AS-i Eesti ESM hagi E&G OÜ vastu võlgnevuse nõudes Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06. aprilli 2015. a. määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E&G OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): E&G OÜ (registrikood 10479050), esindaja Arvo Kivar
esindajad
Vastustaja (hageja): AS Eesti ESM (registrikood 10176697), esindaja advokaat Deniss Matvejev
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
06.aprilli 2015. a. määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.AS-i EESTI ESM esitas 27. veebruaril 2015.a kohtule hagi E&G OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping, mille kohaselt teostas hageja XXX Gümnaasiumi hoone territooriumi heakorrastustööde 1. etapi ning kostja pidi maksma 130 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kõik tööd vastu võtnud ning hageja on tehtud tööde eest arved esitanud. Kostja ei ole arveid korrektselt tasunud ning võlgneb hagejale 89 064,56 eurot. Hagejale teadaolevalt ei täida kostja pidevalt võetud kohustusi. Selleks, et välistada tasu mittemaksmist hagejale, palus hageja kostjal anda garantii. XXX-Laenuühistu loobus garantii andmisest, kuna kostja bilansi kohaselt on kostja finantsnäitajad garantii andjat mitterahuldavad. Kostja majanduslikku olukorda arvestades taotles hageja hagi tagamist. Kinnisvara kostjale ei kuulu, seega on asjakohaseks hagi tagamise abinõuks kostja arveldusarve arestimine. Hageja palub arestida haginõude ulatuses kostja arveldusarve AS-s Swedbank.
2.Tartu Maakohus rahuldas 06. aprilli 2015.a määrusega hagi tagamise taotluse ning määras, et hagi tagamise abinõuna tuleb arestida E&G OÜ arveldusarve nr XXXXXXX AS-is Swedbank 89 238,34 euro ulatuses AS-i Eesti ESM kasuks. Maakohus määras 89 238,34 eurot rahasummaks, mille maksmisel kostja poolt või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus on leidnud, et hageja esitatud taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud. Hagi tagamata jätmine võib raskendada tulevikus kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, kui ilmneb, et kostjal ei ole piisavalt vahendeid hageja põhjendatud nõude rahuldamiseks. Kohus peab usutavaks, et kostja on makseraskustes. Kohus on asunud seisukohale, et kuigi juriidilise isiku arveldusarvete arestimine on juriidilise isiku õigusi piirav ning võib takistada majandustegevust, on vastava abinõu kohaldamine põhjendatud, kui muud mõistlikud võimalused hagi tagamiseks puuduvad. Kostjale ei kuulu registritesse kantavat vara. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostja arveldusarvete arestimine, et tagada kohtuotsuse hilisem täitmine. Arvestades hageja avaldatud asjaolusid ning hageja nõude suurust ja võlgnevuse tekkimise aega, on kohus seisukohal, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale liigselt koormav, arvestades seejuures hageja õigustatud huvisid.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.E&G OÜ esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 06. aprilli 2015. a. määruse tühistamist ja AS Eesti ESM hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse väidete kohaselt: 1) puudub hagi tagamiseks alus, sest kohtuotsuse täitmine ei oleks raskendatud ega võimatu. Hagi tagamiseks on alust, kui hagi rahuldamine on kohtu esialgsel hinnangul võimalik ning hagi tagamata jätmine ohustaks kohtuotsuse täitmist. Nimetatu tähendab eeskätt kostjal esinevaid majanduslikke ja rahalisi raskusi, pahatahtlikku käitumist, soovi muuta ettevõte varatuks, vara raiskamist jne. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine; 2) jääb selgusetuks, kas või kuidas on kohus hagi tagamise vajaduse asjaolude esinemist hinnanud. Kohus peab kaaluma, milline on see võimalik kahju, mis hagejale võib tekkida, kui
hagi jääb tagamata ja kas see kahju kaalub olulisel määral üles kostjale tekkiva kahju, kui sellist abinõu siiski kohaldatakse. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks nimetatud asjaolusid üleüldse kaalunud või hinnanud; 3) ei ole määruses põhistatud, kuidas võiks hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist raskendada või võimatuks muuta. Samuti ei selgu kohtumäärusest, mille põhjal peab kohus hageja paljasõnalisi väiteid põhjendatuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, nagu kostja oleks asunud või kavatseks asuda toime panema tegusid eesmärgiga raskendada võimaliku kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, või et kostja oleks mingilgi viisil vältinud hagejaga vaidluse lahendamist või hageja nõude rahuldamist; 4) kui hageja hagi oleks põhjendatud, puuduks hagi tagamise jaoks alus. Kostja E&G OÜ on täiesti toimiv, elujõus, heade väljavaadetega, vara omav ja tulu teeniv ehitusega tegelev äriühing. Kostja osakapital on 26 000 eurot. Kostja varade maht on lõppenud majandusaasta seisuga aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Müügitulu on kasvanud 6,3 miljoni euroni. Lõpetamata ehituslepinguid on mahus 5,6 miljonit eurot; 5) esitas kostja 26. märtsil 2015. a. Harju Maakohtule saneerimisavalduse, mille kohus jättis
