2-15-6257/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXX OSAÜHING esitas 24.04.2015 pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 28.04.2015 määrusega võeti avaldus menetlusse ja XXX OSAÜHING ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper. Ajutise halduri aruanne 07.05.2015 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 7105,40 eurot ning võlgnikul peaks kassas olema sularaha 1065,25 eurot, kuid reaalselt vastava summa olemasolu kohta andmed halduril puuduvad. Muud teadaolevad varad võlgnikul puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning majandustegevus on lõppenud juba 2011. aastal. Ajutisel halduril pole puuduliku informatsiooni tõttu võimalik anda hinnangut raske juhtimisvea olemasolu kohta. Aruandes märgitakse, et võlgnik ei esitanud ettenähtud tähtajaks nõutud raamatupidamislikke andmeid, mistõttu pole võimalik asuda seisukohale, kas maksejõuetuse põhjuseks võis olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Aruandes märgitakse, et tuvastamist pole leidnud vara tagasivõitmise võimalused. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik esitas 22.05.2015 kohtule seisukohad, milles esitas vastuväite ajutise halduri taotlusele mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt ning taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXX OSAÜHING pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 7105,40 eurot ja realiseeritav vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.05.2015 määrusega XXX OSAÜHINGU pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina XXX OSAÜHINGU pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt 26.05.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna XXX OSAÜHING ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXX OSAÜHING pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmist solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. Võlgnik on sellele taotlusele esitanud 22.05.2015 vastuväite. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Käesoleval juhul pole võlgniku juhatuse liige avaldanud, et soovib kanda solidaarselt

võlgnikuga ajutise halduri tasu ja kulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ajutise halduri taotluse mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. PankrS § 22 lg 2 p 2 sätestab, et ajutine haldur annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Sama sätte lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. PankrS § 22 lg 4 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesoleval juhul pole võlgnik esitanud ajutise halduri poolt nõutud dokumente määratud tähtajaks ning on esitanud võlgniku majandustegevust puudutavad dokumendid alles pärast 11.05.2015 toimunud kohtuistungit. Võlgnik esitas 22.05.2015 täiendavad dokumendid ja ühtlasi taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutine haldur on esitanud teabenõude 28.04.2015 võlgniku majandustegevust puudutava dokumentatsiooni saamiseks, kuid aruande koostamise käigus ei esitanud võlgnik ajutise halduri poolt nõutud dokumentatsiooni. Kuivõrd käesolev võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, siis jätab kohus võlgniku poolt 22.05.2015 esitatud taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks rahuldamata. Kohus märgib selgitavalt, et nimetatud dokumentide analüüs saaks toimuda pankroti väljakuulutamise korral, kuid antud olukorras jääb võlgniku pankrot raugemise tõttu välja kuulutamata. Kohus jätab rahuldamata vastava taotluse ja tagastab esitatud dokumendid võlgnikule. Ajutine haldur on 07.05.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 23 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1610 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 240 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu suuruse arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitada vajalike kulutuste hüvitis summas 240 eurot ja ajutise pankrotihalduri tasu summas 157 eurot. XXX OSAÜHINGU pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus riigi vahenditest ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise summas 240 eurot ja ajutise pankrotihalduri tasu summas 157 eurot. Ajutise halduri tasu summas 1453 eurot mõistab kohus välja XXX OSAÜHINGULT. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik