Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-8085
Tsiviilasi
Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi CS, KV ja EZ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
482 053,60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oslo Eesti OÜ (pankrotis, registrikood 10642857) pankrotihaldur Oliver Ennok (IK 37708280298, aadress Estonia pst 1, Tallinn) Kostja I CS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk Kostja II KV (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXX XX XXXXXXX)
Kostja III EZ (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX X-X XXXXXXX)
Kostjate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tagastada Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokile apellatsioonkaebusele lisatud järgmised dokumendid: 1) Oslo Eesti OÜ ja OÜ Ceramfloor 18.01.2010 notariaalne nõude loovutamise leping; 2) Oslo Eesti OÜ 2008 majandusaasta aruanne; 3) Oslo Eesti OÜ 2009 majandusaasta aruanne; 4) Oslo Eesti OÜ likvideerimise algbilanss; 5) Oslo Eesti OÜ bilanss seisuga 08.05.2012; 6) Oslo Eesti OÜ ajutise halduri aruanne 23.02.2012 tsiviilasjas 2-122534; 7) Oslo Eesti OÜ ajutise halduri aruanne 26.03.2012 tsiviilasjas 2-12-2534; 8) EZ 29.05.2012 vanne Oslo Eesti OÜ pankrotimenetluses; 9) KMi 18.04.2013 vanne Oslo Eesti OÜ pankrotimenetluses; 10) Ceramfloor OÜ (pankrotis) võlanimekiri 12.11.2010; 11) KMi 02.12. 2010 vanne OÜ Ceramfloor pankrotimenetluses.
2.Jätta Harju Maakohtu 12.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda.
4.Välja mõista Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokilt riigituludesse riigilõiv summas 2200 (kaks tuhat kakssada) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates.
5.Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Riigilõivu tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid on kohustatud isikule kättesaadavad makseinfos. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 19.02.2013 Harju Maakohtule hagi CS, KV ja EZ vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 447 381,53 euro hüvitamiseks ja seaduses sätestatud viivise saamiseks alates hagi
esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate kohustuse rikkumine seisnes kehtetuks osutunud nõude omandamises OÜ-lt Ruutmeeter, mille eest tasuti laenulepingust tuleneva selge nõude tasaarvestamisega samas summas. Harju Maakohtu 08.05.2012 määrusega kuulutati välja Oslo Eesti OÜ (kuni 11.01.2009 ärinimega M2 Investor OÜ ja kuni 12.08.2007 MÖÖBLI KINNISVARA OSAÜHING) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 28.02.2008 sõlmisid pankrotivõlgnik ja OÜ Ruutmeeter (alates 05.08.2009 ärinimega OÜ Ceramfloor, alates 12.11.2010 pankrotis) nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Ruutmeeter loovutas pankrotivõlgnikule nõude OÜ Rushford Enterprises vastu, mis tulenes OÜ Rushford Enterprises ja nõude loovutaja vahel 30.01.2007 sõlmitud KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingust. Loovutatud nõude suuruseks oli 10 000 000 krooni ja selle aluseks pidi olema õigus nõuda aktsiate müügihinna tagastamist müügilepingust taganemise tõttu. Pankrotivõlgnik tasus omandatud nõude eest tasaarvestuse teel. Tasaarvestuse tagajärjel vähenes 27.02.2007 laenulepingust tulenev nõude loovutaja võlgnevus pankrotivõlgniku ees 10 000 000 krooni võrra. 