt ei ole sihtasutuse põhikirja punkt 5.12 kohaselt XXX nõukogu liikmeks uuesti määratud. Vaatamata sellele, et XXX lahkus nõukogust omal soovil on ta 25.02.2014 osalenud nõukogu koosolekul kui nõukogu liige ning osalenud otsuse hääletamisel. Kuna XXX lahkus nõukogust omal soovil ja ei ole enam nõukogu liige, siis on tema allkiri ja otsus nõukogu koosoleku protokollil tühine. Sihtasutuse põhikirja kohaselt on sihtasutuse nõukogul 3-7 liiget. Sihtasutusel on ja koosolekul osales aga 2 nõukogu liiget. Seetõttu ei olnud nõukogu otsustusvõimeline. Kaheldav on XXX viibimine 25.02.2014.a. Eestis ja seetõttu ka osalemine nimetatud koosolekul. Seda põhjusel, et alates 2012 aastast on XXX töö- ja elukoht Rootsis. XXXAS-ist kinnitati, et XXX pole Eesti esinduses viimase poole aasta jooksul käinud. Lisaks on XXX allkirjad nimetatud dokumendil erinevad ning erinevad ka varem tema poolt antud allkirjadest. Koosolekul otsustati sihtasutuse tegevus lõpetada, sest nõukogu pole seadnud eesmärke ja seetõttu ei vastavat sihtasutuse tegevus selle eesmärgile ja ülesannetele. Mitte mingit arutelu ei toimunud ning muid ettepanekuid tegevuse jätkamiseks koosolekul ei tehtud. Tahtmatus, suutmatus ja huvipuudus ei ole tõlgendatavad sellena, et tegevus ei vasta eesmärgile ja ülesannetele. Nii seadusest kui ka sihtasutuse põhikirjast tuleneb nõukogu kohustus kavandada sihtasutuse tegevust. Seda aga ei tehtud. XXX ja XXX on mõlemad sihtasutuse asutajad. Vaatamata sellele ei ole nad hagejale kui asutajale teatanud, et ei soovi enam oma nõukogu liikme kohustusi täita. Hageja ettepanekule uute nõukogu liikmete määramiseks ei vastatud Kõik sihtasutuse asutajad on elus ja juriidilisest isikust asutaja tegutsev, seetõttu on võimalik kostjatel määrata uued nõukogu liikmed, kes viiksid sihtasutuse tegevuse põhikirjaga vastavusse. Sihtasutuse ellukutsuja ja asutajana leiab kostja, et sihtasutuse likvideerimise otsus on kehtiva õigusega vastuolus. Hageja palub tuvastada XXX nõukogu 25.02.2014 a vastu võetud otsuse nr 1, millega otsustati XXX lõpetada, ja otsus nr 2, millega määrati likvideerijaks juhatuse liige XXX, on tühised. Alternatiivselt juhul, kui eelnevalt esitatud nõue jääb rahuldamata, siis tunnistada nimetatud otsused kehtetuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. 11.06.2009.a. asutati XXX. Sihtasutuse asutajateks olid XXX, XXX, XXX ja XXX. Vastavalt notariaalselt kinnitatud asutamislepingule määrati Sihtasutuse nõukogusse kolm liiget: XXX, XXX ja XXX. Sihtasutuse põhikirja p 5.12 alusel on nõukogu volituste tähtaeg viis aastat seega kuni 11.06.2014.a. 29.08.2012.a esitas nõukogu liige XXX, adresseerituna XXX, XXX ja XXX, Sihtasutusele avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks. Avalduse alusel palub XXX lugeda volituste lõppemise kuupäevaks 28.08.2012. Pärast avalduse saatmist, soovisid nõukogu liikmed XXX ja XXX, et XXX siiski nõukogus edasi tegutseks. Läbirääkimiste tulemusena nõustus XXX nõukogu liikmena tegevust jätkama. Seega otsust XXX tagasiastumise kohta ei tehtud. XXX jätkas seniselt nõukogu liikmena. 25.02.2014 tegi sihtasutuse nõukogu otsuse lõpetada sihtasutus, sihtasutus likvideerida ning määrata likvideerija. Sihtasutuse koosolekul viibisid kõik nõukogu liikmed, kes hääletasid likvideerimise poolt. Likvideerijaks määrati otsuse alusel Sihtasutuse juhatuse liige XXX. Tulenevalt sihtasutuse põhikirjast on sihtasutuse eesmärgiks sihtasutuse poolt kogutud vahendite ja tegevusega liikumispuudega laste ning nende perede heategevuslik toetamine. Vastavalt nõukogu 25.02.2014.a otsusele oli sihtasutuse tegevus 2012. aastal täielikult halvatud nõukogu poolt 2011. aastal tagasikutsutud juhatuse liikme XXX poolt algatatud kohtuvaidluse tõttu. Kohtuvaidlusest tulenevalt ei olnud sihtasutuse nõukogul võimalik seada edasisi eesmärke ning sihtasutuse tegevus ei vastanud enam sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele. Hageja väited nõukogu liikme XXX kohal mitteviibimise kohta 25.02.2014.a toimunud nõukogu koosoleku on alusetud ja paljasõnalised. Tähtsust ei ole, et XXX töö- ja elukoht on Rootsis. XXX on digitaalse allkirjaga kinnitusel kinnitanud, et viibis koosolekul. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud ka oma hagiavalduses toodud väidet, mille kohaselt on nõukogu 25.02.2014 otsus vastuolus heade kommetega, kehtiva õigusega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja väited on paljasõnalised ja hagi esitamine sihtasutuse suhtes pahatahtlik tegevus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja taotlus allkirjaekspertiisi tegemiseks. Hageja esitas asjas taotluse, mille kohaselt palus teha 25.02.2014.a kostja nõukogu koosoleku protokollil olevale XXX allkirjale allkirjaekspertiis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuses veel lahendamata taotlused. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna asjas on esitatud veenvad tõendid XXX osalemise kohta 25.02.2014.a koosolekul. Asjas on esitatud XXX kirjalik allkirjastatud avaldus, et ta viibis 25.02.2014.a. nõukogu koosolekul, allkirjastas koosoleku protokolli. Asja materjalidele lisatud laevapiletitest nähtub, et XXX on nimetatud perioodil Eestisse sõitnud. Seega on XXX viibimine 25.02.2014.a veenvalt tõendamist leidnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. I. Käesolevas asjas on tuvastatud, et: 25.02.2014.a toimus XXX nõukogu koosolek, kus päevakorra punkti 1 alla võeti vastu otsus kostja lõpetamise kohta ja päevakorrapunkti 2 all otsustati, et kostja likvideerijaks määratakse sihtasutuse juhatuse liige XXX (I kd; tlk 19).

Käesolevas asjas on hageja leidnud, et nõukogu poolt 25.02.2014 vastu võetud otsused nr 1 ja 2 on tühised või kehtud eelkõige seetõttu, et: - Otsuse võttis vastu sihtasutuse 2 nõukogu liiget, kuigi põhikirja järgi pidi neid olema kolm. - Rikutud on nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda. - Puudus alus sihtasutuse lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks. II. Asja materjalidele lisatud kostja nõukogu koosoleku 25.02.2014.a protokolli kohaselt osalesid koosolekul nõukogu liikmed XXX, XXX ja XXX. Kostja asutamisotsuse ja kandeavalduse (I kd; tlk 8-10) p 7 kohaselt määrasid asutajad sihtasutuse nõukogusse kolm liiget: XXX, XXX ja XXX. Ka kostja registrikaardi kohaselt olid kostja nõukogu liikmeteks nimetatud isikud (I kd; tlk 48-49). Hageja väidete kohaselt ei olnud 25.02.2014.a nõukogu koosoleku otsuste vastuvõtmise ajal XXX enam kostja nõukogu liige, kuna ta oli esitanud varasemalt taotluse teda vabastada nõukogu liikme kohustustest. Sihtasutuse seaduse (SAS) § 27 lg 1 kohaselt nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord sätestatakse põhikirjas. Kostja põhikirja p 5.20 järgi nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel asutajate poolt, liikme kirjaliku avalduse alusel või surma korral. Asja materjalidest nähtuvalt (I kd; tlk 15-16) esitas XXX 29.08.2012.a avalduse, et astub sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi. Asjas puudub nõukogu otsus, millega XXX arvati nõukogu koosseisust välja. Kostja selgituste kohaselt soovis XXX nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, kuid teiste nõukogu liikmete veenmisel võttis oma avalduse tagasi ning jätkas kostja nõukogu liikmena. Kohus on seisukohal, et kuna puudub nõukogu otsus XXX nõukogu koosseisust väljaarvamiseks oli 25.02.2014.a nõukogu koosoleku otsuste vastuvõtmise ajal jätkuvalt 3 liiget. Lisaks peab kohus vajalikuks seoses hageja argumentatsiooniga tahteavalduse kättesaamise kohta osutada, et tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on saajale kätte toimetatud ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. XXX on väitnud, et ta võttis tahteavalduse tagasi. Kuna nõukogu otsust XXX nõukogu koosseisust väljaarvamiseks ei ole, siis tuleb asuda seisukohale, et tagasivõttev tahteavaldus nõukogust tagasiastumiseks saabus vähemalt samal ajal koos algse tahteavaldusega. Kohus viitab, et TsÜS § 72 on dispositiivne, st pooled võivad kokku leppida, millal loetakse tahteavaldused ühel ajal saabunuks. SAS 26 lg 3 esimese lause kohaselt nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Kostja põhikirja p 5.14 järgi nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Sihtasututuste seaduse § 301 lg 1 kohaselt nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele ja tühisusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust, lg 2 järgi lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 38 sätestatud alustele on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid. Hageja on