13.aprilli 2015. a. määrusega rahuldamata. Seega on kohtu poolt leidnud analüüsimist ja kinnitamist, et kostja majanduslik seisund ja edasised väljavaated on head, raskused ajutised. Järelikult ei saa ka hagi tagamise abinõu rakendamine antud asjas olla põhjendatud; 6) omab hagi tagamise abinõuna konto arest käesoleval juhul halvavat mõju kostja majandustegevusele. Isegi juhul, kui hageja hagi rahuldatakse, tekitab põhjendamatu hagi tagamise abinõu kohaldamine kahju kostja majandustegevusele. Selline kahjulik mõju on suurem kui hageja makstud tagatis antud asjas; 7) kui hagi tagamise abinõu kohaldamine on siiski vajalik, tuleb selleks valida kostjat kõige vähem koormav ning majandustegevust häiriv meede, nt kommertspant. Oma tegevuse spetsiifikast tulenevalt on kostjal igal ajahetkel olemas väga suur ehitusmaterjalide varu. Või väärtpaberite pant – kostja E&G OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberikeskuses ISIN nr EE3100126251 all (vt veebis: http://statistics.e-register.ee/et/security/EE3100126251); 8) oleks maakohus pidanud enne hagi tagamist kohustama hagejat tasuma kostjale tekkiva kahju katteks tagatist vähemalt 50% ulatuses nõudest ning seadma hagi tagamise tagatise tasumisest sõltuvaks (TsMS § 383 lg 1). Tagatise arvelt peab olema võimalik katta hagi tagamise abinõuga tekitatud kahju; 9) ei vasta hageja väited tegelikkusele, on alusetud ja laimavad. Kostja täidab oma maksekohustusi pidevalt, vastasel korral ei oleks majandustegevus võimalik. Ka käesoleval hetkel on kostjal töös mitmeid ehitusobjekte üle Eesti. Väide mitterahuldava bilansi kohta ei vasta tõele. Kui pooled on kokku leppinud, siis võib kostja väljastada teisele poolele sobiva tagatise oma maksekohustuste täitmiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
4.AS Eesti ESM vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja ise määruskaebusele lisatud tõenditega kinnitanud, et eksisteerib reaalne oht, et tõenäoliselt hageja kasuks tehtavat positiivset kohtuotsust ei ole tulevikus võimalik sundtäita. Saneerimisavalduse esitamisel Harju Maakohtule märtsis 2015 kostja kinnitab, et esinevad olulised makseraskused;
2) on hagi tagamiseks kohaldatud meede – pangakonto arestimine –proportsionaalne ja mõistlik, sest kostjal ei ole muud vara – kinnisvara, sõidukid ega veokid – mida oleks olnud võimalik arestida hagi tagamiseks; 3) on hagi tagamise tagatise suuruse määramine kohtu diskretsiooniõigus ja ainult kohus, oma veendumusel ja seaduse raames valib tagatise suuruse. Antud juhul tagatise suurus ei ole vastuolus seaduse normiga, kuna see vastab tagatise alammäärale. Tagatise suurus ei pea olema selline, et välistada hagi tagamist; 4) ei ole hageja kostja 04. märtsi 2015. a. nõudekirja kunagi kätte saanud. VÕS normide kohaselt ei olnud kostjal õigust nõuet tasaarvestada, kuna leppetrahvi nõudele võib hageja esitada vastuväiteid ja kostja on sellest teadlik; 5) ei ole hageja nõus kostja ettepanekuga alternatiivsete abinõude kohaldamise kohta. Kostja pakub kostja varale kommertspandi seadmist või E&G OÜ osadele pandi seadmist (ISIN nr EE3100126251). Kohtul ja hagejal puudub info kostja vara koosseisu kohta ja seetõttu kommertspanti seada ei saa. Panti ei saa seada E&G OÜ osadele, kuna need ei kuulu kostjale vaid eraisikutele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
06.aprilli 2015. a. määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas esineb alus hagi tagamiseks. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt põhistanud, sh asjaolu et hagi tagamata jätmisega kaasneks oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõue on piisavalt suur (põhinõue 89 064,56 eurot, millele lisandub viivis) ning suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Kostjaks on juriidiline isik, kellel 06. aprilli 2015. a. määruse tegemise aja seisuga puudus peale hagi tagamise taotluses nimetatud arveldusarve muu vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita.
