Timorvara OÜ hagi E&G OÜ vastu võla väljamõistmiseks Hagi tagamise täiendamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E&G OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): E&G OÜ (registrikood 10479050), esindaja Arvo Kivar
esindajad
Vastustaja (hageja): Timorvara OÜ (registrikood 11233925), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7.aprilli 2015 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Timorvara OÜ (hageja) esitas 23. märtsil 2015 Tartu Maakohtule hagi E&G OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 73 362,02 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1031,03 eurot ning edasiulatuv viivis. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamise abinõuna palus hageja arestida kostja Eesti krediidiasutustes või välismaa krediidiasutuste filiaalides avatud või avatavad arveldusarved 50 000 euro ulatuses hageja kasuks. Alternatiivselt palus hageja hagi tagamise abinõuna keelata Tallinna Kiirabil ja/või Nõo Vallavalitsusel kostjale vara üleandmine või kostja suhtes muude kohustuste täitmine, sidudes selle kohustusega anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole.
2.Tartu Maakohus rahuldas 24. märtsi 2015 määrusega hagi tagamise taotluse, keelas Tallinna Kiirabil riigihankes nr 152975 ning Nõo Vallavalitsusel riigihankes nr 154777 sõlmitud töövõtulepingute alusel maksete tegemise E&G OÜ-le. Juhul kui Tallinna Kiirabil või Nõo Vallavalitsusel on kohustus teha määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud lepingute alusel makseid E&G OÜ-le, tuleb maksed teha selle asemel kohtu kontole. Tallinna Kiirabil ja Nõo Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le 50 000 euro ulatuses. Kui nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le.
3.Hageja esitas 2. aprillil 2015 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks. Hageja palus täiendada või alternatiivselt asendada Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning esimese eelistusena arestida kostja Eesti krediidiasutustes või välismaa krediidiasutuste filiaalides avatud või avatavad arveldusarved 50 000 euro ulatuses hageja kasuks. Alternatiivselt palus hagi tagamise abinõuna keelata Svea Finance AS-il E&G OÜ-le vara üleandmine või E&G OÜ suhtes muude kohustuste täitmine, sidudes selle kohustusega anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole summas 50 000 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2015 määrusega hagi tagamise täiendamise taotluse ning keelas Svea Finance AS-il maksete tegemise E&G OÜ-le. Kui Svea Finance AS-il on kohustus teha makseid E&G OÜ-le, tuleb maksed teha selle asemel kohtu kontole. Maakohus jättis jõusse
24.märtsi 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Svea Finance AS-il, Tallinna Kiirabil ja Nõu Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le kokku 50 000 euro ulatuses. Kui nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le. Maakohus määras 50 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse 24. märtsi 2015 määruse ning käesoleva määruse täitmine. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi tagamise eeldused tuvastatud 24. märsti 2015 määruses. Pärast nimetatud määruse tegemist on selgunud, et määrusega kohaldatav hagi tagamise abinõu ei pruugi olla piisav hageja nõude täitmiseks, kuna kostja on enne hagi tagamise määruse tegemist loovutanud oma nõuded Tallinna Kiirabi ja Nõo Vallavalitsuse vastu faktoorile Svea Finance AS-ile ning Tallinna Kiirabil ja Nõo Vallavalitsusel ei pruugi seetõttu olla kostja ees kohustusi. Hageja esmane taotlus kostja kontode arestimiseks ei ole põhjendatud. Olukorras, kus on olemas alternatiivne võimalus keelata hagi tagamiseks kolmandal isikul kostjale maksete tegemine, tuleb seda kasutada, kuigi see ei pruugi tagada
hageja nõude rahuldamist samasuguse kindlusega kui pangakontode arest. 24. märtsi 2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu täiendamine ei koorma kostjat ebamõistlikult.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.E&G OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise avaldus täielikult rahuldamata. Alternatiivselt taotles E&G OÜ kohaldada hagi tagamise abinõuna kostja varale kommertspandi seadmist või kostja osadele pandi seadmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puudub hagi tagamiseks alus. Maakohus on hageja paljasõnalisi ja laimavaid väiteid pidanud piisavaks, et otsustada hagi tagamise abinõu kohaldamise üle. Määruses ei ole põhistatud, kuidas võiks hagi tagamata jätmine kohtotsuse täitmist raskendada või võimatuks muuta. Kostja on täiesti toimiv, heade väljavaadetega, vara omav ja tulu teeniv ehitusega tegelev äriühing. Kostja osakapital on 26 000 eurot, müügitulu on kasvanud 6,3 milj euroni, lõpetamata ehituslepinguid on mahus 5,6 milj eurot. 