seisukohal, et nõukogu otsus on tühine, kuna nõukogu koosolekut ei kutsunud kokku nõukogu esimees. Käesolevast asjast ei nähtu, et kostja nõukogu liikmete seast oleks valitud esimees. Kohus on seisukohal, et hageja väited nõukogu otsuste tühisuse kohta seoses sellega, et koosolekut ei kutsunud kokku nõukogu esimees, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei ole tühine, siis kui selle otsuse vastuvõtmise poolt hääletavad isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Kohus osutab, et 25.02.2014.a toimunud kostja nõukogu koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed ja kõik hääletasid otsuste vastuvõtmise poolt. Asjas on esitatud XXX kirjalik allkirjastatud avaldus, et ta viibis 25.02.2014.a. nõukogu koosolekul, allkirjastas koosoleku protokolli. Asja materjalidele lisatud laevapiletitest (I kd; tlk 61-66) nähtub, et XXX on nimetatud perioodil Eestisse sõitnud. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt ei viibinud üks nõukogu liikmetest koosolekul, ei ole põhjendatud ja tõendatud. III. Sihtasutuse seaduse § 44 järgi nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Sihtasutuse seaduse § 1 lg 1 järgi Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kostja põhikirja p 8.2 teise lause järgi võib sihtasutuse nõukogu sihtasutuse lõpetada vaid juhul, kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud avalduses oli lõpetamise otsuse tekstina kirjas: „Sihtasutuse tegevus oli 2012.a täielikult paralüseeritud 09.11.2011.a nõukogu poolt tagasi kutsutud juhataja XXX poolt algatatud kohtuvaidluse tõttu. Seejärel pole sihtasutuse nõukogu seadnud edasisi eesmärke ja praegune tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele“. Põhikirja p 8 kohaselt on sihtasutuse eesmärgiks: sihtasutuse poolt kogutud vahendite ja tegevusega liikumispuudega laste ning nende perede heategevuslik toetamine. Käesolevas asja on tõendamist leidnud kostja pangakonto väljavõtetega, et 01.01.201325.02.2014.a kostja arvele annetatud 10 x 14 eurot. Tegemist on igakuise püsimaksega ühe annetaja poolt (I kd; tlk 73-75). 2013 on kostja väidetel rahuldatud üks abitaotlus summas 275 eurot, mis laekus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu kaudu. Seega ei ole 2013 kuni nõukogu poolt kostja lõpetamise otsuseni sisuliselt kostja heategevuslikuks toetamiseks vahendeid kogutud ning toetusi makstud va 1 kord 275 eurot. Samas on sellel ajal tasutud tegevuskulusid sh raamatupidaja tasu ja maksud. Asja materjalidele lisatud likvideerimisaruandest (II kd, tlk 41-54) nähtub, et perioodil 01.01.2013-25.02.2014.a oli jagatud annetusi summas 275 eurot, kostja tegevuskulud moodustasid 3 442 eurot, tööjõukulud 720 eurot, põhivara kulum ja väärtuse langus oli 835 eurot. Aruandeaasta tulemiks oli -4 708 eurot. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile ja ülesannetele.

IV. Sihtasututuste seaduse § 301 lg 1 kohaselt nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele ja tühisusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 2 järgi juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud alused kostja nõukogu 25.02.2014.a otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on 14.08.2014.a määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 250 eurot. TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevast asjast nähtub, et hagi jäi rahuldamata. Seega tuleb hagejal riigilõiv tasuda riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.