2-14-59138/32 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

1.Hagiavaldus põhineb asjaolul, et kostja tellijana on jätnud hagejale kui töövõtjale tasumata riigihangete tulemusena sõlmitud ehitustöövõtulepingute alusel teostatud tööde eest tasu kokku summas 101 115,88 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on täitnud kõik hagi aluseks olevatest ehitustöövõtulepingutest tulenevad endapoolsed kohustused nõuetekohaselt. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt ehitustöövõtulepingute alusel teostatud lisatööde eest. 2.Kostja viis Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ALPA) kaudu läbi riigihanked, mille tulemusel sõlmiti hagejaga kui edukaks tunnistatud pakkumused teinud pakkujaga järgmised ehitustöövõtulepingud: - 03.09.2013 tee-ehitustööde töövõtuleping nr 104 (edaspidi Puškini Leping), mille esemeks on Puškini tänava 1. etapi ehitustööd (edaspidi Puškini Tööd) - 17.09.2013 tee-ehitustööde töövõtuleping nr 113 (edaspidi Fama Leping), mille esemeks on Fama põik tänava ehitustööd (edaspidi Fama Tööd), edaspidi tekstis Puškini ja Fama leping koos Lepingud. 3.Lepingud sõlmiti kahe riigihanke tulemusena. Kuna tegemist oli riigihankelepingutega, siis järelikult puudus hagejal töövõtjana mistahes võimalus mõjutada nende Lepingute sisu, mistõttu Lepingud on käsitletavad tüüptingimustel sõlmitud lepingutena VÕS § 35 lg 1 ja § 37 lg 1 tähenduses. 4.Nii Puškini Leping kui ka Fama Leping nägid ette, et tööde akteerimine toimub kord kuus. Nii Puškini Lepingu kui ka Fama Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejalt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saamisel selle kas allkirjastama või tagasi lükkama, kusjuures viimasel juhul pidi kostja esitama ka kirjalikud põhjendused, miks ta esitatud akti ei aktsepteeri. Puškini Lepingu p 6.3. kohaselt pidi teostatud tööde aktsepteerimise märgiks akti allkirjastamine või mitteaktsepteerimise märgiks akti koos kirjalike põhjendustega tagasi lükkamine toimuma kostja poolt 10 tööpäeva jooksul. Fama Lepingu punkti 7.2. kohaselt oli samaks tähtajaks 5 tööpäeva. 5.Nii Puškini Lepingu kui ka Fama Lepingu kohaselt tekkis kostjal teostatud tööde eest tasumise kohustus 15 päeva jooksul arvates arve kättesaamisest eeldusel, et arve aluseks olnud üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt aktsepteeritud. 6.Kuni 2014 maini toimus nii Fama Lepingu kui ka Puškini Lepingu alusel teostatud tööde suhtes hageja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine ning nende alusel esitatud arvete tasumine kostja poolt nõuetekohaselt. 7.06.05.2014 esitas hageja kostjale vastuvõtmiseks akti nr 7, mis kajastas 2014 aprillis teostatud Fama Töid. Tegemist on viimase aktiga, mille kostja nõuetekohaselt allkirjastas. Kuna kostja akti aktsepteeris, siis esitas hageja aktis nr 7 loetletud Fama Tööde eest kostjale arve nr 2014025

summas 34 165,20 eurot (koos käibemaksuga). Kuigi kostja oli arve aluseks olnud akti allkirjastanud, siis akti kohast arvet kostja millegipärast enam ei tasunud. 8.06.06.2014 esitas hageja kostjale vastuvõtmiseks akti nr 8, mis kajastas 2014 mais teostatud Fama Töid. Kostja on aktile antud allkirjaga kinnitanud,et ta on akti nimetatud kuupäeval kätte saanud. Fama Lepingu p 7.2. ja 7.7.kohaselt oleks kostja pidanud saadud akti 5 tööpäeva jooksul kas allkirjastama või selle koos põhjendustega tagasi lükkama. Kostja ei teinud kumbagi. Ta ei allkirjastanud akti ega lükanud seda ka tagasi. Kostja ei ole kõnealust akti vaidlustanud tänaseni. 9.06.06.2014 esitas hageja kostjale vastuvõtmiseks akti nr 9, mis kajastas 2014 mais teostatud Puškini Töid. Kostja on aktile antud allkirjaga kinnitanud, et ta on akti nimetatud kuupäeval kätte saanud. Puškini Lepingu p 6.3. kohaselt oleks kostja pidanud saadud akti 10 tööpäeva jooksul kas allkirjastatult hagejale tagastama või esitama hagejale motiveeritud otsuse aktileallakirjutamisest keeldumise kohta. Kostja ei teinud kumbagi. Ta ei allkirjastanud akti ega lükanud seda ka tagasi. Kostja esitas vastuväited kõnealusest aktist teatud osale alles 14.08.2014, lisades aktile märke, et lisatöid antud aktiga ei aktsepteerita. 10.30.06.2014 allkirjastasid hageja ja kostja nii Puškini Tööde kui ka Fama Tööde üleandmisevastuvõtmise lõppaktid, milledes mõlemais on kinnitatud, et: „Tööd on teostatud vastavalt nõuetekohastele kvaliteedinõuetele ja normidele ning hea tava ja kombe kohaselt ning Tellijal teostatud tööde kohta pretensioone ei ole. 11.Kuna 30.06.2014 kinnitas kostja lõppaktides tööde nõuetekohast teostatust ning kostja ei olnud vaielnud vastu ei aktile nr 8 ega ka aktile nr 9, siis sellest tulenevalt esitas hageja 30.06.2014 kostjale aktis nr 8 loetletud Fama Tööde eest arve nr 2014053 summas 31 243,25 eurot (koos käibemaksuga) ning aktis nr 9 loetletud Puškini Tööde eest arve nr 2014052 summas 288 850,21 eurot (koos käibemaksuga). 12.07.07.2014 esitas kostja hagejale kirja nr 1-13/2358 , milles keeldus arve nr 2014025 (aktis nr 7 loetletud 2014 aprilli Fama Tööd) tasumisest. 13.Kostja seisukoht oli, et kõnealuse arve summa on suurem, kui arve aluseks olevas aktis nr 7 nimetatud tööde maksumus. Selline seisukoht on aga ekslik, kuna kostja poolt allkirjastatud aktis nr 7 on tasumisele kuuluvate tööde maksumus identne arvel toodud summaga. Lisaks asus kostja seiskohale, et kõnealune arve ei arvesta sellega, et kostjal tekib Fama Lepingu hinnast 10% tasumise kohustus alles pärast Fama Töödele kasutusloa väljastamist. 14.Kuigi juba 30.06.2014 oli hageja esitanud kostjale ka arved nr 2014053 (aktis nr 8 loetletud 2014 mai Fama Tööd) ja nr 2014052 (aktis nr 9 loetletud 2014 mai Puškini Tööd), ei sisaldanud kõnealune kostja 07.07.2014 kiri mistahes keeldumist viidatud arvete nr 2014053 ja nr 2014052 tasumisest. 15.24.07.2014 esitas hageja kostjale nõudekirja , milles nõudis kõigi kolme arve (nr 2014025, nr 2014053 ja nr 2014052) tasumist. Kõnealuses nõudekirjas esitas hageja põhjaliku käsitluse, miks kostja on kohustatud kõnealused arved tasuma. 16.06.08.2014 esitas kostja hagejale kirja nr 1-13/2673, milles keeldus arvete nr 2014053 (Fama Leping) ja nr 2014052 (Puškini Leping) tasumisest. 17.Seega, kuigi kõnealused arved olid kostjale esitatud juba 30.06.2014, võttis kostja nende suhtes seisukoha alles 06.08.2014. Siinkohal juhime tähelepanu, et jätkuvalt ei olnud kostja esitanud mistahes vastuväiteid kõnealuste arvete aluseks olnud üleandmise-vastuvõtmise aktides toodule.