29.01.2007 sõlmitud müügilepingu alusel omandas pankrotivõlgnik KR Kaubanduse AS-ilt KR Kinnisvara OÜ osa. Müügihinna 10 000 000 krooni pidi pankrotivõlgnik tasuma 28.02.2008. KR Kaubanduse AS loovutas nõude 31.01.2007 OÜ-le Rushford Enterprises. Nõude omandamise päeval (28.02.2008) tegi pankrotivõlgnik OÜ-le Rushford Enterprises avalduse, milles teatas KR Kinnisvara OÜ osa müügilepingust tuleneva kohustuse tasaarvestamisest KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügihinna tagasinõude õigusega. OÜ Rushford Enterprises eitas tasaarvestuse kehtivust ja esitas kohtusse hagi. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-58258 ja Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-129-11 leiti, et pankrotivõlgniku poolt 28.02.2008 tehtud tasaarvestus ei kehti. Seega oli pankrotivõlgniku omandatud nõue tegelikkuses väärtusetu, kuna pankrotivõlgnik ei saanud sellega tasaarvestada oma kohustust OÜ Rushford Enterprises ees. Samas kaotas pankrotivõlgnik laenulepingust tuleneva selge nõude loovutaja vastu. Sellise tegevusega kahjustasid kostjad, kes olid nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal pankrotivõlgniku juhatuse liikmed, pankrotivõlgniku huve. Nõude omandamine ei olnud pankrotivõlgniku huvides, kuna pankrotivõlgnikul oli vara OÜ-le Rushford Enterprises võla tasumiseks. Lisaks teadsid kostjad eelnevalt, et OÜ Rushford Enterprises vaidleb tasaarvestamisele vastu. Tehingute tagajärjel sai pankrotivõlgnik kahju 10 000 000 krooni. Arvestades, et OÜ Rushford Enterprises on 3 000 000 krooni suuruse nõude osa loovutanud tagasi KR Kaubanduse AS-ile, esitas hageja nõude 7 000 000 krooni ehk 447 381,53 euro ulatuses.
Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et omandatud nõue oli väärtusetu. Pankrotivõlgnikul oli KR Kinnisvara OÜ osa müügilepingust tulenev kohustus tasuda OÜ-le Rushford Enterprises 10 000 000 krooni hiljemalt 28.02.2008. Pankrotivõlgnikul endal ei olnud rahalisi vahendeid selle summa tasumiseks. Sellest tulenevalt oli 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu sõlmimine hädavajalik selleks, et pankrotivõlgnik saaks omandada nõude 10 000 000 krooni OÜ Rushford Enterprises vastu ning teostada tasaarvestuse OÜ Rushford Enterprises vastunõudega 10 000 000 krooni. Keegi ei osanud nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel ette näha tulevasi kohtulahendeid. Sellises olukorras ei saa kostjatele ette heita hoolsuskohustuse mittetäitmist.
11.28.02.2008 nõude loovutamise lepingu sõlmimisega ei toimunud pankrotivõlgniku vara vähenemist. Nõude loovutamise lepingu eelselt oli pankrotivõlgnikul 27.02.2007
laenulepingust tulenev nõue nõude loovutaja vastu 16 500 000 krooni. 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu tulemusel vähenes pankrotivõlgniku nõue nõude loovutaja vastu 10 000 000 krooni võrra ning selle asemel omandas pankrotivõlgnik nõude OÜ Rushford Enterprises vastu 10 000 000 krooni. Lisaks oli pankrotivõlgniku nõue nõude loovutaja vastu väärtusetu, kuna nõude loovutaja ei olnud majanduslikult suuteline kokkulepitud tähtajaks, s.o 28.02.2008, laenu tagastama. Nõude loovutaja muutus 2007. aastal sisuliselt maksejõuetuks, mistõttu ei ole vahet, kui suur oli pankrotivõlgniku nõue nõude loovutaja vastu.
