AS Starman hagi Riida Nihvelti vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
312.01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn 12618) Hageja lepinguline esindaja: Agu Eichenbaum (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weitzenbergi 20 Tallinn 10150, e-post [email protected]) Kostja: Riida Nihvelt (isikukood 45406142737, elukoht
XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.05.2015.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Riida Nihveltilt AS-i Starman kasuks 18.96 eurot (kaheksateist eurot 96 senti), millest moodustab põhivõlgnevus 10.74 eurot ja viivis 8.22 eurot.
Välja mõista Riida Nihveltilt AS-i Starman kasuks viivis 0,05 % päevas põhinõudelt 10.74 eurolt alates 09.03.2015.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud 93 % ulatuses AS-i Starman kanda ja 7 % ulatuses Riida Nihvelti kanda.
2.Välja mõista Riida Nihveltilt AS-i Starman kasuks menetluskulude katteks 16.43 eurot (kuusteist eurot 43 senti).
3.Riida Nihveltil tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i Starman ja kostja vahel 14.12.2009.a liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L-522461 ning 31.12.2009.a seadme kasutamise ja seadme ostumüügileping nr L-522461, mille alusel kostja liitus ZuumTV teenustega ja kostjale anti rendile teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja sai endale tasuta ZUUMboxi, millega kaasnes 24-kuuline tarbimiskohustus. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu teenuse osutamist piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, on klient lepingu järgi kohustatud tasuma leppetrahvi 151.85 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingud lõpetati 02.02.2011.a tasumata arvete pärast. Kostja võlgnevus hageja ees on 162.59 eurot, millest moodustab leppetrahv 151.85 eurot ja 10.74 eurot saadud teenuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 162.59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 119.75 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista jooksva viivise alates hagi esitamisest 0,05 % päevas tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja oma kohustused hageja ees täitnud. Samuti on hageja nõue aegunud. Hagejaga sõlmitud kliendileping lõppes 2010.a juulis. Selle aja sees kuni väidetavate tasumata arveteni 31.01.2011.a ei ole hagejal kostja suhtes pretensioone olnud. 2011.a märtsi arvele lisandus ootamatult võlgnevus 165 eurot. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja seega on leppetrahv alusetu.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • Poolte vahel sõlmiti 14.12.2009.a liitumis- ja teenuste osutamise leping ning 31.12.2009.a seadme kasutamise leping ja seadme ostu-müügileping nr L-522461, mille alusel kostja liitus ZuumTV teenustega ja kostjale anti rendile teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (tl 17-19); • Arvega nr A-16407960 on tõendatud, et 01.02.2011.a seisuga oli kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus 24 eurot (tl 34); • Poolte vahel sõlmitud lepingud on lõpetatud alates 02.02.2011.a (tl 37). Hageja nõuab kostjalt 162.59 euro väljamõistmist, mis koosneb leppetrahvist 151.85 eurot ja võlast tasumata teenuste eest 10.74 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid 119.75 eurot ja täiendavat viivist alates hagi esitamisest 0,05 % päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Kohus ei pea võimalikuks kostjalt leppetrahvi 151.85 euro väljamõistmist. Poolte vahel 14.12.2009.a sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-522461 (tl 17) nähtub, et kostjal oli Zuum-teenuse tarbimiskohustus 24 kuu jooksul, mis algas kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb kui lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui kostja lõpetab enne tarbimiskohustuse lõppu lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu, tasub kostja AS-ile Starman leppetrahvi summas 2376 krooni ehk 151.85 eurot.
Kohus leiab, et AS-i Starman ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise leping on oma olemuselt tarbijaleping ning kostja on tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Samuti on kohus seisukohal, et kampaania ajal soodushinnaga liitumis- ja teenuste osutamise leping on AS-i Starman poolt kasutatav tüüpleping. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 kohaselt kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. Poolte vahel sõlmitud lepingud lõpetati tasumata arvete pärast ning seetõttu ei olnud kostja hageja klient lepingus nõutud 24 kuud. 28.02.2011.a on hageja koostanud arve nr TA-20063 summas 175.85 eurot (tl 35), millest 151.85 eurot on leppetrahv ja 24 eurot võlgnevus. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamisel, teenuspaketi vahetamisel või teenuse piiramise korral kliendist tuleneva asjaolu (nt võlgnevuse) tõttu kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult. Tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga, arvestades teenuse osutamise tasu ja võlgnevuse suurust. Kohtu hinnangul tagaks tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus ning kohus jätab hageja leppetrahvi nõude summas 151.85 eurot rahuldamata.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja põhivõla nõue 10.74 eurot. Arvega nr A-16407960 (tl 34) on tõendatud, et 01.02.2011.a seisuga oli kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus 24 eurot. 28.02.2011.a arvega nr KA-241611 (tl 36) on hageja osaliselt krediteerinud jaanuar 2011.a ja veebruar 2011.a teenustasud, võlahaldustasu ja viivised perioodi 01.01.2011.a kuni 28.02.2011.a eest. Hageja lõplikuks nõudeks on 10.74 eurot osutatud teenuste eest. Kostja on vaidlustanud võla olemasolu, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid võla tasumise kohta. Seega on kostja väited võla puudumise kohta paljasõnalised ning hageja nõue kuulub rahuldamisele.
6.VÕS § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viiviseid kokku summas 119.75 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustab sellest summast leppetrahvi arvelt nr TA-20063 arvestatav viivis 111.53 eurot. Kuna hageja leppetrahvi nõue on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue. Ülejäänud osas loeb kohus hageja viivisenõude põhjendatuks, s.o summas 8.22 eurot (119.75-111.53=8.22). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestusele, mistõttu kohus loeb hageja arvestuse õigeks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 8.22 eurot.
Hageja taotles kostjalt ka viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni AS-i Starman üldtingimuste punkti 10.1 sätestatud määras, s.o 0,05% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjal on jäänud tasumata hageja esitatud arved ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 01.03.2011.a. Seega 2011. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg oleks 31.12.2014.a. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks TsÜS § 160 lõike 1 alusel ning sama paragrahvi lõike 2 punkti kohaselt 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 22.12.2014.a, seega enne aegumistähtaega.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 7% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 7 % ulatuses kostja kanda ning 93 % ulatuses hageja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 159.78 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 16.43 eurot (7 % 234.78 eurost).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.