T.V. i hagiavaldus Kuusalu Vallavalitsuse vastu kahju 72 880,13 eurot väljamõistmiseks, Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 tühiseks tunnistamiseks ning taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.V. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: T.V. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. jaanuari 2015 määrus muutmata ja T.V. i määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud T.V. i kanda
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
T.V. esitas 30. detsembril 2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi Kuusalu Vallavalitsuse vastu kahju 72 880,13 eurot väljamõistmiseks, Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 õigustühiseks tunnistamiseks ning taotluse psühhiaatrilise kohtuekspertiisi teostamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas Kuusalu Vallavalitsus 30. jaanuaril 2012 T.V. suhtes menetluse T.V. süüdimatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-12-4381. Hageja arvates on Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-4381 tehtud kelmusega, selle aluseks on vale kliinilise kohtuekspertiisi akt. Hageja palus mõista välja Kuusalu Vallavalitsuselt Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-12-4381 menetlemisega tekitatud kahju hüvitise 72 880,13 eurot. T.V. palus kohtul määrata, et 01. jaanuarist 2015 kehtima hakkanud Töövõimetusreform temale kehtima ei hakka ning töövõimetuspensioni määrab temale Sotsiaalkindlustusamet. T.V. palus määrata talle riigi õigusabi korras advokaat Riigikohtu 05. detsembri 2013 määruse nr 3-7-1-1-810 teistmisavalduse esitamise tähtaja pikendamiseks ning määruskaebuse esitamiseks ning vähendada riigilõivu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 14. jaanuari 2015 määrusega T.V. hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad hagiavalduses puudused, mida ei saa kõrvaldada. Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrusega nr 2-12-4381 määrati T.V. le eestkostjaks Kuusalu Vallavalitsus. Maakohus leidis, et kuivõrd Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määrusega on T.V. üle seatud eestkoste lõpetatud, ei ole taotlusel 25. mai 2012 määruse õigustühiseks tunnistamiseks huvi, mille kaitseks riik peaks õiguskaitset andma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kahjuhüvitise nõude osas leidis maakohus, et maakohus ei ole pädev asja lahendama ning TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse. Kui T.V. leiab, et talle tekitati 26. detsembri 2011 psühhiaatriakliinikusse toimetamisega, s.o riigipoolsete sunnivahendite kohaldamisega, kahju, võib ta esitada Riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõude haldusorganile või halduskohtule. Töövõimetusreformi hagejale kohaldamata jätmise nõude osas asus maakohus seisukohale, et nõue pole esitatud T.V. seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Jõustuvate seaduste kehtivuses pole võimalik üksikisikule erandeid teha. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja nõuded jäävad menetlusse võtmata, puudub vajadus hageja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu vähendamise osas seisukoha võtmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.T.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning asja tagasi saatmist Viru Maakohtusse T.V. le kliinilise psühhiaatrilise kohtuekspertiisi läbiviimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikumi vanemarstideõppejõudude Anu Järv ja Innar Tõru poolt ning T.V. le Riigikohtu Kriminaalkolleegiumis esindamiseks sobiva advokaati määramiseks. T.V. taotleb riigilõivu vähendamist. Määruskaebuse kohaselt:
1) paigutati kaebaja Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 alusel põhjendamatult Võisiku pideva järelevalvega erihoolekandeteenuse asutusse üheks aastaks vangi. Hoolekandeasutus võttis selle eest kaebajalt 1 485,55 eurot; 2) reguleerib Kuusalu Vallavalitsus kaebaja tahte vastaselt kaebaja SEB Pank AS-i pangakaardi kasutamise tingimusi. Kaebaja ei saa oma maksekaardiga makseid teha ega saa ühes kalendrikuus oma arveldusarvelt enam kui 100 eurot kätte. Kuusalu Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnike poolt on kaebaja arvelt varastatud 495,97 eurot. Kuusalu Vallavalitsus on Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 menetlemisega tekitanud kaebajale kahju koos viivisega 13 603,85 eurot; 3) tunnistas Harju Maakohus 09. aprilli 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5317 Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-4381 õigustühiseks, tunnistas selle määruse aluseks olnud riiklikult tunnustatud psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt 14. veebruaril 2012 koostatud kliinilise psühhiaatrilise ekspertiisi akti valeks, tunnistas kaebaja süüdivaks ning lõpetas Kuusalu Vallavalitsuse eestkoste kaebaja üle. Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määruse tsiviilasjas nr 2-14-5317 ei ole aga jõustunud. Jõus on tänaseni ka Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus. Kuigi kaebaja nõuab kliinilise psühhiaatria ekspertiisi läbiviimist enda suhtes juba alates
30.aprillist 2012, ei ole seadustele vastavat ekspertiisi kuni tänaseni tehtud; 4) taotleb kaebaja määrata enda vaimse tervise väljaselgitamiseks kliinilise psühhiaatrilise ekspertiisi ning määrata endale esindaja selle ekspertiisi alusel teistmisavalduse esitamiseks Riigikohtu 05. detsembri 2013 määrusele asjas nr 3-7-1-1-810; 5) keeldus maakohus ebaõigesti kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
14.jaanuari 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. T.V. peamised väited seisnevad selles, et psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt
14.veebruaril 2012 koostatud ekspertiisiakt ei ole õige, mistõttu tuleb teostada uus ekspertiis. Kaebaja leiab, et ebaõige 14. veebruari 2012 ekspertiisiakti alusel tehtud Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus, millega seati T. V. üle eestkoste ning paigutati ta hoolekandeasutusse, on õigustühine. Õigustühise määruse täitmisel on T.V. le väidetavalt tekitatud varalist kahju.
6.Ringkonnakohus leiab, et T.V. väited kohtuekspert Mari-Liis Laanetu poolt teostatud ekspertiisi ebaseaduslikkuse ja/või ebaõigsuse kohta ei ole põhjendatud ning T.V. nõue talle kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks on alusetu. Määruskaebuse esitaja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt 14. veebruaril 2012 koostatud ekspertiisiakt ei olnud õige. Ringkonnakohus märgib, et ekspertiisiga seonduvat on põhjalikult analüüsinud nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-4381. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03. septembri 2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-4381, et kohtul ei ole alust kahelda ekspertarvamuse õigsuses ning kohus veendus ise T.V. ärakuulamisel, et tal puudub haiguskriitika. T.V. esitas Tallinna Ringkonnakohtu peale määruskaebuse, mille ühe asjaoluna vaidlustas teostatud ekspertiisi. Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ka Riigikohtu arvates puudus alus kahelda ekspertiisi õigsuses.
7.Kolleegium on seisukohal, et tagantjärgi ei ole ekspertiisiga võimalik tuvastada, kas
14.veebruari 2012 ekspertiisiakti järeldused ja seisukohad olid õiged või mitte. Inimese
emotsionaalne ja psüühiline seisund muutub, seda eriti asjakohase ravi saamisel. Asjaolu, et T.V. psüühiline seisund on võrreldes Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse tegemise seisuga muutunud, kinnitab eestkoste lõpetamine aprillis 2014 seoses eestkoste seadmise aluste äralangemisega. Tsiviilasjas nr 2-14-5317 teostati T.V. suhtes 20.-21.02.2014.a korduv ekspertiis (ekspert psühhiaater Jüri Ennet; t lk 137-141), milles ekspert asus sarnaselt varem teostatud ekspertiisiga seisukohale, et uuritav isik vajab eestkostet. Maakohus leidis siiski, arvestades ka teisi asjas kogutud tõendeid ja ilmnenud asjaolusid, et T.V. suudab oma igapäevaelu ise korraldada. Asjaolust, et Harju Maakohus pidas oma 09. aprilli 2014.a määrusega võimalikuks lõpetada avaldaja üle seatud eestkoste, ei tulene, nagu oleks 14. veebruari 2012.a ekspertiisiakt olnud ebaõige. Harju Maakohtu 09. aprilli 2014.a määruses (tsiviilasi nr 2-14-5317) ei ole kohus tuvastanud puuduseid 14. veebruari 2012.a ekspertiisiakti sisus ega ole nimetatud määruses ka tunnistanud psühhiaater-ekspert Mari-Liis Laanetu poolt 14. veebruaril 2012 koostatud kliinilise psühhiaatrilise ekspertiisi akti valeks. Kohus lõpetas eestkoste eestkostja määramise aluste äralangemise tõttu, mis ei tähenda seda, nagu oleks eelnevalt isikule olnud eestkoste seatud põhjendamatult.
