Kohtulahend

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 12.05.2014 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 18.02.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohtu 12.05.2014 ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsused jõustusid 18.02.2015. 04.03.2015 esitasid KV ja EZ Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostjad palusid hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud KV kasuks 3977 eurot ning EZ kasuks 4032 eurot. Samuti palusid kostjad kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 19.03.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palus jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas kostjate avalduse osaliselt, määrates kindlaks KV menetluskulude rahalise suuruse summas 3603,72 eurot ning mõistes KV menetluskulud summas 2750 eurot välja Rushford Enterprise OÜ poolt KV eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatiste arvelt ning 853,72 eurot Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokilt (pankrotivara arvelt). Kohus määras EZ menetluskulude rahalise suuruse kindlaks summas 3653,64 eurot ning mõistis EZ menetluskulud summas 2750 eurot välja Rushford Enterprise OÜ poolt EZ menetluskulude katteks tasutud tagatiste arvelt ning 903,64 eurot Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokilt (pankrotivara arvelt). Ühtlasi mõistis kohus kostjate kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on Advokaadibüroo Entsik & Partnerid väljastanud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-8085 KV-le arveid kokku summas 3977,5 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on käesolevas tsiviilasjas KV esindaja ajakulu kokku 29 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli arve nr 140269 puhul 105 eurot/tund ning ülejäänud esitatud arvete kohaselt 100 eurot/tund. Nimetatud tunnihinnad on mõistlikud ja põhjendatud. Seega on põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 3003,10 eurot, millele lisandub käibemaks summas 600,62 eurot, kokku 3603,72 eurot. Rushford Enterprise OÜ on hageja eest tasunud kostja KV eeldatavate menetluskulude katteks tagatised summas 2000 eurot ja 750 eurot. Põhjendatud on menetluskulude tasumine summas 2750 eurot kostjale hageja poolt tasutud tagatiste arvelt. Ülejäänud summa, s.o 853,72 eurot, tuleb hagejalt välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on Advokaadibüroo Entsik & Partnerid väljastanud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-8085 EZ-le arveid kokku summas 4032 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatud ja vajalik on EZ esindaja ajakulu kokku 29 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli arvete nr 140270, 140396 ning 140769 puhul 105 eurot/tund ning ülejäänud esitatud arvete kohaselt 100 eurot/tund. Nimetatud tunnihinnad on mõistlikud ja põhjendatud. Seega on põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 3044,70 eurot, millele lisandub käibemaks summas 608,94 eurot, kokku 3653,64 eurot. Rushford Enterprise OÜ on hageja eest tasunud kostja EZ eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot ja 750 eurot. Põhjendatud on menetluskulude tasumine summas 2750 eurot kostjale hageja poolt tasutud tagatise arvelt. Ülejäänud summa, s.o 903,64 eurot, tuleb hagejalt välja mõista.

2(4)

Määruskaebus Kostjad paluvad tühistada maakohtu määruse punktid 6, 7, 12 ja 13 osas, milles menetluskulud ja viivis on kostjatele välja mõistetud pankrotivara arvelt ja teha asjas uus määrus, millega mõista menetluskulud ja viivis välja pankrotihaldurilt isiklikult. Maakohtu määruses ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega seaduslikku alust asjaolu kohta, miks on menetluskulud välja mõistetud pankrotivara arvelt ja mitte Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Oliver Ennokilt isiklikult. Nii Harju Maakohtu 12.05.2014 kui Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-8085 jäeti kostjate menetluskulud isiklikult Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki kanda. Tsiviilasjas nr 2-13-8085 tuleb lugeda pooleks pankrotihaldurit Oliver Ennokit isiklikult, mitte OÜ Oslo Eesti (pankrotis) (PankrS § 35 lg 1 p 2; § 541 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus ei ole viidanud seadusele, mis võimaldaks menetluskulud välja mõista isikult, kes ei ole menetlusosaline. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajate väide, et seaduse järgi oleks menetluskulud tulnud välja mõista mitte pankrotivara arvelt, vaid pankrotihaldurilt kui menetlusosaliselt isiklikult, ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitajad tõlgendavad ebaõigesti pankrotiseaduse vastavaid sätteid. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid; halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti; haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätetest tuleneb küll pankrotihalduri õigus olla pankrotimenetlusega seotud kohtumenetlustes menetlusosaliseks võlgniku asemel, kuid samuti ka see, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on ikkagi võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldurile võivad pankrotimenetluses tekkida PankrS § 63 lg 1 alusel isiklikud kohustused näiteks juhul, kui ta oma kohustuste süülise rikkumisega tekitab kahju võlgnikule, võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist (nt PankrS § 148 lg 2). Iseseisev menetluslik positsioon ei tee pankrotihaldurit tema tegevuse tulemusena tekkivate materiaalõiguslike õiguste ja kohustuste kandjaks võlgniku asemel, sest PankrS § 54 järgi on pankrotimenetluse läbiviimine pankrotihalduri kutsetegevuseks ja PankrS § 55 lg 1 järgi on pankrotihalduri põhikohustusteks kaitsta kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Ka Riigikohus on oma 29.05.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13 punktis 12 selgitanud, et sisuliselt on hagejaks võlgniku pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandja, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel. Sama lahendi punktis 32 on Riigikohus selgitanud, et kuna hagejaks on 3(4)

pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena jäävad menetluskulud tema kui hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kaija Kaijanen

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.