18.Kostja oma 06.08.2014 kirja kohaselt keeldus sisuliselt hageja esitatud arvete nr 2014053 (Fama Leping) ja nr 2014052 (Puškini Leping) tasumisest seetõttu, et nende arvete summa koos varasemalt esitatud arvete summadega ületasid nii Puškini Lepingu puhul kui ka Fama Lepingu puhul Lepingutes sätestatud Lepingu hindu. 19.Kostja oli valmis nii Puškini Lepingu kui ka Fama Lepingu alusel tasuma esitatud arveid üksnes ulatuses, milles need kogumis varem esitatud ja tasutud arvetega ei ületa vastava Lepingu hinda. Sealjuures ei olnud kostja valmis tasuma arveid tema poolt aktsepteeritud ulatuses osaliselt, vaid selle asemel nõudis kostja esitatud arvete ümber tegemist selliselt, et nad sisaldaksid üksnes kostja poolt aktsepteeritud summasid. Hageja küll selgitas kostjale, et juhul, kui kostja osaliselt mingit arvet aktsepteerib ning osaliselt ei aktsepteeri, siis peaks kostja aktsepteeritud ulatuses arve tasuma ning aktsepteerimata ulatuses lahendavad pooled vaidluse kohtus. Kostja jäi aga endale kindlaks ning keeldus isegi aktsepteeritud ulatuses arveid tasumast seni, kuni arved ei ole kostja soovide järgi ümber tehtud. 20.Arvest nr 2014053 (Fama Leping) summas 31 243,25 eurot aktsepteeris kostja 1 307,40 euro tasumist. Arvest nr 2014052 (Puškini Leping) summas 288 850,21 eurot aktsepteeris kostja 237 914,03 euro tasumist. Seega, kuigi kostja nõustus, et 239 221,43 eurot peab ta igal juhul tasuma, keeldus ta tasumisest seni, kuni arved pole kostja soovide kohaselt ümber tehtud. 21.Hageja soostus arved kostja soovitud kujul ümber tegema. 22.Kuna kostja tunnistas Fama Lepingu alusel esitatud arve nr 2014053 tasumise kohustust 1 307,40 euro ulatuses, siis muutis hageja kõnealust arvet ning esitas selle kõnealuses summas uuesti. Kostja poolt aktsepteerimata ulatuses ehk 29 935,85 euro ulatuses koostas hageja uue arve nr 2014082 ning esitas selle samuti kostjale. Nii muudetud arve nr 2014053 kui ka uue arve nr 2014082 esitas hageja kostjale koos. Mõlemad arved sisaldavad tasu aktis nr 8 nimetatud tööde eest. 23.Kuna kostja tunnistas Puškini Lepingu alusel esitatud arve nr 2014052 tasumise kohustust 237 914,03 euro ulatuses, siis muutis hageja kõnealust arvet ning esitas selle kõnealuses summas uuesti. Kostja poolt aktsepteerimata ulatuses ehk 50 936,18 euro ulatuses koostas hageja uue arve nr 2014081 ning esitas selle samuti kostjale. Nii muudetud arve nr 2014052 kui ka uue arve nr 2014081 esitas hageja kostjale koos. Mõlemad arved sisaldavad tasu aktis nr 9 nimetatud tööde eest. 24.Koos sel viisil arvete muutmisega saatis hageja kostjale ka arvete muutmist selgitava kaaskirja. Kõnealuses kaaskirjas selgitas hageja, et on nõustunud arveid vastavalt kostja soovile muutma üksnes seetõttu, et vastasel juhul on kostja keeldunud tasumast ka neid summasid, millede tasumise kohustust ta samas ise tunnistab. Tegelikkuses oleks kostja saanud esitatud arved tasuda ka osaliselt ning puudub mistahes õiguslik ning mõistlik põhjendus, miks kostja seda ei teinud. Sellest tuleneb aga omakorda see, et kostja on tasumisega viivituses juba algsete arvete esitamisest arvates, mitte aga muudetud ja uute arvete esitamisest arvates. Järelikult on kostja kohustatud tasuma viivist arvates esialgsete arvete tasumiseks ette nähtud Lepingute kohasest tähtpäevast. 25.Arvet nr 2014025 ei asunud hageja aga muutma, kuna selle muutmist ei olnud kostja veel nõudma hakanud.

2.Lisaks väljastame uue arve summas 20 243,85 eurot, siis Narva Linnavalitsus tasuks koheselt arve summas 13 921,35 eurot ja arve summas 20 243,85 eurot jätaks tasumata kuni Fama töödele kasutusloa väljastamiseni. Arve nr 2014025 muutmisel saadaksime Teile samasuguse kaaskirja nagu saatsime arvete nr 2014053 ja nr 2014052 muutmisel, kuna meie hinnangul on Narva Linnavalitsus viivituses kogu arve nr 2014025 summas 34 165,20 eurot tasumisega. Arvet oleksime valmis muutma seetõttu, et saada ilma edasise viivituseta kätte 13 921,35 euro tasumine, millise tasumiskohustuse olemasolu Te ei eita.“ 30.Kostja vastas kõnealusele küsimusele 17.09.2014 e-kirja teel järgmiselt: „Te õigesti saate aru. Narva Linnavalitsuse poolt viivituse vältimiseks palun esitada uus arve summas 13 921,35 eurot, mida tasume võimalikult koheselt. Arve summas 20 243,85 eurot esitage pärast kasutusloa saamist.“ 31.Kuna kostja tunnistas Fama Lepingu alusel esitatud arve nr 2014025 tasumise kohustust 13 921,35 euro ulatuses, siis muutis hageja kõnealust arvet ning esitas selle kõnealuses summas uuesti. Kostja poolt aktsepteerimata ulatuses ehk 20 243,85 euro ulatuses koostas hageja uue arve nr 2014111 ning esitas selle samuti kostjale (vt Lisa 24). Nii muudetud arve nr 2014025 kui ka uue arve nr 2014111 esitas hageja kostjale koos. Mõlemad arved sisaldavad tasu aktis nr 7 nimetatud tööde eest. 32.Koos 19.09.2014 teostatud ülalviidatud viisil arvete muutmisega saatis hageja kostjale ka arvete muutmist selgitava kaaskirja. Kõnealuses kaaskirjas selgitas hageja, et on nõustunud arveid vastavalt kostja soovile muutma üksnes seetõttu, et vastasel juhul on kostja keeldunud tasumast ka neid summasid, millede tasumise kohustust ta samas ise tunnistab. Tegelikkuses oleks kostja saanud esitatud arved tasuda ka osaliselt ning puudub mistahes õiguslik ning mõistlik põhjendus, miks kostja seda ei teinud. Sellest tuleneb aga omakorda see, et kostja on tasumisega viivituses juba algsete arvete esitamisest arvates, mitte aga muudetud ja uute arvete esitamisest arvates. Järelikult on kostja kohustatud tasuma viivist arvates esialgsete arvete tasumiseks ette nähtud Lepingute kohasest tähtpäevast. 33.25.09.2014 tasus kostja muudetud arve nr 2014025 summas 13 921,35 eurot (Fama Tööd). Arve nr 2014111 summas 20 243,85 eurot (Fama Tööd) jättis kostja aga tasumata.

34.Kokkuvõtvalt on kostja jätnud tasumata järgmised arved kogusummas 101 115,88 eurot: -Fama Lepingu alusel esitatud arve nr 2014025 muutmise tulemusena koostatud uue arve nr 2014111 summas 20 243,85 eurot, mis kajastab tasu aktis nr 7 nimetatud tööde eest; -Fama Lepingu alusel esitatud arve nr 2014053 muutmise tulemusena koostatud uue arve nr 2014082 summas 29 935,85 eurot, mis kajastab tasu aktis nr 8 nimetatud tööde eest; -Puškini Lepingu alusel esitatud arve nr 2014052 muutmise tulemusena koostatud uue arve nr 2014081 summas 50 936,18 eurot, mis kajastab tasu aktis nr 9 nimetatud tööde eest. 35.Vaidlusküsimuse kokkuvõte Hageja leiab, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kõik Puškini Lepingust ja Fama Lepingust tulenevad tööd on hageja poolt nõuetekohaselt teostatud. -kõik Puškini Lepingu ja Fama Lepingu alusel hageja poolt kostjale esitatud aktid ning arved on kostja poolt saadud kätte hagiavalduses väidetud kuupäevadel. - pooltel oli võimalus suurendada Lepingute hinda lisatööde teostamises kokkulepete saavutamise kaudu. 36.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, milliste Lepingute hinda suurendatavate lisatööde teostamises on pooled kokku leppinud. 37.Kostja on seisukohal, et pooled ei ole mitte üheski Puškini Lepingu hinda suurendavate lisatööde teostamises kokku leppinud, millest tulenevalt puudub kostjal arve nr 2014081 tasumise kohustus. Hageja peab sellist kostja seisukohta alusetuks ning hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega vastuolus olevaks. Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, miks kostja keeldub tasumast kõnealusest arvest seda osa, mis ei ole tasu lisatööde eest. 38.Kostja on seisukohal, et pooled on leppinud kokku Fama Lepingu hinna suurendamises üksnes 10 510 euro võrra 191 928 eurolt 202 438 euroni. Mistahes teisi kokkuleppeid Fama Lepingu hinna suurenemise kohta kostja ei aktsepteeri, millest tulenevalt puudub kostjal arve nr 2014082 tasumise kohustus. Hageja peab sellist kostja seisukohta alusetuks. Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, miks kostja keeldub tasumast kõnealusest arvest seda osa, mis ei ole tasu lisatööde eest. 39.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal on õigus jätta tasumata arve nr 2014111 kuni Fama Töödele kasutusloa väljastamiseni. 40.Kostjal puudub õigus vaidlustada nende lisatööde mõju Lepingu hinnale, mis on kostja poolt juba tasutud. 41.Fama Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale ülevaatamiseks kokku 8 üleandmisevastuvõtmise akti. Puškini Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale ülevaatamiseks kokku 9 üleandmise-vastuvõtmise akti. 42.Nii Fama Lepingu kui ka Puškini Lepingu alusel esitatud aktide näol on tegemist teostatud tööde sisu detailselt avavate aktidega. Sealjuures on iga akti lõpus viimases peatükis nimetatud ka kõik akti esitamise ajaks kokku lepitud lisatööd. 43.Fama Tööde aktides kannab vastav peatükk nimetust “LISATÖÖD“. Puškini Tööde aktides kannab vastav peatükk numbrit 9 ning nimetust “MUUD TÖÖD“. Kõikides Fama Tööde aktides ning kõikide Puškini Tööde aktides on esile toodud, millises koguses ning ühikhinnas on pooled lisatöid kokku leppinud, millises koguses ning maksumuses on lisatöid juba akteeritud enne vastavat akti ning millises koguses ning maksumuses soovitakse lisatööde akteerimist vastava akti alusel.