12.KV-l ja EZ-l puudub seos vaidlusaluse nõude loovutamise lepinguga, kuna lepingu allkirjastas CS. Esimese astme kohtu otsus
13.12.05.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Pankrotivõlgnik ja OÜ Ruutmeeter sõlmisid 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas OÜ Ruutmeeter nõude OÜ Rushford Enterprises vastu pankrotivõlgnikule. Tegemist oli 30.01.2007 OÜ Rushford Enterprises ja OÜ Ruutmeeter vahel sõlmitud KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingu tagasitäitmise nõudega. Nõude hinnaks oli 10 000 000 krooni ning nõude hind tasaarvestati pankrotivõlgniku ja OÜ Ruutmeeter vahel 27.02.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustusega. Tasaarvestus toimus 10 000 000 krooni suuruse laenu osa suhtes. Tasaarvestuse järgselt jäi nõude loovutajale kohustus tagastada pankrotivõlgnikule laenulepingu järgi 6 500 000 krooni. Hageja leidis, et nõude loovutamise lepinguga tekitati pankrotivõlgnikule kahju, kuna lepingu tulemusel kaotas pankrotivõlgnik selge nõude OÜ Ruutmeeter vastu ning omandas väärtusetu nõude OÜ Rushford Enterprises vastu. Vaidlust ei olnud selles, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal olid kõik kostjad pankrotivõlgniku juhatuse liikmed. Nõude loovutamise lepingule kirjutas pankrotivõlgniku nimel alla CS.
15.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimisega tekitati pankrotivõlgnikule kahju. 27.02.2007 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnes nõude loovutaja pankrotivõlgnikule 16 500 000 krooni. Pärast tasaarvestust jäi võlgnevuse suuruseks 6 500 000 krooni. Vaidlus puudus selles, et nõude loovutaja ei ole laenulepingu alusel teinud pankrotivõlgnikule mitte ühtegi tagasimakset. Kuna laenulepingu alusel midagi ei tasutud, siis ei oma sisulist tähendust, kas nõude suuruseks oli 6 500 000 krooni või 16 500 000 krooni. Puudub alus arvata, et kui nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud ning nõude suurus oleks olnud 16 500 000 krooni, siis oleks pankrotivõlgnikule laenulepingu alusel tagasimakseid tehtud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et juhul kui pankrotivõlgniku ja nõude loovutaja vahelist tasaarvestust ei oleks tehtud, oleks pankrotivõlgnikul võimalik nõude loovutaja pankrotimenetluses saada oma nõue rahuldatud suuremas summas kui 6 500 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide pankrotivõlgnikule kahju tekitamise kohta leidnud kinnitust.
16.Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011 ja Riigikohtu 04.01.2012 otsustest tulenes, et pankrotivõlgnik ei saanud tasaarvestust teha seetõttu, et OÜ-l Rushford Enterprises oli õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda KR Kaubanduse AS aktsiate müügilepingu tagasitäitmisest. Keeldumist õigustas asjaolu, et nõude loovutaja ei olnud teinud kõik vajaliku selleks, et täita aktsiate tagastamise kohustust. Sellest aga ei saa järeldada, et nõude loovutajal puudus nõue, mida loovutada. OÜ-l Rushford Enterprises oli lihtsalt õigus nõudele esitada VÕS § 111 lg 1 alusel ajutine vastuväide, kuna nõude loovutaja ei olnud täitnud omapoolset tagasitäitmiskohustust.
17.Konkreetsel juhul oli tasaarvestuse kehtivuse küsimuse puhul tegemist piisavalt raske õigusliku küsimusega ning selles eksimist ei saa pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks. Tsiviilasjas nr 2-09-58258 leidis ka esimese astme kohus, et tasaarvestamine oli võimalik ning alles Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus asusid teisele seisukohale. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustajate kanda.
19.Kostjate õigusvastane ja kahju tekitanud tegu seisnes 28.02.2008 lepingu sõlmimises Oslo Eesti OÜ ja OÜ Ruutmeeter vahel. On fakt, et kostjate poolt tehtud tehingu tulemusel vähenes Oslo Eesti OÜ vaieldamatu nõudeõigus OÜ Ruutmeeter vastu 10 000 000 krooni võrra. Vastu ei saanud Oslo Eesti OÜ midagi.
