28.05.2015.a Narva kohtumaja kantselei, kell 16:00
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-56535
Tsiviilasi
M S hagi A Pvastu varalise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
447,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M S (isikukood XXX); Hageja lepinguline 12562677);
esindaja:
Mihhail
Tuštšenko
(FIE
rk
Kostja: FIE Aleksandra Popova (rk 10518910). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud 2.Jätta menetluskulud hageja M S kanda. 3.Välja mõista M S kostja A P kasuks kostja poolt menetluskuludena kantud 155 (sada viiskümmend viis) eurot.
4.Jätta hageja M S enda poolt kantud menetluskulud 200 eurot hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga suulise töövõtulepingu, millega kostja kohustus valmistama vastavalt tellimusele ehitusprojekti hagejale kuuluvale aianduskrundile asukohaga Pinna 14, Narva, ehitise registrikood 118001560, AÜ Jubileinõi. Tellija poolseks tingimuseks oli, et uus ehitusprojekt ei muudaks maatükil juba asuvaid hooneid ja projekti sisuks oli ainult aiamaja rekonstrueerimine.
2.Hageja tasus kostjale kokkulepitud tasu töö eest 7000 krooni (447,38 eurot).
3.Hageja taotles 31.05.2010 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametilt Pinna 14 aiamaja laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimusi ehitusprojekti koostamiseks.
4.Narva Linnavalitsuse korraldusega 16.06.2010 määrati Pinna 14 aiamaja laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. Projekteerimistingimuste p 3.4.1. kohaselt arhitektuursete ja linnaehituslike tunnuste kohta märgitus kohaselt on hoonete arv krundil 2: laiendatav aiamaja(reg kood 118001560) ja olemasolev majandushoone. nr 1-18/341 (reg kood 118001561). Tingimuste p 3.4.2. ehitusala kohta. Mitte ületada väljakujunenud ehitusjoont. Krundi piiridest väljuvad ehitised lammutada. Punkti 3.6 järgi ehitusprojekt kooskõlastada Päästekeskusega, naaberkinnistute omanikega ja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga. Punkti 3.1.1.3 kohaselt kehtisid projekteerimistingimused kuni 15.juunini 2012.
5.Kostja andis hagejale üle ehitusprojekti 2014 märtsis. Valmis ehitusprojekt anti kostja poolt üle pärast korduvaid hagejapoolseid meeldetuletusi ja kohaliku omavalitsuse ettekirjutust hagejale.
6.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna 14.10.2013 ettekirjutuse nr 1-13.2/3659/13/7 kohaselt on ehitustöid teostatud ilma kinnitamata ehitusprojekti ja ehitusloata.
7.Ehitusprojekt ei vastanud hageja hinnangul projekteerimistingimuste p 3.3 üldtingimustele. Vastavalt ehitusprojektile kuulub rekonstrueerimisele ainult üks hooneaiamaja. Ülejäänud maatükil asuvad hooned: majandushoone, 2 kasvuhoonet, kaev, kuuluvad lammutamisele. Seega ei vasta ehitusprojekt hageja hinnangul hageja eesmärgile ega projekteerimise üldtingimustele, s.t kostja ei täitnud töövõtulepingu tingimusi ja teostatud projektil puudub hageja jaoks väärtus, kuna ehitusprojekti alusel ei saa hageja taotleda ehitusloa väljastamist ning täita ehitusjärelevalve käigus Narva Linnavalitsuse poolt väljastatud ettekirjutust kuna projekteerimistingimused ei näinud ette ülejäänud ehitiste lammutamist. Selleks, et ehitusprojekt vastaks hageja kõikidele eesmärkidele, projekteerimistingimustele ja ettekirjutusele, peab hageja tegema kulutusi uue ehitusprojekti saamiseks. Kostja keeldus ehitusprojekti muutmisest ja hagejalt töö
eest saadud tasu tagastamisest.
8.Hageja õiguslikud põhjendused tulenevad VÕS § 635 lg1, VÕS § 641 lg 1, 2 p 1,3, § 127, 128 lg 3. Otsene varaline kahju seisneb hageja jaoks tulevikus tehtavates kulutustes uue ehitusprojekti saamiseks, kui kostja oleks täitnud tellimuse vastavalt tellija tingimustele, siis poleks hageja pidanud kandma kahju kasutu ehitusprojekti eest kostjale tasutud 447,38 euro näol.
9.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamiseks 447,38 euro väljamõistmist.
10.Kostja hagi ei tunnista.
11.Hageja ja kostja vahel sõlmiti suuliselt 05.11.2010 töövõtuleping ehitusprojekti koostamiseks Narva AÜ Jubileinõi Pinna 14 aiamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Kostja andis töö üleandis-vastuvõtuaktiga hagejale üle 15.05.2014.