44.Kostja on jätnud allkirjastamata nii Fama Lepingu kui ka Puškini Lepingu puhul üksnes viimased aktid ehk Fama Tööde akti nr 8 ning Puškini tööde akti nr 9. Kõik ülejäänud aktid on kostja allkirjastanud. Järelikult on kostja aktsepteerinud kõik Fama Tööde aktides 1-7 nimetatud lisatööd ja nende maksumused ning Puškini Tööde aktides 1-8 nimetatud lisatööd ja nende maksumused.Sealjuures on kostja Fama Tööde aktide 1-6 ja osaliselt ka aktide 7-8 alusel esitatud arved ning Puškini Tööde aktide 1-8 ja osaliselt ka akti 9 alusel esitatud arved ka tasunud. See tähendab, et nimetatud aktides toodud lisatööde eest on juba tasutud. 45.Allkirjastatud aktide alusel esitatud arvetest on kostja jätnud tasumata üksnes Fama Tööde akti nr 7 alusel esitatud arve summas 20 243,85 eurot. Nimetatud arve tasumise kohustuse olemasolu tekib kostjal enda arvates alles pärast Fama Töödele kasutusloa väljastamist. 46.Hageja on seisukohal, et kostja poolt lisatöid sisaldavate aktide allkirjastamine ning nende aktide alusel esitatud arvete tasumine tõendavad, et pooled olid aktides nimetatud lisatöödes ning nende maksumuses kokku leppinud. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus vaidlustada nende lisatööde eest tasumise kohustuse olemasolu, mis on nimetatud tema poolt allkirjastatud aktides ning millede eest esitatud arved on kostja juba tasunud. 47.Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja poolt 06.08.2014 kirjas esitatud väide, et pooled ei ole lisatöödes kokku leppinud, saab puudutada üksnes neid lisatöid, mis on nimetatud kostja poolt allkirjastamata jäetud Fama Tööde aktis nr 8 ja Puškini Tööde aktis nr 9. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kostja 06.08.2014 kiri puudutab üksnes arveid nr 2014053 ja 2014052, mis olid esitatud üksnes kõnealuste aktide alusel. 48.Kostjal puudub õigus vaidlustada nende lisatööde mõju Lepingu hinnale,mida sisaldavatele aktidele ei ole kostja vastu vaielnud. Kostja on allkirjastanud Fama Tööde aktid nr 1-7. 49.Kostja ei ole allkirjastanud küll Fama Tööde akti nr 8, kuid samas ei ole ta sellele ka tähtaegselt vastu vaielnud. Fama Lepingu punkti 7.2 järgi tuleb Tellijal teostada 5 (viie) tööpäeva jooksul töö ülevaatus ja/või kontrollmõõtmised ning aktsepteerida või lükata akt koos põhjendusega tagasi. Punkti 7.7 kohaselt, pretensioonide olemasolul või puuduste avastamisel informeerib Tellija Töövõtjat nendest 5 (viie) tööpäeva jooksul, arvates akti Tellija esindajale üleandmisest. 50.Kõnealuse tähtaja jooksul ei ole kostja Fama Tööde akti nr 8 tagasi lükanud ega selle suhtes mistahes pretensiooni esitanud. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et kostja on kõik kõnealuses aktis nimetatud tööd, sh lisatööd, aktsepteerinud. Seda kinnitab muuhulgas ka 30.06.2014 lõppaktis antud kinnitus. Juba ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt puudub kostjal õigus jätta tasumata akti nr 8 alusel esitatud arve nr 2014082. 51.Kostja on allkirjastanud Puškini Tööde aktid nr 1-8. Kostja ei ole allkirjastanud küll Puškini Tööde akti nr 9, kuid samas ei ole ta sellele ka tähtaegselt vastu vaielnud. Puškini Lepingu punkti 6.3 järgi on Tellija kohustatud vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates kättesaamisest allkirjastatult Töövõtjale tagastama ning allakirjutamisest keeldumise korral peab Tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse aktile allakirjutamisest keeldumise kohta. 52.Kõnealuse tähtaja jooksul ei ole kostja Puškini Tööde akti nr 9 tagasi lükanud ega selle suhtes mistahes pretensiooni esitanud. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et kostja on kõik kõnealuses aktis nimetatud tööd, sh lisatööd, aktsepteerinud. Seda kinnitab muuhulgas ka 30.06.2014 lõppaktis antud kinnitus. Juba ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt puudub kostjal õigus jätta tasumata akti nr 9 alusel esitatud arve nr 2014081.

53.Aktides nr 8 ja 9 sisalduvate kostja poolt vaidlustatud lisatööde teostamises on pooled kokku leppinud 54.Vaidlust pole, et Lepingute hindade suurendamiseks peavad pooled vastavate lisatööde teostamises olema saavutanud kokkuleppe. Kostja on jätnud tasumata Fama Tööde akti nr 8 ja Puškini Tööde akti nr 9 alusel esitatud arved. Kuigi kostja on jätnud tasumata ka ühe Fama Tööde akti nr 7 alusel esitatud arve, siis seda üksnes põhjendusel, et kasutusluba on veel väljastamata. Kuna kostja ei ole esitanud mitte ühtegi vastuväidet akti nr 7 sisu kohta, vaid see on kostja poolt nõustumise märgiks isegi allkirjastatud, siis ei oma aktis nr 7 sätestatud lisatöödes kokkuleppimise asjaolud antud juhul tähtsust. 55.Hageja on seisukohal, et tegelikult ei oma ka Fama Tööde aktis nr 8 ning Puškini Tööde aktis nr 9 nimetatud lisatöödes kokkuleppimise asjaolud enam tähtsust. Esiteks, kuna kostja pole nendele aktidele tähtaegselt vastu vaielnud, siis järelikult tuleb kostja lugeda need aktid aktsepteerinuks. Teiseks tõendavad nimetatud aktides sätestatud lisatöödes kokkuleppimist juba ka nendele aktidele eelnevate aktide allkirjastamine kostja poolt. Näiteks Fama Tööde aktis nr 8 ei sisaldu mitte ühtegi lisatööd, mida ei oleks nimetatud juba Fama Tööde aktis nr 7, mis on kostja poolt aga allkirjastatud. Fama Tööde akti nr 8 ainukene lisatöö sisaldub positsioonil nr 34, millises lisatöös kokkulepet kinnitab kostja poolt allkirjastatud akti nr 7 positsioon nr 34. Puškini Tööde aktis nr 9 positsioonil nr 171 nimetatud lisatöös kokkulepet kinnitab aga kostja poolt allkirjastatud Puškini Tööde aktis nr 8 positsioon nr 171. Puškini Tööde aktis nr 9 on aga lisaks veel kaks uut positsiooni ehk lisatööd, mida Puškini Tööde akt nr 8 ei sisalda. 56.Hageja selgitab nii Fama Tööde aktis nr 8 kui ka Puškini Tööde aktis nr 9 nimetatud lisatöödes kokku leppimise asjaolusi järgmiselt: Fama Tööde aktis nr 8 loetletud lisatöödes kokkuleppimine Kostja poolt tasumata jäetud arve nr 2014082 summas 29 935,85 eurot on koostatud akti nr 8 alusel. Lisatöödeks on antud aktis real nr 34 nimetatud äärekivid summas 484,80 eurot (ilma käibemaksuta). Koos käibemaksuga on vastav summa 581,76 eurot. Nimetatud lisatöö teostamise vajadus ilmnes 2014 märtsis, kui selgus, et projekti järgi tuli kõnniteede ja haljasalale paigaldada äärekivid mõõtmetega: pikkus 1000mm x paksus 80mm x kõrgus 200mm (nn kõnnitee äärekivid). Kostja poolt koostatud Fama Lepingu kohases põhitööde loetelus ja kululoendis selliseid nn kõnnitee äärekive ei sisaldunud. Põhitööde loetelus sisaldusid ainult nn sõidutee äärekivid mõõtmetega: pikkus 1000mm x paksus 150mm x kõrgus 300mm. Seega ilmnes 2014 märtsis vajadus täiesti uute äärekivide järele, mida Fama Lepingus ei olnud nimetatud. Tekkinud probleemi lahendusena leppisid pooled kokku, et hageja koostab loetelu ettenägematutest kuludest, mis tuleb tööde lõpuleviimiseks kanda. Muuhulgas edastas hageja 06.05.2014 e-kirjaga kostjale ettenägematute kulude tabeli, kus real 7 on loetletud ka äärekivide paigaldamine. Puškini Tööde aktis nr 9 loetletud lisatöödes kokkuleppimine Kostja poolt tasumata jäetud arve nr 201481 summas 50 936,18 eurot on koostatud akti nr 9 alusel. Lisatööd on antud aktis loetletud ridadel nr 171 (Lisa keskliivast alus (k>1m/ööp) h=20cm), nr 184 (Vuugiliimi paigaldamine) ja nr 185 (Muru kasvualuse rajamine h=15cm ja muru külvamine) kogusummas 7008,09 (ilma käibemaksuta). Koos käibemaksuga on vastav kogusumma 8409,71 eurot. Kõnealustel ridadel nr 171, 184 ja 185 nimetatud lisatöödes kokkuleppimine toimus järgmiselt:

