Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-14-39927
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2015.a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-39927
Tsiviilasi
AS Starman hagi Riida Nihvelti vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
312.01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn 12618) Hageja lepinguline esindaja: Agu Eichenbaum (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weitzenbergi 20 Tallinn 10150, e-post [email protected]) Kostja: Riida Nihvelt (isikukood 45406142737, elukoht
Kohtuistungi toimumise aeg
19.05.2015.a
Kohus leiab, et AS-i Starman ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise leping on oma olemuselt tarbijaleping ning kostja on tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Samuti on kohus seisukohal, et kampaania ajal soodushinnaga liitumis- ja teenuste osutamise leping on AS-i Starman poolt kasutatav tüüpleping. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 kohaselt kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. Poolte vahel sõlmitud lepingud lõpetati tasumata arvete pärast ning seetõttu ei olnud kostja hageja klient lepingus nõutud 24 kuud. 28.02.2011.a on hageja koostanud arve nr TA-20063 summas 175.85 eurot (tl 35), millest 151.85 eurot on leppetrahv ja 24 eurot võlgnevus. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamisel, teenuspaketi vahetamisel või teenuse piiramise korral kliendist tuleneva asjaolu (nt võlgnevuse) tõttu kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult. Tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga, arvestades teenuse osutamise tasu ja võlgnevuse suurust. Kohtu hinnangul tagaks tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus ning kohus jätab hageja leppetrahvi nõude summas 151.85 eurot rahuldamata.
Hageja taotles kostjalt ka viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni AS-i Starman üldtingimuste punkti 10.1 sätestatud määras, s.o 0,05% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.