12.M S 03.09.2013 taotluse alusel Narva Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 874-k „Projekteerimistingimuste kinnitamine (Pinna 14 aiamaja laiendamine ja rekonstrueerimine)“ tingimuste kohaselt kinnitati projekteerimistingimused Pinna 14 ajamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Korralduse p 3.3.9 järgi kuulus ehitusprojekt kooskõlastamisele Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimisametiga (edaspidi Amet), Päästekeskusega, naaberkinnistute omanikega, Pinna 14 kinnistu omanikuga.
13.Ehitusprojekt kooskõlastati Ameti poolt 14.05.2014, mis tõendab asjaolu, et ehitusprojekt vastab kõigile projekteerimise üldtingimustele ja 18.09.2013 projekteerimistingimustele nr 874-k. Projekti on kooskõlastanud Pinna 14 kinnistu omanik, käesolevas asjas hageja.
14.Vastavalt Ameti poolt kooskõlastatud ehitusprojektile ei ole ettenähtud ehitiste (118001561, 220443954, 220443955, 220443956) lammutamine, nagu väidab hageja, Ameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti osaks oleval asendiplaanil on jaotuses „tingmärgid“ ära toodud lammutamisele kuuluvate ehitiste ja hoonete märgistus. Sama asendiplaani tabelis „ehitiste eksplikatsioon“ on kirjas nii olemasolevate kui projekteeritavate ehitiste ja hoonete nimekiri. Asendiplaani kohaselt kuulub rekonstrueerimisele aiamaja (118001560). Majandushoone nr 2 all (118001561) ei kuulu „tingmärgid“ ja „ehitiste eksplikatsioon“ järgi lammutamisele; kasvuhoone (220443954)on „tingmärgid“ ja „ehitiste eksplikatsioon“ järgi märgistatud numbriga 3 ja ei kuulu lammutamisele; kasvuhoone (220443955) on vastavalt „tingmärgid“ ja „ehitiste eksplikatsioon“ märgistatud numbriga 4 ja ei kuulu lammutamisele; kaev (220443956) on „tingmärgid“ ja „ehitiste eksplikatsioon“ järgi nr 5 ja ei kuulu lammutamisele. Seega ei kuulu Ameti poolt 14.05.2014 kooskõlastatud ehitusprojekti kohaselt lammutamisele ükski hagis esitatud ehitis. Hageja on koos hagiga esitanud kohtule asendiplaani, mis on eskiis, millel puuduvad kooskõlastused (töövariant).
15.Kooskõlas Ehitusseaduse § 23 lg 1 1 ja lg 2 p 1 ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusloa taotlus. Hageja pole kohaliku omavalitsuse poolt kasutusloa väljastamisest keeldumist tõendanud, mistõttu jääb arusaamatuks, mis alusel on loa väljastamisest keeldutud ja kas hageja üldse on taotlenud ehitusluba.
16.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt hagejal on vaja teha kulutusi uue ehitusprojekti tellimiseks, põhjusel, et olemasolev projekt on
selliste puudustega, mis põhjendatult ei võimalda kohalikul omavalitsusel väljastada ehitusluba. Kohtuotsuse põhjendused 17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel sõlmiti suuliselt 05.11.2010 töövõtuleping ehitusprojekti koostamiseks Narva AÜ Jubileinõi Pinna 14 aiamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks; 2) kostja andis töö üleandmis-vastuvõtuaktiga hagejale üle 15.05.2014; 3) kostja on maksnud hagejale töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu; 4) hageja taotles 31.05.2010 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametilt Pinna 14 aiamaja laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimusi ehitusprojekti koostamiseks. 5) Narva Linnavalitsuse korraldusega 16.06.2010 määrati Pinna 14 aiamaja laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 6) Korralduse punkti 3.1.1.3 kohaselt kehtisid projekteerimistingimused kuni 15.juunini 2012. 7) M S 03.09.2013 taotluse alusel Narva Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 874-k „Projekteerimistingimuste kinnitamine (Pinna 14 aiamaja laiendamine ja rekonstrueerimine)“ tingimuste kohaselt kinnitati projekteerimistingimused Pinna 14 ajamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. 8) Ehitusprojekt on kooskõlastatud hageja poolt 26.03.2014, Ameti poolt 14.05.2014, Päästeameti poolt 3.04.2014.
19.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja koostatud ehitusprojekt vastab töövõtulepingu tingimustele ning väljastatud projekteerimistingimustele, mille lõpptulemusena oleks hagejal edaspidi võimalik takistusteta saada ehitusprojekti järgne ehitusluba.
20.Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut, koostades ehitusprojekti, mis muutis kinnistul asuvate hoonete kohta tehtud 1994.a projekti. Hageja eesmärgiks oli kõigi ehitisregistrisse kantud kinnistul asuvate hoonete säilitamine ning üksnes aiamaja laiendamine ja rekonstrueerimine. Kostja ehitusprojekt näeb hageja arvates aga ette kõigi registrisse kantud hoonete lammutamise peale aiamaja. Sellisel kujul projekt on hagejale väärtusetu kostja peab tegema kulutusi uue projekti saamiseks.
21.Kostja selgituse kohaselt vastab ehitusprojekt 18.09.2013 korraldusega nr 874-k kinnitatud projekteerimise tingimustele, sest vastasel juhul poleks projekti Ameti ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Projekteerimistingimuste kohaselt käsitletakse projektis kõiki ehitisregistrisse kantud hooneid, kuid ainus rekonstrueeritav ja laiendatav objekt on hageja soovi kohaselt aiamaja, lammutatavad hooned puudusid. Ka asendiplaanil tingmärkidega esitatud olemasolevad hooned lammutamisele ei kuulu.
22.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töövõtulepingu puhul töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
23.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid
või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hageja väitel nõudis ta kostjalt projekti ümbertegemist, millega kostja ei nõustunud.
24.Kohus nõustub kostjaga selles osas, et on arusaamatu, millel põhineb hageja arusaam ehitusprojekti lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kostja selgitustest ja ehitusprojekti asendiplaanist (t.l 138) nähtub kohtule majandushoone (rk 118001561, nr 2), kasvuhoone (rk 220443954, nr 3), kasvuhoone (rk 220443955, nr 4), kaev (rk 220443956, nr 5) säilitamine olemasolevate hoonete ja rajatistena. Nimetatud hoonete ja rajatiste lammutamisvajadus seega puudub ega tulene ka projektist. Nimetatud hooned olid kantud analoogselt ka 1994 ehitusprojekti (t.l 30) ning uue projekti koostaja on nendega täies ulatuses oma töös arvestanud. Projekt on kooskõlastatud projekti tellija, projekteerimistingimuste määraja ehk kohaliku omavalitsuse ja päästeameti poolt, mis tõendab projekti vastavust projekteerimistingimuste üldnõuetele ja projekteerimistingimustele (t.l 135-137). Narva Linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakonna 14.10.2013 ettekirjutusest nähtub, et Pinna 14 on kontrolli käigus tehtud kindlaks, et aiamaja rekonstrueerimistöid teostatakse ilma kinnitamata ehitusprojektita ja puudub ehitusluba (t.l 22). Kostja andis ehitusprojekti hagejale üle 15.05.2014 (t.l152) ning sellel puudub ainsana kinnistunaabrite kooskõlastus (t.l 138). Kostja ärakuulamisel antud ütluste kohaselt oli kinnistunaabritega projekti kooskõlastamine hageja kohustus (t.l 172 pöördel). Hageja nimetatud asjaolule vastu ei vaidle. Järelikult pärast hageja poolt puuduva kooskõlastuse saamist, kohus ei näe takistusi asuda ehitusluba kohalikult omavalitsuselt taotlema, et täita ettekirjutus. Ehitusregistri andmetel ehitusloa taotlus puudub (t.l 178). 25.Kooskõlas Ehitusseaduse § 23 lg 1 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Lõike 11 järgi Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Sama lõke 2 alusel tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus, ehitusprojekt, energiamärgis kui see on nõutav ja tasuda riigilõiv. Kostja väide, et ehitusprojekt on kostja poolsete puudustega on paljasõnaline, seda ei ole võimalik järeldada ka asjas kogutud tõendite pinnalt. Kohus saab hageja positsioonist aru selliselt, et kuna hageja ainult talle teadaolevatel põhjustel ekslikult järeldas, et kostja töö ei vasta projekteerimistingimustele, ei väljastata sellisele projektile ka ehitusluba ning hageja on loobunud taotluse esitamisest. 26.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud tõendite ja selgituste pinnalt puudub alus kostjale ette heita hagejaga kokkulepitud tingimustele vastava töö tegemata jätmist ning sellest tulenevalt tulevikus tekkivat kahju kulude näol uue projekti tegemiseks. Loomulikult on hagejal õigus tellida oma eesmärke ja vajadusi rahuldav uus ehitusprojekt koos uute projekteerimistingimustega, kuid kostja töö vastavus hagejaga kokkulepitud tingimustele käesolevas asjas on kohtu silmis vääramatu ning ei erine hagiavalduses hageja enda poolt esiletoodud asjaoludest. Kohus ei tuvastanud kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu puuduste näol kostja töös ning seetõttu ei saa hagejal olla tekkinud väidetav kahju seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4).
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud kostja poolt töövõtulepingu rikkumist. Kostjal tulevikus tekkida võiv kahju on tõendamata ning tal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis , kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud tsiviilasjas menetluskulusid 200 eurot (t.l 169). Kostja menetluskuludena (t.l 167-168) on kantud kokku 155 eurot (sh vastus kohtule 80 eurot, dokumentide tõlkimine 15 eurot, tõlgi kulud kohtuistungil 60 eurot). Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses 140 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.