Akti nr 9 real nr 171 on loetletud lisatööna lisa keskliivast alus (k>=1m/ööp) h=20cm, mille kogumahuks on märgitud 9400m2 maksumusega 5,40 eurot. Tegemist on täiendava 20cm sügavuse liivast dreenkihiga, mille paigaldamist tee pinnase alla kostja soovis. Täiendava töö kokkuleppimine on fikseeritud poolte vahel 11.10.2013 peetud töönõupidamisel, mille kohta koostatud protokoll allkirjastati mõlema poole esindajate poolt (vt Lisa nr 29). Protokolli punktist 4.5 nähtub, et kostja soovis võrreldes Puškini Lepingus sätestatuga 0,2m võrra paksemat dreenkihti, mistõttu lepiti kokku täiendava dreenkihi paigaldus 9400m2 ulatuses, maksumusega 5,40 EUR/m2. Akti nr 9 rea nr 171 järgi paigaldati sellest kogusest 2014 mais 200m2 kogumaksumusega 1080 eurot (ilma käibemaksuta), mis koos käibemaksuga moodustab 1296 eurot. Nimetatud lisatöös kokkuleppimist kinnitab ka poolte poolt 30.10.2013 allkirjastatud lisatööde vajaduse selgitus ning ettenägematute kulude tabel. Akti nr 9 real nr 184 on loetletud lisatööna vuugiliimi paigaldamine 665 jooksva meetri (jm) ulatuses maksumusega 0,75 EUR/jm. Antud lisatöö akteerimise vajadus tekkis tulenevalt asjaolust, et tööprojekti koostaja oli vastava töö projektikirjelduse loetelust ekslikult välja jätnud. Seetõttu esitas hageja 29.04.2014 e-kirjaga kostjale pakkumuse vuugiliimi paigaldamiseks. See tähendab, et vuugiliimi paigaldus maksumusega 498,75 eurot (ilma käibemaksuta) ehk koos käibemaksuga 598,50 eurot oli poolte vahel kokku lepitud. Akti nr 9 real nr 185 on loetletud lisatöö „Muru kasvuakuse rajamine h=15cm ja muru külvamine“ 1524m2 ulatuses maksumusega 2,10 EUR/m2. Nimetatud haljastustööde tegemise vajadus oli samuti tingitud asjaolust, et tööprojekti koostaja oli vastava töö projektikirjelduse loetelust ekslikult välja jätnud. Seetõttu esitas hageja 24.04.2014 e-kirjaga kostjale pakkumuse haljastööde maksumuse kohta. See tähendab, et haljastustööd maksumusega 3200,40 eurot (ilma käibemaksuta) ehk koos käibemaksuga 3840,48 eurot oli poolte vahel samuti kokku lepitud. 57.Eeltoodust nähtub, et absoluutselt kõik lisatööd, milledes kokkuleppimist kostja eitab, olid poolte vahel enne tööde teostamist kokku lepitud. See on ka põhjus, miks kostja ei ole kõnealustes aktides kõnealuste lisatööde kajastamisele vastu vaielnud. 58.Kostja on ilma põhjendusi esitamata jätnud alusetult tasumata Lepinguliste tööde eest, mis ei ole lisatööd Kostja 06.08.2014 kirjast nähtub, et arved nr 2014082 ja 2014081 on kostja jätnud tasumata argumendil, et pooled pole arvete aluseks olnud aktides nimetatud lisatöödes kokku leppinud. Eelnevast nähtub, et arvest nr 2014082 summas 29 935,85 eurot moodustab tasu lisatööde eest üksnes 581,76 eurot. Ülejäänud osas ehk 29 354,09 euro ulatuses on arve nr 2014082 esitatud lisatöödeks mitteolevate Lepinguliste tööde eest. Arvest nr 201481 summas 50 936,18 eurot moodustab tasu lisatööde eest üksnes 8409,71 eurot. Ülejäänud osas ehk 42 526,47 euro ulatuses on arve nr 201481 esitatud lisatöödeks mitteolevate Lepinguliste tööde eest. 59.Seega, kuigi kostja väidab, et ta on Fama Lepingu alusel esitatud arve nr 2014082 jätnud tasumata seetõttu, et pooled ei ole leppinud kokku kõnealuse arve aluseks olnud aktis nr 8 nimetatud lisatööde teostamises, siis tegelikkuses moodustavad kõnealuses aktis nimetatud lisatööd kokku üksnes 581,76 eurot. Tasumata arve nr 2014082 summa on aga 29 935,85 eurot. See tähendab, et Fama Lepingu alusel võlgnetavast summast ei ole kostja 29 354,09 euro (29 935,85-581,76) võlgnemise põhjuste ega aluste kohta mistahes selgitusi esitanud.

60.Seega, kuigi kostja väidab, et ta on Puškini Lepingu alusel esitatud arve nr 2014081 jätnud tasumata seetõttu, et pooled ei ole leppinud kokku kõnealuse arve aluseks olnud aktis nr 9 nimetatud lisatööde teostamises, siis tegelikkuses moodustavad kõnealusel aktil nimetatud lisatööd kokku 8409,71 eurot. Tasumata arve nr 2014081 summa on aga 50 936,18 eurot. See tähendab, et Puškini Lepingu alusel võlgnetavast summast ei ole kostja 42 526,47 euro (50 936,18-8409,71) võlgnemise põhjuste ega aluste kohta mistahes selgitusi esitanud. 61.Hageja hinnangul puudub kostjal mistahes õiguslik alus ja aktsepteeritav põhjendus nimetatud summa mittetasumiseks. 62.Kostjal ei ole olnud õigust õigustada Fama Lepingu alusel 10% Lepingu hinnast tasumata jätmist kasutusloa väljastamata jätmisega Fama Lepingu punkti 7.5. kohaselt: „Tellija poolt tasutava viimase makse suurus pärast Ehitise (koos kasutusloa ja muu nõutud dokumentatsiooniga) üleandmist on vähemalt 10% Lepingu hinnast. Selle piiri saavutamisel enne kasutusloa väljastamist teostatud tööd akteeritakse, kuid Töövõtja ei oma õigust nimetatud Aktide või Aktiosade eest arvet esitada.“ 63.Kostja on asunud seisukohale, et Fama Lepingu kohaseks Lepingu hinnaks on 202 438 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on eksinud Fama Lepingu kohase Lepingu hinna määratlemisega. Tänu lisatöödele on Fama Lepingu kohane Lepingu hind kõrgem, kui kostja väidetu. 64.Kostja on asunud seisukohale, et tuginedes Fama Lepingu punktile 7.5. on tal õigus jätta 20 243,85 euro suurune makse tegemata seni, kuni Fama Töödele on väljastatud kasutusluba. Sel argumendil on kostja 28.08.2014 kirja kohaselt jätnud tasumata arve nr 2014025 summas 34 165,20 eurot. Tuginedes kostja poolt 17.09.2014 e-kirja teel antud vastusele hageja 15.09.2014 e-kirjas esitatud küsimusele, muutis hageja arvet nr 2014025 ning väljastas muutmise tulemusena uus arve nr 2014111. 65.Muudetud arve nr 2014025 summas 13 921,35 eurot kostja tasus, kuid uue arve nr 2014111 summas 20 243,85 eurot jättis kostja tasumata. 66.Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud arve nr 2014111 summas 20 243,85 eurot tasumata alusetult. Hageja on kõik Fama Tööd nõuetekohaselt teostanud. Muuhulgas on kostja kinnitanud seda ka 30.06.2014 sõlmitud lõppaktis. Sealjuures puudub vaidlus, et kõik lõppaktis nimetatud vaegtööd on samuti teostatud. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei oma Fama Tööde mahu ega kvaliteedi osas hageja suhtes mistahes pretensioone. Seega on hageja teinud kõik temast oleneva, mis on eelduseks Fama Töödele kasutusloa väljastamisele. 67.Ehitusseaduse §-st 32 tulenevalt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse ehk antud juhul kostja enda nõusolek, et Fama Tööd vastavad ettenähtud nõuetele ja neid võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kuna kostja on 30.06.2014 lõppaktis hagejale Fama Tööde nõuetele vastavust kinnitanud, siis järelikult puudub kasutusloa väljastamiseks mistahes takistus. Kuna kasutusloa väljastamine toimub kostja enda poolt, siis juhul, kui kostja selle väljastamisega alusetult viivitab, ei anna see alust 10% Lepingulise tasu tasumata jätmiseks. Sellisel juhul on Fama Lepingu need sätted, mis annavad kostjale õiguse Fama Lepingu hinnast 10%-ilist makset kinni pidada kuni kasutusloa väljastamiseni, VÕS § 6 lg 2 alusel mittekohaldatavad, kuna on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatud. 68.Fama Tööde osas esitas hageja arve nr 2014053 summas 31 243,25 alles 30.06.2014 ehk samal päeval, mil sõlmiti Fama Tööde lõppakt. Järelikult polnud kasutusloa väljastamiseks mistahes takistust juba alates samast päevast. Juhindudes VÕS §-st 6 lg 2 oli hagejal järelikult

õigus juba 30.06.2014 esitada Fama Tööde osas arve, mis katab muuhulgas ka 10% Lepingu hinda. Järelikult on kostja selle arve tasumisega viivituses alusetult. 69.Kostja on kohustatud oma tasumiskohustuse täitma Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja Fama Lepingu alusel hagejale lisatööde eest 4580,56 eurot ning põhitööde eest 45 599,14 eurot ehk kokku 50 179,70 eurot. Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja Puškini Lepingu alusel hagejale lisatööde eest 8409,71 eurot ning põhitööde eest 42 526,47 eurot ehk kokku 50 936,18 eurot. Kostja koguvõlgnevus on seega 101 115,88 eurot, mis ühtlasi on tasumata arvete nr 201411, 2014082 ja 2014081 kogusummaks. 70.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 71.Kostja on rikkunud vastavalt Fama Lepingu punktist 7.3 ja Puškini Lepingu punktist 5.8 tulenevat maksekohustust kokku 101 115,88 euro ulatuses, mistõttu hagejal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel tasumiskohustuse täitmist. 72.Kostja on kohustatud maksma viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 73.Fama Lepingu punkti 11.3 kohaselt on kostja kohustunud maksma hagejale maksetähtaegade rikkumise eest viivist 0,2% makse summast iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte üle 20% hilinenud makse summast. 74.Puškini Lepingu punkti 9.10 kohaselt on kostja kohustunud maksma hagejale maksetähtaegade rikkumise eest viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte üle 20% hilinenud makse summast. 75.Ülaltoodu alusel moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga hageja viivisenõue järgmiselt: Tasutud arvete nr 2014025, 2014052 ja 2014053 tasumisega viivitamine (t.l 9 viivise tabel p 60.1). Tegelik viivis esuurus, arvestades viivise piirmäära, kokku: 8316,43. Tasumata arvete nr 2014111, 2014082 ja 2014081 tasumisega viivitamine (t.l 9 viivise tabel p 60.2). Tegelik viivise suurus, arvestades viivise piirmäära, kokku 10938,04 eurot. Lähtudes eeltoodust on hagiavalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 19254,47 eurot (8316,43 + 10938,04). 76.Lisaks eeltoodule taotleb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 alusel viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