2014. aasta sügisel tekkis kostjal seoses mitmete negatiivsete asjaolude koosmõjuga käibevahendite puudujääk ja raskused jooksvate kohustuste täitmisel. Harju Maakohus jättis saneerimisavalduse rahuldamata, leides, et kostja majanduslik seisund ja edasised väljavaated on head, raskused ajutised. Hagi tagamise abinõu raskendab tõsiselt kostja normaalset majandustegevust; 2) ei ole hagi tagamisel kohaldatud meede proportsionaalne ega mõistlik. Hagi tagamise abinõu ei teeni ühelgi viisil hageja eesmärke ning tulevase kohtuotsuse täitmise tagab pigem see, kui kohus ei piira kostjal oma teenitud tulu kättesaamist. Teenitud tulu laekumiste keelamine või takistamine on olemuselt sama tulemusega kui kontode arest. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-09-54276 leidnud, et kontode arest oleks mõeldav majandustegevuse lõpetanud äriühingu puhul. Kohus võib omal algatusel kohaldada teise sobivama abinõu, näiteks kommerts- või väärtpaberite pandi; 3) ei ole hageja tasunud piisavat tagatist ning kohus on rikkunud TsMS § 378 lg-t 4. Hageja on taotlenud kostja majandustegevusse sekkumist ja selle halvamist kõige äärmuslikumal viisil. Maakohus oleks pidanud enne hagi tagamist kohustama hagejat tasuma tagatist vähemalt 50% ulatuses nõudest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Timorvara OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oleks määruskaebusel õiguslik perspektiiv olemas juhul, kui kostja suudaks kohtule tõendada (minimaalselt põhistada), kas ja kuidas ta enda väidetavatest majandusraskustest välja tuleb või esitada äärmiselt põhjendatud ja kaalukad vastuväited hageja nõudele. Kostja ei ole seda teinud; 2) tegutseb hageja hagi tagamise avalduse esitamisel alati väga piiratud info tingimustes. Kostja seevastu omab detailset ülevaadet nii enda kohustustest kui ka õigustest. Kostja ei ole kohtule esitanud enda paljasõnaliste väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Hageja nõude rahuldamise korral ei ole võimalik nõuet lõpetamata ehituslepingute abil rahuldada; 3) ei tähenda väide kõrgest osakapitalist võlgnikul vara olemasolu. Kostja majandustulemuste analüüs viitab majandustegevuse äärmiselt väiksele kasumlikkusele. Kostja lühiajaliste kohustuste täitmise katte kordaja on puudulik. 2013. a majandusaasta aruannet auditeerinud
audiitori hinnangul puudub kindlus selles, et kostja on õigesti enda vara kajastanud. 2014.a majandusaasta aruannet auditeeritud ei ole; 4) keelati kohtu kohaldatud abinõu tulemusel Svea Finance AS-il kostjale maksete tegemine oluliselt väiksemas summas, kui on hageja tegelik nõue kostja vastu. Kuna kostja peab nagunii hagejale hagiavalduse esitamise hetke seisuga 74 393,05 eurot tasuma, ei saa kostja antud rahasummaga enda majandustegevuse korraldamisel ja edasise äriplaani elluviimisel sisuliselt ja tegelikult arvestada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab E&G OÜ Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrust, millega maakohus rahuldas hagi tagamise täiendamise taotluse ning keelas Svea Finance AS-il maksete tegemise E&G OÜ-le. Kui Svea Finance OÜ-l on kohustus teha makseid E&G OÜ-le, tuleb maksed teha selle asemel kohtule kontole. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus jõusse Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määruse ning määras, et Svea Finance AS-il, Tallinna Kiirabil ja Nõo Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le kokku 50 00 eurot ulatuses. Kui nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrust, millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse, keelas Tallinna Kiirabil riigihankes nr 152975 ning Nõo Vallavalitsusel riigihankes nr 154777 sõlmitud töövõtulepingute alusel maksete tegemine E&G OÜ-le. Kui Tallinna Kiirabil või Nõo Vallavalitsusel on kohustus makseid E&G OÜ-le teha, tuleb maksed teha selle asemel kohtule kontole. Tallinna Kiirabil ja Nõo Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le 50 000 euro ulatuses. Kui nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt analüüsib ringkonnakohus üksnes Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määruse põhjendatust.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas esineb alus hagi tagamiseks. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt põhistanud, sh asjaolu, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõue on piisavalt suur (põhinõue 73 362,02 eurot, millele lisandub viivis) ning suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. E&G OÜ 2014. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,899 (s.o käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega), mida peetakse nõrgaks näitajaks. See näitab omakorda, et määruskaebuse esitaja likviidne vara ei kata tema lühiajalisi kohustusi. Kasumiaruandest nähtuvalt on 2014. aasta kasumiks 34 027 eurot. Kasumi arvelt ei ole E&G OÜ-l võimalik nõuet täita. Lisaks kajastab määruskaebusele lisatud majandusaasta aruanne 2014. a majandusnäitajaid, hagi tagamise vajadus on kohtu poolt tuvastatud oluliselt hiljem. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule hetkeseisu kajastavaid andmeid (näiteks