20.Asja õige lahendamise seisukohalt ei oma tähendust see, kas OÜ Ruutmeeter tegi Oslo Eesti OÜ-le laenu tagasimakseid või mitte. Kahju suuruse ja hoolsuskohustuse rikkumise osas omab tähendust see, milline oli objektiivselt OÜ Ruutmeeter võimekus laenulepingut täita. Kostjad väitsid paljasõnaliselt, et selline võimekus OÜ-l Ruutmeeter puudus. Tegemist on kostjate vastuväitega ja tõendamiskoormus oli siin kostjatel, maakohus määras tõendamiskoormise seega valesti. Vaatamata kostjate tõendamiskoormisele esitas hageja ka ise tõendeid selle kohta, et OÜ-l Ruutmeeter oli olemas vara, mille arvel oleks saanud täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Maakohus jättis hageja põhjendused ja tõendid tähelepanuta.
21.Laenu tegelik tagastamine OÜ Ruutmeeter poolt ei oma praeguses vaidluses sisulist tähendust esmalt seetõttu, et kohustuse täitmata jätmise põhjus võib seisneda puudulikus sissenõudmise asjaajamises võlausaldaja poolt. Kostjad pole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit selle kohta, mida nemad võtsid Oslo Eesti OÜ juhatuse liikmetena ette selleks, et OÜ Ruutmeeter laenulepingut täidaks. Teiseks jättis kohus arvestamata, et KV ja EZ olid OÜ Ruutmeeter juhatuse liikmed. Seega said kostjad ise mõjutada seda, kas ja kuidas OÜ Ruutmeeter oma kohustusi täitis. Kostjatest sõltuvad lepingurikkumised OÜ Ruutmeeter poolt ei saa õigustada kostjate tegevust.
22.Maakohtu otsuse ebaõigsus laenulepingu väidetava mittetäitmise osas järeldub lisaks veel sellest, et pärast tasaarvestust alles jäänud nõuet on Oslo Eesti OÜ saanud kostjate juhtimisel kasutada enda huvides. Oslo Eesti OÜ on loovutanud 1 000 000 krooni laenulepingust tulenevast nõudest M2 Projektid OÜ-le. Järgnevalt on Oslo Eesti OÜ teinud veel laenulepingust tuleneva nõudega tehinguid, sest pankrotimenetluse alustamise ajaks laenulepingust tulenevaid nõudeid Oslo Eesti OÜ bilansis enam ei kajastatud. OÜ Oslo Eesti 2008 majandusaasta aruande kohaselt oli 31.12.2008 laenulepingust tuleneva nõude suurus 6 500 000 krooni, 2009 majandusaasta aruande kohaselt oli nõude suurus 6 575 629 krooni. OÜ Oslo Eesti likvideerimise algbilansi kohaselt seisuga 01.01. ja 21.06.2011 nõuet bilansis kajastatud ei olnud. Pankrotimenetluses kohtule esitatud bilansis seisuga 08.05.2012 see nõue samuti ei kajastu. Hageja poolt 23.02. ja 26.03.2012 ajutise haldurina kohtule esitatud aruannete kohaselt sellise nõude olemasolu võlgniku vara hulgas ei nähtu. Likvideerija KM ja Oslo Eesti OÜ juhatuse liige EZ on kinnitanud vandega nende andmete õigsust. OÜ Ceramfloor pankrotimenetluses ei ole Oslo Eesti OÜ esitanud laenulepingust tulenevat nõuet. KM oli nii OÜ Ceramfloor kui ka Oslo Eesti OÜ seaduslik esindaja ja osales isiklikult OÜ Ceramfloor nõuete kaitsmise koosolekul. Ajutise halduri Eve Selbergi 10.03.2010 aruande kohaselt OÜ Ceramfloor kohustuste hulgas sellist võlgnevust pole. Aruande kohaselt olid OÜ-l Ceramfloor võlgnevused maksuameti, töötajate ja „sidusettevõtte“ OÜ M2 Projektid (likvideerimisel) ees. See on osa laenulepingust tulenevast nõudest, mille Oslo Eesti OÜ loovutas tsiviilasjas 2-13-44517 esitatud
hagiavalduse kohaselt 02.10.2009 OÜ-le M2 Projektid. Nii on kohustusi kajastatud ka OÜ Ceramfloor pankroti väljakuulutamise määruses ja KM-i poolt 12.11.2010 allkirjastatud Ceramfloor OÜ (pankrotis) võlanimekirjas. KM on 02.12.2010 kinnitanud andmete õigsust vandega OÜ Ceramfloor pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-10-5211. Tsiviilasjas 2-13-44517 esitatud hagiavalduses on kirjeldatud ka 18.01.2010 nõude loovutamise lepingut, millega OÜ Ruutmeeter (OÜ Ceramfloor) loovutas Oslo Eesti OÜle jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude Rushford Enterprises OÜ vastu ja millega tasaarvestati samas summas laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hagiavaldusele lisatud 18.01.2010 notariaalse lepingu p 1.1, 1.2 ja 2.6 kohaselt ongi selline tehing tehtud. Seega on maakohtu väide laenu mittetagastamise kohta vastuolus faktiliste asjaoludega.