7.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõuga. Maakohus määras, et hagi tagamise abinõuna tuleb arestida E&G OÜ arveldusarve nr XXXXXX AS-is Swedbank 89 238,34 euro ulatuses AS-i Eesti ESM kasuks. Maakohus määras 89 238,34 eurot rahasummaks, mille maksmisel kostja poolt või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva kande tegemine vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg
4 esimene lause). Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul on hagi tagamise eeldused täidetud. Hagi tagamise avalduses esile toodud asjaolud ja põhjendused annavad piisavalt alust asuda seisukohale, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 p-s 12 selgitanud, et hagi tagamise menetluses ei koguta ega hinnata tõendeid. Seega ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud väited hageja nõude põhjendatuse kohta.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja ei ole endal piisavate varaliste vahendite olemasolu põhistanud ega tõendanud. Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud Harju Maakohtu 13. aprilli 2015. a. kohtumääruse, mille kohaselt jäeti kaebaja avaldus saneerimismenetluse algatamiseks rahuldamata. Kaebaja on 26. märtsil 2015. a. maakohtule esitatud avalduse kohaselt majanduslikes raskustes, kaebajal on võlakohustusi summas 1 817 063,57 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja viide edukale 2014. majandusaastale ettevõtte maksejõulisuse kinnitusena ümber lükatud kaebaja enda saneerimisavaldusega Harju Maakohtule. Kaebaja on saneerimisavalduse esitamisel leidnud, et maksejõuetuse tekkimine lähema poole aasta jooksul on tõenäoline. Kaebaja tegevjuht A.F. on kinnitanud Harju Maakohtule, et igakuiselt laekuvad summad ettevõttele on vahemikus 600 000 kuni 700 000 eurot. Harju Maakohus on leidnud, et esitatud saneerimisavaldus on ebaselge, märgitud rahavoo olemasolu korral puudub igasugune põhjendus selles osas, mis takistab jooksvate võlgnevuste tasumist. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud ega põhistanud, millise tema vara (sh nõudeõiguse) arvelt oleks kohtuotsuse täitmise tagamine võimalik, mh nt TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu kohaldamise teel.
9.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse punktis 4.4. avaldanud valmidust väljastada sobiva tagatise oma maksekohustuste täitmiseks. Kaebaja ei ole täpsustanud tagatise olemust ega tagatise andmise viisi. TsMS § 386 lg 1 kohaselt on kaebajal võimalus taotleda kohtult hagi tagamise abinõu asendamist. Määruskaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud hagi tagamise abinõuna kaebaja varale kommertspandi seadmist või E&G OÜ osadele pandi seadmist. Seejuures ei näe TsMS § 378 lg 1 otsesõnu ette võimalust seada hagi tagamise abinõuna nn kohtulik kommertspant. Kolleegium selgitab, et KommPS § 2 lg 1 kohaselt on võimalik seada kommertspant äriühingu vallasvarale. Seejuures ei ole vastavalt KommPS § 2 lg 3 p-le 1 võimalik kommertspanti seada väärtpaberitele ega ka muul kujul käibes olevatele osalustele äriühingutes. Kaebaja ei ole põhistanud endal piisavas ulatuses likviidse vallasvara olemasolu, millele oleks võimalik kommertspanti seada. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata vallasvarale kommertspandi seadmise võimalikust.
10.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.