Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja G. V. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista G. V. ́ilt OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 382,61 eurot, sealhulgas:
2.1.kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg kuni makseni 20.01.2025 summas 348,53 eurot
2.2.tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 34,08 eurot, mis tuleb G. V. ́il tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: Maksetähtajale järgnev päev
Summa
18.02.2025
16,86 €
18.03.2025
17,22 €
Mõista välja kostjalt G. V. ́ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (348,53 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (18.12.2024) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt (34,08 eurot) alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista G. V. ́ilt hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud summas 160 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.OÜ GS Core esitas Harju Maakohtule hagi G. V.i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 15.03.2021 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 531 eurot
intressiga 24,78% aastas, krediidi kulukuse määraga 40,36% aastas. Leping sõlmiti neljaks aastaks, lõpptähtpäevaga 18.03.2025. Laenuandja on laenusummast 531 eurot kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 31 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik.
3.Kuivõrd hagejal ei ole esitada tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Kuivõrd hageja on seisukohal, et esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus, tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 6 kuu esimese põhiosamaksed 19.04.2021 – 20.09.2021 kohustused. Kõik järgnevad kohustused jäid täielikult täitmata.
4.Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (3 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 21.12.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 20.01.2022 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 21.01.2022 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud.
5.21.01.2022, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba 4 kuu maksed (18.10.2021 – 18.01.2022), saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles.
6.Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0 %), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et tehtud maksetega (117,39 eurot) oli kostja tegelikult rohkem kui põhiosamakseid ülesütlemisavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud oli (72,09 eurot).
7.Seega ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga, ülesütlemisel ei olnud materiaalset alust ega ole seetõttu õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
8.Eeltoodu tagajärjel võlgneb kostja lepingu alusel põhiosa võla 382,61 eurot (500 – 117,39 tagasimaksed), sellest osa on sissenõutav ja osa muutub sissenõutavaks tulevikus. Kostja võetud laen peab saama täies ulatuses tagastatud hiljemalt 18.03.2025. Maksegraafiku järgi pole hetkel saabunud veel 18.12.2024 – 18.03.2025 maksete maksetähtpäevad (4 makset). Nende maksete maksegraafiku järgsed põhiosa summad moodustavad kokku 66,78 eurot. Seega võlgneb kostja hetkel tulevikus sissenõutavaks muutuva summana 66,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud summana 315,83 eurot (382,61 – 66,78 = 315,83 eurot). Tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, muutub sissenõutavaks põhivõlg 66,78 eurot vastavalt maksegraafiks sätestatud maksetähtpäevade möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades: 18.12.2024 16,18 eurot; 20.01.2025 16,52 eurot, 18.02.2025
16,86 eurot ja 18.03.2025 17,22 eurot. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Harju Maakohtu 03.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva hagile vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
10.Kohus on toimetanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 313 lg 2 alusel (antud kostja emale) kätte 18.01.2025. Vastamise tähtaeg saabus 03.02.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
11.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulud 20 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
14.Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
15.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 160 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.