23.Kuna hageja esitas andmeid OÜ Ruutmeeter varade kohta ning kostjate poolt tõendina esitatud 24.09.2013 avalduses käsitleti OÜ Ruutmeeter sooritusi laenulepingu alusel, siis oli kohtu seisukoht laenu tagasimaksete mittetoimumise kohta hagejale üllatav. Arvestades kostjate mõjuvõimu Ruutmeeter OÜ üle, oli ootamatu ka kohtu poolt sellele asjaolule omistatud keskne tähendus. Seetõttu ei esitanud hageja apellatsioonkaebusele lisatud uusi tõendeid juba maakohtu menetluses.
24.Kaevatav otsus on ebaõige hoolsuskohustuse rikkumise puudumise järelduse osas. Kohus jättis arvestamata, et KV ja EZ olid OÜ Ruutmeeter juhatuse liikmed. Oslo Eesti OÜ juhatuse liikmete kohustuste rikkumist kostjate poolt ei saa õigustada nende enda tegevusetus kolmandast isikust äriühingu juhatuse liikmete kohustuste täitmisel. Ebaõige on maakohtu järeldus, justkui olnuks eksimine omandatud nõude väärtuse(tuse) osas praegusel juhul õigustatud. Maakohus jättis tähelepanuta hageja põhjendused ja tõendid selle kohta, et kostjad pidid olema teadlikud nõude kehtivuse probleemsusest ja sellest, et Rushford Enterprises OÜ eitab nõude kehtivust ja vaidlustab selle suurust. Maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukohad riskide väidetavat hindamist puudutavate kostjate väidete alusetuse kohta.
25.Maakohus jättis tähelepanuta kõik hoolsuskohustuse rikkumise hindamise seisukohast olulised hageja põhjendused ja väited selle kohta, et kahjulikuks osutunud tehingu tegemine ei olnud algusest peale Oslo Eesti OÜ huvides; vaidlusaluse tehingu oleks saanud teha nii, et omandatava nõudega seotud riske oleks vähendatud. Maakohtu poolt nimetatud asjaolu, et omandatud nõudega tehtud tasaarvestuse kehtivust käsitlenud kohtuasjas luges esimese astme kohus tasaarvestuse kehtivaks, ei ole iseenesest põhjendusena piisav. Kohus ei ole püüdnudki hinnata kostjate käitumist korraliku ettevõtja hoolsuse käitumisstandardi valguses. Vastavaid põhjendusi ja tõendeid pole kostjad ka esitanud. Kogutud tõenditest järeldub, et 28.02.2008 nõude omandamise ja tasaarvestamise tehingud ei olnud tehtud Oslo Eesti OÜ huvides. Tehingute teine pool OÜ Ruutmeeter oli KV-i ja EZ-e mõjuvõimu all. Seega rikkusid kostjad nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust. Sellises olukorras on välistatud juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel paljudes riikides kohaldatav business judgment reeglile tuginemine, mille kohaselt kohtud eeldavad lojaalsus- ja hoolsuskohustuse täitmise korral juhatuse liikme tegevuse vastavust juhitava ühingu huvidele, et vältida tagantjärele sekkumist ärilistesse otsustustesse. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on ilmne, et kostjad tegutsesid oma isiklikes huvides, mitte Oslo Eesti OÜ huvides ja rikkusid nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustust. Oma tõendamiskoormist selle ümberlükkamiseks kostjad täitnud pole. Võimalikke kahtlusi hoolsuskohustuse täitmise osas ei tohiks tõlgendada kostjate kasuks, mida maakohus sisuliselt on teinud.
