Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXOÜ (edaspidi võlgnik) esitas 15.04.2015 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on registrisse kantud 07.11.2013. Põhitegevusaladeks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus Ainuosanik on XXX(isikukood XXX). Seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige XXX. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tekkinud ulatuslik maksuvõlgnevus kokku summas 109 485,15 eurot ning arvestuslik intress summas 12 802,49 eurot. Võlgniku näol on tegemist tööjõurendi ettevõttega. Kuivõrd käesoleval hetkel on ehitusturul tekkinud tihe konkurents, keeruline on leida töövõtjaid kes oleksid nõus töötama töötasu eest, mis jääb alla 8 eurot töötunnist ning nimetatud töötasu makstes eelistavad tellijad palgata tööjõudu otse ilma vahendajateta, ei ole võlgniku tegevus enam jätkusuutlik. Samuti selgitas võlgniku lepinguline esindaja oma vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele, et võlgnik tegeles tööjõurenditeenuse osutamisega XXXOÜ-le ning ettevõtetele teenuseid kahjumiperioodil ei osutatud. Tulenevalt üldisest majandussituatsioonist ehitusturul ei olnud võimalik konkureerivatele ühingutele töid teha, eesmärk oli olemasolevat meeskond hoida ning saada tasu täies ulatuses kätte peatöövõtjalt, mis ebaõnnestus. Haldur olles muuhulgas tutvunud äriühingu dokumentatsiooniga, nõustub võlgniku antud põhjustega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kohustuste suuruseks avalduse esitamisel on 122 287,64 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2014 juunis, mil võlgnikul tekkis maksuvõlg. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et viimased tehingud võlgniku pangakontol toimusid 2014 keskel. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 126 216,16 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksude ja maksete võlg seisuga kokku 109 485,15 eurot ning seisuga 12.05.2015 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 16 731,01 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 20.05.2014. Võlgniku maksuvõlad kokku on 126 216,16 eurot. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Täitemenetluse registri 27.04.2015 vastuse kohaselt puuduvad neil võlgniku kohta andmed. Nähtuvalt võlgniku lepingulise esindaja poolt edastatud andmetest ning võlgniku pankrotiavaldusest puuduvad võlgnikul mistahes muud kohustused. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul mistahes vara puudub. AS-s Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX mille saldo 04.05.2015 seisuga on null eurot. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu, ega kuulunud ei ole. Äriregistri teabesüsteemi andmetel võlgnikul teistes äriühingutes osalused puuduvad. Elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnikult saadud info kohaselt võlgnikul mistahes debitoorsed nõuded puuduvad. Samas on võlgniku lepinguline esindaja kohtumisel ajutise pankrotihalduriga maininud, et võlgniku peamine tehingupartner XXXOÜ on jätnud tasumata tehtud tööde eest. Siiski ei võimalda ajutise pankrotimenetluse maht nimetatud võimaliku nõude sissenõutavuse osas seisukoha kujundamist, mistõttu ei käsitle ajutine pankrotihaldur nimetatud nõuet võlgniku likviidse varana. Võlgniku juhatuse poolt antud andmete järgi võlgnikule põhivara ei kuulu

Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Võlgniku lepingulise esindaja poolt saadetud bilansi kohaselt seisuga 31.12.2014 oli võlgnikul rahalisi vahendeid kassas summas 4992 eurot. Samas kinnitas võlgniku lepinguline esindaja oma vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele, et mistahes käibevarad, sh rahalised vahendid võlgnikul käesoleval hetke seisuga puuduvad. Ühtlasi puuduvad võlgniku lepingulise esindaja vastuses selgitused kassas olnud käibevahendite arvel tehtud kulude kohta. Nimetatud asjaolu võib olla aluseks nii tagasivõitmise nõude esitamisel kui nõuete esitamisel võlgniku juhatuse vastu. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt lõppes igasugune majandustegevus alates 2014 juunikuust ning tavapärasest majandustegevusest otseselt kõrvalekalduvaid tehinguid ei nähtu. Selgelt ettevõtlusega mitteseotud tehinguid ajutise menetluse jooksul ei tuvastatud. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul hiljemalt välja hiljemalt 2014 teises pooles, mil võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppes ning tekkis maksuvõlg. Maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on ajutise pankrotihalduri hinnangul tõenäoliselt ebaõnnestunud äriplaan, konkurents ehitusturul ning riiklike maksude tasumata jätmine, mis süvendas maksejõuetust veelgi Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole tuvastamist leidnud kindlaid kuriteo tunnustega tegusid. Võimalike raskete juhtimisvigadena võib välja tuua võimalikku pankrotiavalduse hilinenult esitamist, mille tagajärjel kasvasid maksuvõlgnevus ning maksuvõlgnevusega seotud intressid. Kuna võlgnikul puudub igasugune vara menetluse jätkamiseks ja võlgniku vara koosneb peaasjalikult teoreetilistest nõuetest võlgniku juhatuse ning koostööpartneri vastu leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada XXXOÜ pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 126 216,16 eurot. Vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 14.05.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 25.05.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot ja kulutuste hüvitiseks 86 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 769,50 eurot ja kulutused summas 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.