77.Sellest tulenevalt palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestades mõlemast Lepingust tulenevat viivisemäära ning piirangut, et viivise maksimummäär on mõlemast Lepingust tuleneva nõude osas 20% tasumata summadelt. Arvestades sissenõutavaks muutunud viivisesummade ning viivise maksimumsummade suurust, saab selliselt väljamõistetava viivisesumma maksimaalne jääk olla 9285,14 (t.l 9 pöördel p 62). 78.Hagihind TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hinnaks põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summa 120370,35 eurot (101 115,88 + 19254,47), millele lisandub TsMS § 133 lg 2 järgi TsMS § 367 alusel nõutava viivise aastane määr, milleks oleks Fama Lepingu alusel 55 222,89 eurot (36 631,18=50 179,70 x 0,2% x 365) + (18 591,71=50 936,18 x 0,1% x 365). Kuna nimetatud summa ületaks nii Fama Lepingust kui ka Puškini Lepingust tänase seisuga võlgnetavatelt summadelt kokku arvestatavat viivise piirmäära (20 223,18 eurot), on hageja hinnangul õige määrata tsiviilasja hinnaks 129 655,49 eurot, mis võrdub tänaseks tasutud arvetelt sissenõutavaks muutunud viivisesumma (8316,43 eurot) + võlgnetav põhinõue (101 115,88 eurot) + võlgnetavast põhinõudest arvestatava võimaliku viivise piirmäära summa (20 223,18 eurot). 79.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 101 115,88 eurot, millest 50 936,18 eurot on Puškini Lepingu järgne põhivõlgnevus ja 50 179,70 eurot Fama Lepingu järgne põhivõlgnevus. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks Puškini lepingu alusel juba tasutud summade tasumisega viivitamiselt arvestatud viivis kogusummas 5 472,02 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise kuupäevaks Fama Lepingu alusel juba tasutud summade tasumisega viivitamiselt arvestatud viivis kogusummas 2844,41 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Puškini Lepingu järgselt võlgnetavalt põhisummalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 3259,92 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Fama Lepingu järgselt võlgnetavalt põhisummalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 7678, 12 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise kuupäevaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni, arvestades, et: -Puškini Lepingu alusel võlgnetavalt 50 936,18 eurolt tuleb arvestada viivist 0,1% tasumata summalt päevas, kuid selliselt väljamõistetav hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks veel mitte muutunud viivisesumma ei tohi koos sissenõutavaks juba muutunud viivisesummaks oleva 3259,92 euroga ületada kokku 10 187,24 eurot, mis on Puškini Lepingu kohane maksimumsumma 50 936,18 euro suuruselt põhivõlgnevuselt; -Fama Lepingu alusel võlgnetavalt 50 179,70 eurolt tuleb arvestada viivist 0,2% tasumata summalt päevas, kuid selliselt väljamõistetav hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks veel mitte muutunud viivisesumma ei tohi koos sissenõutavaks juba muutunud viivisesummaks oleva 7678,12 euroga ületada kokku 10 035,94 eurot, mis on Fama Lepingu kohane maksimumsumma 50 179,70 euro suuruselt põhivõlgnevuselt; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja hagi ei tunnista. 80.Hageja ja kostja olid nende vahel sõlmitud Puškini ja Fama lepingutes kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 tähenduses, mis tähendab, et lepingutes sätestatud lepingu hind ja tööde eelarve oli lõplik ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu hinda ületava tasu maksmist. 81.Kostja kinnitab hagiavalduse toodud asjaolusid, selle kohta, et kostja poolt läbiviidud riigihangete tulemusel sõlmisid kostja ja hageja 2 töövõtulepingut. 82.Kostja kinnitab ka seda, et kostja on hageja poolt teostatud tööd täies ulatuses vastu võtnud, sh on ta vastu võtnud ka hageja poolt teostatud sellised tööd, mis algses lepingute eelarves ei sisaldanud ehk n-ö lisatööd. 83.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ja kostja on omavahel sõlminud nõuetekohased kokkulepped selliste lisatööde eest lepingute hindu ületava tasu maksmiseks, millega kostja kohustub nende eest hagejale täies ulatuses tasuma. 84.Kostja hinnangul on nii Puškini leping kui ka Fama leping sõlmitud siduva eelarvega. Puškini lepingu p 5.2. sätestab, et lepingu hind on määratud lepingu eelarve ja tellija eelarveliste vahenditega ning moodustab koos käibemaksuga kokku 1 252 374,55 eurot. Puškini lepingu p 5.4. kohaselt on lepingu hind lõplik ning teenuse osutamisega kaasnevaid maksu- ja muid tööde maksumust suurendavaid riske kannab täies ulatuses töövõtja. Puškini lepingu p 5.5. näeb ette, et lepingu punktis 5.2. nimetatud lepingu hind ja lepingu eelarve on töövõtjale siduvad, määrates töövõtjale makstava tasu ülempiiri. Puškini lepingu p 5.10 kohaselt ei ole töövõtjal õigust nõuda lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist, kui pooled ei ole selles kirjalikult kokku leppinud. Puškini Lepingu p 7.1.17 nägi ette töövõtjale kohustuse jälgida, et lepingu täitmise maksumus ei ületaks lepingu hinda. Vastavalt Puškini lepingu p-le 7.2.1 on töövõtjal õigus saada tööde eest tellijalt tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Sama lepingu p 8.1.1. näeb tellija vastukohustusena ette kohustuse tasuda töövõtjale nõuetekohaselt teostatud tööde eest samuti vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Puškini lepingu p 11.1 kohaselt on tellija poolt ainupädev lahendama tööde maksumust ja maksetingimusi mõjutavaid küsimusi üksnes ALPA direktor. Puškini lepingu 13.1 sätestab, et et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes kooskõlas riigihangete seadusega poolte vahel kirjalikult sõlmitava lepingu lisaga. Puškini lepingu 13.2 näeb tellijale ette ühepoolse õiguse suurendada lepingu kehtivuse ajal remonttööde mahtusid üksnes lepingu eelarves ette nähtud reservsumma ulatuses, kusjuures reservsumma arvelt tööde mahtude suurendamist ei loeta lepingu muutmiseks. Puškini lepingu p 13.5 on töövõtja andnud kinnituse, et on teadlik, et leping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ning vastavalt riigihangete seadusele võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja

hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. 85.Fama lepingu p 6.1. kohaselt moodustab lepingu hind koos käibemaksuga 191 928 eurot. Vastavalt kostja, hageja ja AS Eesti Gaas vahel 13.12.2013.a sõlmitud Fama lepingu lisa nr 4 dele 4 ja 5 suurenes Fama lepingu hind 10 510 euro võrra, mille tulemusel moodustab Fama lepingu lõplik lepingu hind kokku 202 438 eurot (191 928 + 10 510 = 202 438). Ka Fama lepingu p 6.2. sätestab, et lepingu lisaks 1 olev pakkumuse maksumustabel on töövõtjale siduv ning lepingu hind on lõplik. Vastavalt Fama lepingu p-le 6.3. määrab lepingu hind töövõtjale makstava tasu ülempiiri ning töövõtjal ei ole õigust nõuda täiendavate kulutuste hüvitamist, kui pooled ei ole selles eraldi kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 6.4. näeb ette, et tellija kirjalikul nõudmisel tehtavad muudatus- ja lisatööd, mille tegemine ei kuulu töövõtja kohustuste hulka, fikseeritakse kirjalikult koos vastavate tööde kirjeldusega lepingu lisana ning tellija tasub töövõtjale muudatus- ja lisatööde eest üksnes juhul, kui pooled on selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 6.5. järgi ei ole tellija kohustatud aktsepteerima ega hüvitama ühtegi töövõtja poolt tehtud muudatus- või lisatööga seotud kulutust, kui pooled ei ole selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 7.6. sätestab, et muudatus- ja lisatööde eest tasumine (tähtajad ja summad) lepitakse poolte vahel kokku kirjalikult ja tasutakse eraldi lisa- ja muudatustööde aktsepteeritud aktide ja vastavate arvete alusel. Kui töövõtja ületab lepingu hinda ilma poolte eelneva kirjaliku kokkuleppeta, ei lasu tellijal kohustust ületatud summat tasuda. Ka Fama lepingu p 8.2.1. kohaselt on töövõtjal õigus saada tellijalt tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale ning lepingu p-s 9.1.1. sätestatud tellija vastukohustusena on tellija kohustatud tasuma töövõtjale tasu nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud tööde eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Samamoodi on ka Fama lepingu p-s 11.12. rõhutatud, et lepingu muutmise küsimusi lahendab tellija põhimääruse järgne esindaja (direktor või teda asendav ametnik) ning et tellija vastutaval iskul (s.o Toomas Mägil) vastavad volitused puuduvad. Samuti on Fama lepingu p-s 14.1. sätestatud, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes poolte vahel kirjalikult sõlmitava lepingu lisaga. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana ning need allkirjastab tellija põhimääruse järgne esindaja (direktor või teda asendav teenistuja). Fama lepingu p-s 14.7. on töövõtja andnud kinnituse, et ta on teadlik, et leping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ning vastavalt riigihangete seadusele võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Samuti ei või hankija hankelepingu muutmises kokku. leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega 86.Vastavalt VÕS § 639 lõikele 1 võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv.