kasumiaruannet viimaste kuude kohta). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et hagi tagamise avalduse esitamisel tegutseb hageja alati väga piiratud info tingimustes ning sageli ka olukorras, kus hagi tagamise avaldus tuleb kohtule esitada võimalikult kiiresti. Kostjal on seevastu eelduslikult olemas põhjalik ülevaade ettevõttes toimuvast ning juurdepääs vajalikule dokumentatsioonile põhistamaks varaliste vahendite olemasolu võimaliku kohtuotsuse täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja veenvalt põhjendanud, millise vara arvelt oleks kohtuotsuse täitmine võimalik. Kuigi määruskaebusest nähtuvalt on kostja ühelt poolt tuginenud tugevatele majandusnäitajatele, möönab kostja ka majandusraskuste olemasolu. Määruskaebusele on lisatud Harju Maakohtu 13. aprilli 2015 määrus, millega maakohus jättis E&G OÜ avalduse saneerimismenetluse algatamiseks menetlusse võtmata ning saneerimismenetluse algatamata. E&G OÜ on 26. märtsil 2015 maakohtule esitatud avalduse kohaselt majanduslikes raskustes, tal on võlakohustusi summas 1 817 063,57 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja viide edukale 2014. majandusaastale ettevõtte maksejõulisuse kinnitusena ümber lükatud tema enda saneerimisavaldusega Harju Maakohtule. Määruskaebuse esitaja on saneerimisavalduse esitamisel leidnud, et maksejõuetuse tekkimine lähema poole aasta jooksul on tõenäoline. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et 2015. aastal on E&G OÜ vastu esitatud mitu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagi tagamise avalduses esitatud väide, et mitmed teised alltöövõtjad on lähiajal pöördumas kostja vastu võlgnevuse tasumise nõuetega.
10.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõuga. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Riigikohus on 20. jaanuari 2011 määruse nr 3-2-1-133-10 p-s 16 leidnud, et majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Antud põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka juhul, kui hagi tagamise korras keelab kohus kolmandatel isikutel kostjale maksete tegemise. Kostjale maksete tegemise keelamisel hagi tagamise abinõuna on sisuliselt sama mõju kui arveldusarvete arestimisel. E&G OÜ-l puudub kinnisvara, mistõttu ei saa hagi tagamise abinõuna kohaldada kohtuliku hüpoteegi seadmist. Määruskaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud hagi tagamise abinõuna varale kommertspandi seadmist või E&G OÜ osadele pandi seadmist. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 1 kohaselt on võimalik seada kommertspant äriühingu vallasvarale. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vallasvara loetelu, millele oleks võimalik kommertspanti seada. Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et oma tegevuse spetsiifikast tulenevalt on kostjal igal ajahetkel olemas väga suur ehitusmaterjalide varu, ei ole käsitletav vallasvara loeteluna. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata vallasvarale kommertspandi seadmise võimalikkust. Vastavalt KomPS § 2 lg 3 p-le 1 ei ole võimalik kommertspanti seada väärtpaberitele ega ka muul kujul käibivatele äriühingu osalustele. Ringkonnakohus märgib, et hagi on tagatud 50 000 euro ulatuses, samas kui hageja nõue hagiavalduse esitamise seisuga oli kokku 74 393,05 eurot (põhinõue 73 362,02 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1031,03 eurot). Kui kolmandate isikute kohustused kostja ees
ületavad 50 000 eurot, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita kostjale. Seega on hagi tagatud väiksemas ulatuses kui hageja nõue. Kuivõrd antud juhul ei ole alternatiivset mõistlikku võimalust hagi tagamiseks ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele, on maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu põhjendatud.
11.Ringkonnakohus hinnangul on hageja tasunud piisavat tagatist. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud tagatise miinimummäärast suuremas ulatuses tagatise nõudmine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgemalseisev kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Antud juhul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud.
12.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.