26.Kuna hagi jäeti alusetult rahuldamata, on ebaõigesti jaotatud ka menetluskulud. Vastustajate seisukoht
27.Kostjad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuses toodud väite, et kostjate tegevuse õigusvastasus võis seisneda puudulikus sissenõudmise asjaajamises kostjate kui Oslo Eesti OÜ juhatuse liikmete poolt. Tegemist on uue faktilise asjaoluga, mida ei olnud välja toodud maakohtu menetluses. Hageja ei ole esitanud sellist põhjendust, mis annaks alust uute asjaolude esitamiseks apellatsioonimenetluses. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse täiendavate tõendite juurdevõtmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud uusi tõendeid esitada esimese astme kohtus. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, et hageja pidas kohtu seisukohti üllatavateks, ei ole iseenesest uute asjaolude ja tõendite esitamise aluseks.
31.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes juhul kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatvaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
32.Maakohus ei ole ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist. Hageja esitas kostjate vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hagi alusena on hageja välja toonud, et kostjate õigusvastane ja kahju tekitanud tegu seisnes 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu sõlmimises Oslo Eesti OÜ ja OÜ Ruutmeeter vahel, mille tõttu sai Oslo Eesti OÜ kahju 10 000 000 krooni. Seega pidi hageja ÄS § 187 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimisega tekitati pankrotivõlgnikule reaalset varalist kahju ning see on tekitatud kostjate õigusvastase tegevuse tulemusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja reaalse kahju tekkimist tõendanud ei ole.
33.Õige on hageja väide, et vaidlusaluse tehingu tulemusel vähenes 27.02.2007 laenulepingust Oslo Eesti OÜ nõudeõigus OÜ Ruutmeeter vastu 10 000 000 krooni võrra, kuid ebaõige on hageja väide, et vastu ei saanud Oslo Eesti OÜ midagi. Tehingu tulemusel omandas Oslo Eesti OÜ sama suure nõude Rusford Enterprises OÜ vastu.
34.Maakohus tuvastas, et 28.02.2008 seisuga oli Oslo Eesti OÜ-l kohustus tasuda 29.01.2007 sõlmitud KR Kinnisvara OÜ osa müügilepingu alusel OÜ-le Rushford Enterprises 10 000 000 krooni. Samal ajal pidi OÜ Rushford Enterprises tagastama KR Kaubanduse AS aktsiate müügilepingu alusel (millest oli mõlema lepingupoole poolt taganetud) tasutud 16 500 000 krooni OÜ-le Ruutmeeter, kes omakorda oleks pidanud selle summa tagastama Oslo Eesti OÜ-le. Sellest tulenevalt oli antud olukorras mõistlik
ja põhjendatud sõlmida 28.02.2008 OÜ Ruutmeeter ja Oslo Eesti OÜ vaheline nõude loovutamise leping, et Oslo Eesti OÜ omandaks nõude OÜ Rushford Enterprises vastu summas 10 000 000 krooni ning saaks teha tasaarvestuse 28.02.2008 sissenõutavaks muutunud OÜ Rushford Enterprises vastunõudega Oslo Eesti OÜ vastu summas 10 000 000 krooni. Kostjad on selgitanud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärk oli vältida OÜ Rushford Enterprises nõude sissenõudmist, mille tasumiseks Oslo Eesti OÜl puudusid piisavad rahalised vahendid. Hageja ei ole menetluse käigus ümber lükanud kostjate vastuväidet, mille kohaselt Oslo Eesti OÜ-l puudusid 28.02.2008 piisavad rahalised vahendid OÜ-le Rushford Enterprises 10 000 000 krooni maksmiseks.