87.Arvestades, et nii Puškini lepingu p-s 5.5. kui ka Fama lepingu p-s 6.2. on konkreetselt sätestatud, et lepingu hind on lõplik ning lepingu lisaks olev eelarve on siduv, siis saab mõlemat lepingut pidada siduva eelarvega lepinguks VÕS § 639 tähenduses. Siduvas eelarves väljendub töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest (nt materjalikulust) väljendub siduvas eelarves töövõtja tasunõude suurus ning töövõtjale hüvitamisele kuuluvate kulutuste maksimumsumma. 88.Siduva eelarve puhul seab eelarves sisalduv kalkulatsioon piirid töövõtja tasunõudele: juhul, kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab vastavad kahjulikud tagajärjed töövõtja, kes ei saa nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. 89.Seega olid kostja ja hageja sõlminud omavahel siduva eelarvega lepingud, mis tähendab, et lepingutes sätestatud lepingu hind oli lõplik ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu hinda ületava tasu maksmist. Arvestades lepingutes sätestatud siduvat eelarvet, oli lepingu hinda ületavas osas tööde teostamine hagejapoolseks riskiks ning hageja on kohustatud ise kandma sellega seotud kahjulikud tagajärjed. 90.Hageja kohustus Puškini lepingu p-dest 2.3. ja 7.1.1. ning Fama lepingu p-st 8.1.1. lähtuvalt teostama kõik lepingute eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd, sh sellised tööd, mis lepingute eelarves ei sisaldunud, kuid lepingutes kokku lepitud siduva eelarve tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingute hinda ületava tasu maksmist. 91.Puškini lepingu p 2.3. sätestab, et lisaks kuulub remonttööde hulka ka nende ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt toodud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Lisaks näeb ka Puškini lepingu p 7.1.1. ette, et töövõtja teostamiskohustus laieneb ka nendele töödele ja toimingutele, mis ei ole lepingus või selle lisades sätestatud, kuid millised oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka ning mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. 92.Samamoodi on ka Fama lepingu p-s 8.1.1. sätestatud, et töövõtja teostamiskohustus laieneb ka nendele töödele ja toimingutele, mis ei ole lepingus või selle lisades sätestatud, kuid millised oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka ning mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. 93.Kostja ei vaidle, et hageja teostas lepingute täitmise käigus ka selliseid töid, mis Puškini lepingu lisaks nr 1 olevas eelarves ja Fama lepingu lisaks nr 1 olevas pakkumuse maksumustabelis kajastatud ei olnud ning mille teostamise tulemusel ületasid hageja kulud lepingute hindu. Vastavaid töid tulebki käsitleda Puškini lepingu p 2.3. ja 7.1.1. ning Fama lepingu p 8.1.1. kontekstis selliste lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike töödena, millele laienes samuti hagejapoolne teostamiskohustus. 94.Sellest lähtuvalt oli hageja kohustatud lepingute eesmärkide saavutamiseks teostama ka viimatinimetatud tööd, kuid lepingutes kokkulepitud siduvat eelarvet arvestades kohustus hageja ise kandma selliste tööde teostamisega seotud kahjulikud tagajärjed. Seetõttu on hagejal õigus saada teostatud tööde eest tasu kuni lepingu hinna ülempiirini ning seda ületavas osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu maksmist. 95.Kostja on vastu võtnud kõik hageja poolt teostatud tööd, sh lepingute eesmärgi saavutamiseks vajalikud lisatööd, kuid tööde vastuvõtmisega ei ole pooled muutnud lepingute hinda ega eelarvet. Kostja on kooskõlas lepingutingimustega tasunud hagejale tööde eest lepingutes sätestatud lepingu hinna ulatuses ning keeldunud õiguspäraselt lepingu hinda ületava tasu maksmisest. Kostja on tegelikult tasunud hagejale ka lisatööde eest, kasutades selleks

lepingute eelarves ettenähtud 10%-suurust reservi. Hagejal puudub õigus lepingute eelarvet ületavas osas tasu saada. 96.Kostja ei nõustu hageja käsitusega, mille kohaselt on kostja tööde vastuvõtmisega muutnud kehtivalt lepingutes sätestatud siduvat eelarvet ning kohustub sellest lähtuvalt maksma hagejale ka lepingute hinda ületavat tasu. 97.Töövõtulepingu siduva eelarve õiguslikust olemusest tulenevalt ei ole reeglina võimalik lepingutes sätestatud lepingu hinda ja eelarvet muuta. Siduv eelarve tähendabki seda, et töövõtja võtab endale kohustuse saavutada lepingus sätestatud eesmärk/töö tema poolt välja pakutud ja lepingu lahutamatuks osaks oleva eelarve piires. Eelarves toodud summa on töövõtjale makstava tasu maksimumpiiriks ning juhul, kui lepingu täitmisel tuleb teha ka selliseid töid, mida eelarves ei ole sätestatud ja mis toovad kaasa eelarves kokkulepitud tasu ületamise, siis kannab sellega seotud kahjulikud tagajärjed töövõtja. Töövõtja ei oma sealjuures õigust nõuda tellijalt lepingu eelarvet ületavas osas tasu maksmist. 98.Kostja leiab, et on käitunud õiguspäraselt ja kooskõlas lepingutingimustega: kostja võttis vastu hageja poolt teostatud kõik tööd, sh “lisatööd”, mis olid vajalikud lepingute eesmärkide saavutamiseks, ning tasus hagejale tööde teostamise eest lepingutes sätestatud lepingu hinna ja eelarve piires täies ulatuses. 99.Mõlemate lepingute eelarve sisaldas 10% ulatuses ka n-ö reservi ehk tasu ettenägemata tööde/kulude eest. Nii sisaldas Puškini lepingu lisaks 1 olev eelarve reservi summas 94 876,86 eurot (ilma käibemaksuta) ning Fama lepingu lisaks 1 olev maksumustabel reservi summas 14 540 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja rõhutab, et nimetatud reservsummad sisaldusid juba lepingute hindade sees, mitte need ei lisandunud lepingu hindadele, mis tähendab, et Puškini lepingu hind koos 10% reserviga oli 1 252 374 eurot ja Fama lepingu hind koos reserviga oli 202 438 eurot. 100.Ehkki Puškini lepingu p-dest 5.9 ja 13.2. tulenevalt oli ainult kostjal endal õigus otsustada, kas ta kasutab reservis ettenähtud raha või mitte, tuli kostja hagejale vastu ning kasutas mõlema lepingu reservis olevad summad kooskõlas lepingutingimustega täies ulatuses hagejale ettenägematute lisaööde eest tasumiseks. Kostja soovib sellega öelda, et tegelikult on ta tasunud hagejale ka lisatööde eest ning on teinud seda kooskõlas lepingutingimustega, kasutades selleks lepingute eelarves ettenähtud reservi ettenägematute tööde/kulude jaoks. Lepingute eelarvet, sh eelarvetes ettenähtud reservi ületavas osas ei ole aga hagejal õigust tasu lisatööde teostamise eest saada. 101.Poolte vahel puuduvad lepingutingimustele vastavad kokkulepped lepingu hinna ja eelarve muutmiseks. Sellise kokkuleppe sõlmimine oleks olnud välistatud ka RHS § 69 lg 3 alusel. Hageja õigus nõuda lepingute eelarvet ületava tasu maksmist ei tulene ei lepingutingimustest ega ka seadusest. 102.Teatud tingimustel olnud võimalik ka mõlema lepingu suhtes lepingu hinda ja eelarvet muuta ja seda järgmiselt: Puškini lepingu p-d 5 5.10., 11.1., 13.1. ja 13.5 nägid ette, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui: - pooled on selle kohta eelnevalt sõlminud eraldiseisva lepingu lisana kirjaliku kokkuleppe; - vastav kokkulepe on allkirjastatud kostja poolelt ALPA direktori poolt; - vastav kokkulepe on sõlmitud kooskõlas riigihangete seadusega, sh RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatud hankelepingu muutmiseks vajalike tingimustega, s.o muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud kostjal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.

103.Fama lepingu p-d 6.3., 6.4., 6.5., 7.6. ja 11.12., 14.1. ja 14.7. näevad kogumis ette, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist ja töövõtja kohustuste hulka mittekuuluvate muudatus- ja lisatööde eest tasu üksnes juhul, kui: - pooled on selle kohta eelnevalt sõlminud eraldiseisva lepingu lisana kirjaliku kokkuleppe; - vastav kokkulepe on allkirjastatud kostja poolelt ALPA direktori või teda asendava ametniku poolt (eraldi rõhutusega, et kostja vastutaval isikul Toomas Mägil puuduvad sellealased volitused); - vastav kokkulepe on sõlmitud kooskõlas riigihangete seadusega, sh RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatud hankelepingu muutmiseks vajalike tingimustega, s.o muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud kostjal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 104.Hageja ei ole oma hagiavaldusele lisanud ühtegi eelviidatud tingimustele vastavat kokkulepet, millega pooled oleksid kehtivalt muutnud lepingutes sätestatud lepingu hinda või eelarvet. Hageja ei olekski saanud sellist dokumenti oma hagile lisada, sest sellist kokkulepet ei ole hageja ja kostja omavahel lihtsalt sõlminud. 105.Hagiavalduse lisadeks 27 ja 28 olev hageja 06.05.2014.a e-kiri koos kulude prognoostabeliga on vaid hagejapoolne dokument, milles kajastatud tööde eest tasu maksmises osas puudub eelkirjeldatud tingimustele vastav kahepoolne kokkulepe. 107.Ka hagiavalduse lisaks nr 29 olev 11.10.2013.a töönõupidamise protokoll ei vasta lepingutes sätestatud kahepoolse kokkuleppe tingimustele, samamoodi nagu ka hagiavalduse lisaks nr 30 olev mõlema poole poolt 30.10.2013.a allkirjastatud kokkulepe väidetavalt samade lisatööde eest tasustamiseks. Kostja rõhutab, et viimatinimetatud dokumendiga lepiti kokku lisatööde eest tasumiseks lepingu hinnas sisalduva reservi arvelt (dokumendi viimane lõik: “... tasu maksmiseks Ettenägemata tööde reservi (Ettenägemata kulud) arvelt ...”), mitte aga ei muudetud selle dokumendiga ei lepingu hinda ega eelarvet. 108.Ka hagiavalduse lisadeks 31-33 olevad hageja e-kirjad on vaid ühepoolsed teavitused ega kujuta endast lepingute tingimustele vastavat kahepoolset kokkulepet lepingu hinna või eelarve muutmiseks ja neid ületava osa eest tasu saamiseks. 109.Nii Puškini lepingu p-d 13.1. ja 13.5. kui ka Fama lepingu p-d 14.1. ja 14.7. nägid ette, et lepingute puhul on tegemist hankelepingutega RHS § 4 tähenduses, mille muutmisel peab lisaks lepingus sätestatud tingimustele arvestama ka RHS § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustega. Kuivõrd kostja hinnangul ei esine antud olukorras ka RHS § 69 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, siis oleks lepingute muutmine, sh lepingute hinna muutmine antud juhul välistatud ka RHS § 69 lg 3 alusel. 110.Seega ei eksisteeri hageja ja kostja vahel ühtegi lepingute tingimustele vastavat kokkulepet, millega pooled oleksid kehtivalt suurendanud lepingute hinda või eelarvet, mistõttu puudub hagejal nii lepingust kui seadusest lähtuv alus nõuda kostjalt lepingute hinda ületavas osas tasu maksmist.