8.Ringkonnakohus märgib, et T.V. taotles 16. septembril 2013 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses kohtuekspert Mari-Liis Laanetu suhtes kriminaalmenetluse alustamist seoses tema suhtes väidetavalt tegelikkusele mittevastava ekspertiisiakti koostamisega, mille alusel paigutati T.V. Võisiku Hoolekandeasutusse ning eestkostjaks määrati Kuusalu Vallavalitsus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi jättis 25. septembri 2013 teatega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigiprokuratuuri 15. oktoobri 2013 määrusega jäeti T.V. kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis T.V. kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub taotluse puhul tunnistada õigustühiseks Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus nr 2-12-4381 huvi, mille kaitseks riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Samuti ei ole avaldusega võimalik saavutada taotletavat eesmärki – lugeda tuvastatuks, et ajavahemikul 25.05.2012 kuni 09.04.2014.a puudus alus avaldajale eestkostja määramiseks ja tema ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks. Seadus ei näe ette võimalust tunnistada jõustunud kohtulahend tühiseks, v.a teistmise korras (TsMS § 702). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski asjas esitatud tõend ega dokument alust kahelda selles, et avaldajale eestkoste seadmine ja tema hoolekandeasutusse ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamine ajavahemikul 25.05.2012 kuni 09.04.2014.a oli seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja on peamiselt ise vaielnud vastu ekspertide järeldustele, mille kohaselt tingis tema vaimne seisund eestkoste seadmise ja hoolekandeasutusse paigutamise. Usaldusväärseks ei saa pidada 9. aprilli 2015.a kuupäeva kandvat õiendit, millele on märgitud FIE psühhiaater Ljudmilla Väre nimi (ringkonnakohtule esitatud lisa 19). Õiend ei ole allkirjastatud ning ringkonnakohtul on kahtlus, et õiendit ei ole tegelikult koostanud psühhiaater L. Väre.
10.Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 määrus tsiviilasjas nr 2-12-4381 ei ole jõustunud. Määrus on jõustunud 22. septembril 2014 ning seega kehtiv. Kuigi T.V. vaidlustas Harju Maakohtu 25. mai 2012 määruse, millega seati T.V. üle eestkoste, jätsid kõrgema astme kohtud määruse muutmata. Seega on mitmes kohtuastmes kontrollitud T.V. ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise põhjendatust. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole enam võimalik hinnata 25. mai 2012 määruses T.V. suhtes kohaldatud abinõude põhjendatust.
Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd eestkoste T.V. suhtes on lõpetatud Harju Maakohtu 09. aprilli 2014 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5317, ei oma Harju Maakohtu 25. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-4381 enam õiguslikke tagajärgi ning T.V. õiguste rikkumine selle alusel ei ole võimalik.
11.Kuivõrd eestkoste T.V. suhtes on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud, ei ole Kuusalu Vallavalitsusel enam õigust ega alust käsutada T.V. pangakontosid. Toimikus lk 39 olevast kirjast nähtub, et Kuusalu Vallavalitsus on kaebajat 26.11.2014.a kirjalikult teavitanud, et selleks, et isik saaks ise käsutada oma pangakontot, tuleb tal endal minna pangakontorisse ja võtta kaasa kohtumäärused. Kohtul ega vallavalitsusel ei olnud endal kohustust pöörduda panga poole taotlusega lõpetada T.V. pangakonto käsutamise piirangute kohaldamine.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et eestkoste seadmise ja hoolekandeasutusse paigutamisega on talle tekitatud kahju, kuulub sellise kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse riigivastutuse seaduse sätete alusel. Sellest tulenevalt jättis maakohus õigustatult TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus märgib, et T.V. ei ole põhistanud, et Kuusalu Vallavalitsus kui eestkostja või riik oleks talle kahju tekitanud ning milles see kahju seisneb. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide hoolekandeasutuse poolt määruskaebuse esitajalt raha kasseerimise kohta. Hoolekandeasutus ei ole käesolevas tsiviilasjas kostjaks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja põhistanud oma väiteid, nagu oleks hoolekandeasutus või Kuusalu Vallavalitsus ebaseaduslikult omastanud tema rahalisi vahendeid või takistanud tal oma õigusi teostamast.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole võimalik lahendada määruskaebuse esitaja taotlust talle riigi õigusabi määramiseks kriminaalasjas nr 3-7-1-1-810 teistmisavalduse esitamiseks.
14.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.