35.Eeltoodust nähtub, et 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu sõlmimine ei kahjustanud Oslo Eesti OÜ varalist olukorda. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise eelselt oli Oslo Eesti OÜ-l 27.02.2007 laenulepingust tulenev nõue OÜ Ruutmeeter vastu summas 16 500 000 krooni. Lepingu sõlmimise järgselt oli Oslo Eesti OÜ-l endiselt nõue
500 000 krooni, millest 6 500 000 krooni OÜ Ruutmeeter vastu ja 10 000 000 OÜ Rushford Enterprises vastu.
36.Hageja ei ole tõendanud, et omandatud nõue oli väärtusetu. Riigikohtu 04.01.2012 otsusest sellist järeldust teha ei saa. Põhjuseks, miks Oslo Eesti OÜ ei saanud omandatud nõuet kasutada tasaarvestuseks, oli asjaolu, et tasaarvestuse teisel poolel Rushford Enterprises OÜ-l oli tasaarvestuse tegemise ajal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda Oslo Eesti OÜ nõude täitmisest. Riigikohus märgib, et tegemist on täitmist ajutiselt tõkestava vastuväitega. See, et nõudele on võimalik esitada ajutiselt tõkestav vastuväide, ei muuda nõuet ennast kehtetuks. Muid nõude kehtetuse aluseid hageja välja toonud ei ole.
37.Maakohus tuvastas, et OÜ Ruutmeeter ei ole laenulepingu alusel teinud Oslo Eesti OÜle mitte ühtegi tagasimakset. Kuna laenulepingu alusel midagi ei tasutud, siis ei oma sisulist tähendust, kas nõude suuruseks oli 6 500 000 krooni või 16 500 000 krooni. Puudub alus arvata, et kui nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud ning nõude suurus oleks olnud 16 500 000 krooni, siis oleks pankrotivõlgnikule laenulepingu alusel tagasimakseid tehtud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et juhul kui pankrotivõlgniku ja nõude loovutaja vahelist tasaarvestust ei oleks tehtud, oleks pankrotivõlgnikul võimalik nõude loovutaja pankrotimenetluses saada oma nõue rahuldatud suuremas summas kui 6 500 000 krooni. Asjakohatu on hageja väide, et KV ja EZ olid OÜ Ruutmeeter juhatuse liikmed ja said seega ise mõjutada seda, kas ja kuidas OÜ Ruutmeeter oma kohustusi täitis. Hagi ei ole esitatud OÜ Ruutmeeter juhatuse liikmete vastu.
38.Kuigi hagi jääb rahuldamata seetõttu, et reaalse kahju tekkimine ei ole tõendatud, on maakohus käsitlenud ka kostjate poolset võimalikku hoolsuskohustuse rikkumist. Oslo Eesti OÜ ei saanud omandatud nõudega teha tasaarvestust seetõttu, et OÜ-l Rushford Enterprises oli õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda KR Kaubanduse AS aktsiate müügilepingu tagasitäitmisest. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on piisavalt raske õigusliku küsimusega ja asjaolu, et kosjad lepingut sõlmides sellist võimalust ette ei näinud, ei saa käsitleda hoolsuskohustuse rikkumisena. Menetluskulude jaotus ja selgitus
39.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
41.Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2014 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ning ta vabastati riigilõivu tasumisest 2200 euro ulatuses apellatsioonkaebuse esitamisel.
42.Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 2200 eurot.
43.TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
44.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.