114.Tööde vastuvõtmisega ei ole kostja aga andnud omapoolset nõusolekut lepingutes ettenähtud siduvate eelarvete muutmiseks. Siduva eelarve kontekstis ei oma tähtsust see, et kostja on varasemal perioodil teostatud lisatööd vastu võtnud ja nende eest tasunud, sest siduva eelarve puhul on oluline üksnes see, et kostja tasukohustuse ülempiir on ära määratud lepingu hinnaga. Kostja nõustus hageja poolt varasemal perioodil teostatud lisatööde eest tasuma lepingute eelarves ettenähtud reservi arvelt ning kasutas reservsummad hagejale tasumiseks täies ulatuses ära. 115.Ka hageja ise oli täielikult teadlik, et lepingutes on kokku lepitud siduvates eelarvetes ning et juhul, kui ta soovib saada tasu lepingute hinda ületavate tööde eest, sh ettenägematute tööde jaoks kasutatava reservi ületavas osas, peab ta eelnevalt sõlmima kostjaga vastavasisulised kirjalikud kokkulepped, mis muuhulgas peavad vastama ka lepingutes sätestatud muudele tingimustele (nt lepingu muutmise vastavus RHS § 69 lg 3 ja 4 tingimustele ning kokkuleppe allkirjastamine ALPA direktori poolt). Kuivõrd selliseid kokkuleppeid hageja ja kostja vahel ei eksisteeri, siis ei saa sellist kokkulepet tuletada sellest, et kostja on ka varasemal perioodil teostatud lisatööd vastu võtnud ja nende eest tasunud. 116.Aktide nr 8 ja 9 “vaikimisi” vastu võtmine või asjaolu, et kõnealused aktid sisaldasid “lisatöid” vaid väheses ulatuses ning kostja oli neidsamu lisatöid juba varasemate aktide vastuvõtmise ja tasumisega aktsepteerinud, ei tähenda endiselt kostja nõusolekut lepingutes sätestatud lepingu hindade muutmiseks. Samuti ei tähenda see seda, justkui kostja kohustuks tasuma vähemalt aktides nr 8 ja 9 sisalduvate “põhitööde” eest, kuivõrd hagejal on siiski õigus saada tasu üksnes lepingutes sätestatud lepingu hinna ja eelarve piires ning igasugune seda ületav tasu eeldab pooltevahelist eraldiseisvat kirjalikku kokkulepet. Siduva eelarve kontekstis ei ole vahet, kas eelarvet ületav tasunõue moodustub põhi- või lisatöödest, kuivõrd siduvat eelarvet ületava osa eest igasuguse tasu, s.o nii põhi- kui lisatööde eest tasu saamine eeldab endiselt pooltevahelist eraldi kokkulepet, mida aga antud juhul poolte vahel ei ole. 117.Fama lepingu raames 10% kinnipidamine on õiguspärane ja kooskõlas Fama lepingu punktidega 7.1., 7.3., 7.5. ja 7.8., sest Fama lepingu töödele ei ole kasutusluba veel väljastatud. Kostja on saatnud hagejale nõude vaegtööde teostamiseks, mille täitmisel väljastatakse vastavatele töödele ka kasutusluba. Pärast kasutusloa väljastamist allkirjastab kostja ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järel tekib hagejal õigus vastava arve väljastamiseks ja mille kostja tasub lepingus kokkulepitud tingimustel. 118.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on õiguspäraselt jätnud Fama lepingu raames esitatud arve nr 2104111 summas 20 243,85 eurot tasumata või mitte. Hageja on oma hagiavalduses leidnud, et kostja ei ole õigustatud seda summat kinni hoidma, vaid oleks selle pidanud koheselt ära tasuma. Kostja sellise käsitusega ei nõustu ja peab seda vastuolus lepingutingimustega olevaks.

119.Fama lepingu p 7.1. näeb ette, et viimase makse suuruseks pärast valminud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist on vähemalt 10 % lepingu hinnast. 120.Fama lepingu p 7.3. sätestab, et maksed töövõtjale tasutakse vastavalt tellija poolt aktsepteeritud akti alusel koostatud arvele 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. 121.Fama lepingu p 7.5. kohaselt on tellija poolt tasutava viimase makse suurus pärast ehitise (koos kasutusloa ja muu nõutud dokumentatsiooniga) üleandmist vähemalt 10% lepingu hinnast. Selle piiri saavutamisel enne kasutusloa väljastamist teostatud tööd akteeritakse, kuid töövõtja ei oma õigust nimetatud aktide või aktiosade eest arvet esitada. 122.Vastavalt Fama lepingu p-le 7.8. võetakse valminud ehitis vastu pärast kasutusloa väljastamist kahepoolse ehitise üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Nimetatud akt esitatakse tellijale allkirjastamiseks hiljemalt 5. tööpäeval pärast ehitisele kasutusloa väljastamist. Tellija otsustab ehitise vastuvõtmise 5. tööpäeva jooksul akti esitamisest arvates. Ehitise üleandmisevastuvõtmise akt on ainsaks aluseks viimast makset (vähemalt 10% lepingu hinnast) hõlmava arve esitamiseks. 123.Vaidlus puudub selles, et Fama töödele ei ole kasutusluba seniajani väljastatud. Seega on kostja kooskõlas eelviidatud lepingusätetega kõik hageja poolt Fama lepingu raames tööd vastu võtnud (n-ö akteerinud), kuid hagejal tekib õigus viimase makse osas, mille suurus moodustab vähemalt 10% Fama lepingu hinnast, arve esitamiseks alles siis, kui kostja on pärast Fama töödele kasutusloa väljastamist allkirjastanud kahepoolse ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti. 124.Kuivõrd Fama lepingu hinnaks on 202 438 eurot, millest 10% moodustab 20 243,80 eurot, siis on kostja jätnud vastava summa kooskõlas lepingutingimustega õiguspäraselt hagejale tasumata. Hagejal tekib õigus selles osas kostjale arve esitamiseks alles pärast Fama töödele antud kasutusloa alusel koostatud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kostja poolt. Kostja kohustub seejärel vastava arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. 125.Kostja käitumise õiguspärasust ei väära ka hageja hagiavalduses välja toodud asjaolu, et kuivõrd kasutusloa väljastajaks on kohalik omavalitsus, siis on kostja antud juhul ise alusetult viivitanud kasutusloa väljastamisega ja seeläbi oma maksekohustust edasi lükanud. 126.Hageja viide ehitusseaduse §-le 32 on ebatäpne, kuivõrd teekasutusloa väljaandmine toimub hoopis teeseaduse (edaspidi “TeeS”) § 22 alusel. Siiski näevad ka TeeS § 22 lg 1 ja § 21 lg 2 koosmõjus ette, et kohaliku tee teekasutusloa annab valla- või linnavalitsus. TeeS § 21 lg 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.10.2008.a määrus nr 87 “Tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmise kord ja vormid” ette rea protseduurireegleid, mida teekasutusloa väljastamiseks on vajalik täita. Viidatud määruse §-dest 5 ja 6 tuleneb, et teekasutusloa väljastamise eelduseks on ehitustööde vastuvõtukomisjoni poolt ehitustööde vastuvõtuakti koostamine, kusjuures vastuvõtukomisjoni kuuluvad tellija esindaja, omanikujärelevalve esindaja, töö tegija esindaja ja vajadusel ka projekteerija esindaja. 127.Seega ei sõltu teekasutusloa andmine pelgalt kostjast, vaid see toimub eraldi vastuvõtukomisjoni poolt antud vastuvõtuakti alusel. Hageja töödes ilmnenud ka mitmeid puudusi, mille kõrvaldamist nõuab kostja hagejalt ehitusgarantii korras ( t.l 136). Seetõttu ei ole Fama töödele kasutusloa väljastamine võimalik enne töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamist ning antud olukorras oleneb Fama lepingu viimase osamakse tasumine muu hulgas ka sellest, kui kiiresti likvideerib hageja oma töödes ilmnenud puudused. 128.Seega on kostja tegevus Fama lepingu raames viimase osamakse kinnipidamisel olnud kooskõlas lepingutingimustega ja kostja keeldumine vastava summa tasumisest on õiguspärane.

Kostja tasub hagejale viimase osamakse summas 20 243,80 eurot 15 päeva jooksul pärast hageja poolt vastava arve väljastamist, mille esitamisõigus tekib hagejal alles siis, kui kostja on allkirjastanud Fama töödele väljastatud kasutusloa alusel koostatud ehitise üleandmisevastuvõtmise akti. 129.Arvestades, et kostja ei ole rikkunud lepingute eelarvet ületava tasu maksmata jätmisega ühtegi kohustust, samuti ei ole ta seda teinud läbi selle, et on Fama lepingu raames jätnud kuni kasutusloa väljastamiseni tasumata 10% lepingu hinnast ning et on lepingutingimustele vastavad arved tasunud kooskõlas lepingusätetega alles pärast korrektsete arvete väljastamist hageja poolt, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. 130.Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka lepingutest lähtuva viivisnõude. Üks osa viivisnõudest on esitatud põhjendusel, et kostja on tasunud lepingutes sätestatud lepingu hinna raamesse jäänud tasu viivitusega, ning teine osa põhjendusel, et kostja on lepingutes sätestatud lepingu hinda ületava tasu jätnud üldse tasumata. Kostja ei nõustu kummagi viivisnõudega ja peab neid vastuolus lepingutingimustega olevaks. 131.Nii Puškini lepingu p-dest 6.5. ja 6.6. kui ka Fama lepingu p-dest 7.3. ja 7.7. tuleneb põhimõte, et hagejal tekib õigus arve esitamiseks ja kostjal kohustus arve tasumiseks alles siis, kui kostja on nõuetekohaselt tööd vastu võtnud ning hageja on selle kohta koostanud korrektse arve. 132.Fama lepingu raames esitatud hageja arve nr 2014025 summas 34 165,20 eurot ei olnud korrektne, sest hagejal puudus õigus nõuda viimast osamakset 10% ulatuses Fama lepingu hinnast, s. o summas 20 243,80 eurot. Sellest lähtuvalt muutus arve nr 2014025 sissenõutavaks alles seejärel, kui hageja esitas selle 2014.a septembris summas 13 921,35 eurot, mille kostja tasus kooskõlas lepingutingimustega. 133.Samamoodi muutusid ka Fama lepingu raames väljastatud arve nr 2014053 ja Puškini lepingu raames väljastatud arve nr 2014052 sissenõutavaks alles siis, kui hageja oli viinud nende suuruse vastavusse lepingutes sätestatud lepingu hindadega. Kostjal puudus kohustus tasuda selliseid arveid, mis ületasid lepingutes sätestatud lepingu hindu ja olid seega vastuolus lepingutingimustega, ning seda isegi osas, mis jäi lepingu hindade raamesse, sest sellised arved ei olnud õiguspärased. Kostja maksekohustus tekkis alles siis, kui hageja oli väljastanud õiguspärased, s.o lepingutingimustele vastavad arved. Seetõttu vaidleb kostja täies ulatuses vastu tasutud arvete nr 2014025, 2014052 ja 2014053 tasumisega viivitamise eest esitatud viivisnõudele. 134.Kostja vaidleb täies ulatuses vastu tasumata arvete nr 2014111, 2014082 ja 2014081 tasumisega viivitamise eest esitatud viivisnõudele.

-kostja tunnistas uut arvet nr 2014025 ning on tasunud hagejale 13 921,35 eurot, ülejäänud 20 243,85 euro ulatuses esitas hageja arve nr 2014111, mis on maksmata; - kostja on tasunud hagejale Puškini lepingu raames kokku 1 252 374,60 eurot, mis vastab lepingu hinnale 1 252 374,60 eurot; - kostja on tasunud hagejale Fama lepingu raames kokku 182 194,65 eurot ja pärast Fama töödele kasutuslepingu väljastamist maksab veel 20 243,85 eurot, mis vastab kokku lepingu hinnale 202 438,50 eurot. 141.Vaidlusalusteks poolte vahel on järgmised küsimused: -kas poolte vahel sõlmitud Puškini ja Fama lepingu hind on siduv või mittesiduv -kas poolte vahel on kokkulepe lepingu hinda ületavate lisatööde eest tasu maksmiseks -kas kostja on kohustatud tasuma arves nr 2014082 näidatud 29 935,85, arves nr 2014081 näidatud 50 936,18 euro, arves nr 2014111 näidatud 20 243,85 eurot -kas hageja viivisenõue tasutud arvete nr 2014025, 2014052 ja 2014053 eest tasumisega viivitamise eest on põhjendatud. 142.Selleks, et kindlaks teha, kas kostja peab tasuma lisatööde eest, lähtub kohus poolte vahel sõlmitud Puškini ja Fama töövõtulepingust võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätetest, arvestades riigihangete seaduses riigihankelepingu kohta sätestatud erisustest. 143.VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et kokkulepe on siduv. Selle üle, et pooled olid töövõtulepingutes kokku leppinud tööde eelarvetes, vaidlust pole. Kui eelarve on siduv, tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida (VÕS § 13 lg 1). Kas ja kuidas olid pooled lepingutes kokku leppinud töö mahu ja eelarve muudatustes, tuleb kindlaks teha lepingute tõlgendamise kaudu. 144.Riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. See tähendab seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, et tagada riigihankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine. 145.Puškini lepingu p 4.1 kohaselt kohustub töövõtja teostama kõiki töid, võtma ärialaseid riske ja kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, et teostada tööd vastavalt lepingus sätestatud kvaliteedi ja tehnilistele nõuetele ning p 4.2 järgi sisaldavad tööd kõiki lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tõid, toiminguid, tööjõudu, kõikki vajalikke materjale ja töös kasutatavaid seadmeid. Puškini lepingu p 5.4. kohaselt on lepingu hind lõplik ning teenuse osutamisega kaasnevaid maksu- ja muid tööde maksumust suurendavaid riske kannab täies ulatuses töövõtja. Puškini lepingu p 5.5. näeb ette, et lepingu punktis 5.2. nimetatud lepingu hind ja lepingu eelarve on töövõtjale siduvad, määrates töövõtjale makstava tasu ülempiiri. Puškini lepingu p 5.10 kohaselt ei ole töövõtjal õigust nõuda lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist, kui pooled ei ole selles kirjalikult kokku leppinud Puškini lepingu p 11.1 kohaselt on tellija poolt ainupädev lahendama tööde maksumust ja maksetingimusi mõjutavaid küsimusi üksnes ALPA direktor.

Puškini lepingu 13.1 sätestab, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes kooskõlas riigihangete seadusega poolte vahel kirjalikult sõlmitava lepingu lisaga. Puškini lepingu 13.2 näeb ette tellija ühepoolse õiguse suurendada lepingu kehtivuse ajal remonttööde mahtusid üksnes lepingu eelarves ette nähtud reservsumma ulatuses, kusjuures reservsumma arvelt tööde mahtude suurendamist ei loeta lepingu muutmiseks. Puškini lepingu p 13.5 on töövõtja andnud kinnituse, et on teadlik, et leping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ning vastavalt riigihangete seadusele võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. 146.Fama lepingu p 4.2 järgi kohustub töövõtja teostama kõiki töid ja asjakohaseid toiminguid, võtma ärialaseid riske ja kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud, et tööd vastaksid kokkulepitud kvaliteedinõuetele, p 4.3 järgi pidid tööd sisaldama kõiki lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke töid, toiminguid, tööjõudu, kõiki vajalikke materjale ja töös kasutatavaid seadmeid, vajalike litsentside hankimist, vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamist ja Tellijale üleandmist. Ka Fama lepingu p 6.2. sätestab, et lepingu lisaks 1 olev pakkumuse maksumustabel on töövõtjale siduv ning lepingu hind on lõplik. Vastavalt Fama lepingu p-le 6.3. määrab lepingu hind töövõtjale makstava tasu ülempiiri ning töövõtjal ei ole õigust nõuda täiendavate kulutuste hüvitamist, kui pooled ei ole selles eraldi kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 6.4. näeb ette, et tellija kirjalikul nõudmisel tehtavad muudatus- ja lisatööd, mille tegemine ei kuulu töövõtja kohustuste hulka, fikseeritakse kirjalikult koos vastavate tööde kirjeldusega lepingu lisana ning tellija tasub töövõtjale muudatus- ja lisatööde eest üksnes juhul, kui pooled on selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 6.5. järgi ei ole tellija kohustatud aktsepteerima ega hüvitama ühtegi töövõtja poolt tehtud muudatus- või lisatööga seotud kulutust, kui pooled ei ole selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. Fama lepingu p 7.6. sätestab, et muudatus- ja lisatööde eest tasumine (tähtajad ja summad) lepitakse poolte vahel kokku kirjalikult ja tasutakse eraldi lisa- ja muudatustööde aktsepteeritud aktide ja vastavate arvete alusel. Kui töövõtja ületab lepingu hinda ilma poolte eelneva kirjaliku kokkuleppeta, ei lasu tellijal kohustust ületatud summat tasuda. Fama lepingu p-s 11.12. kohaselt lepingu muutmise küsimusi lahendab tellija põhimääruse järgne esindaja (direktor või teda asendav ametnik) ning et tellija vastutaval iskul (s.o Toomas Mägi), kelle pädevuses on tehniliste küsimuste lahendamine ning tööde vastuvõtuaktide allkirjastamine, vastavad volitused puuduvad. Samuti on Fama lepingu p-s 14.1. sätestatud, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes poolte vahel kirjalikult sõlmitava lepingu lisaga. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana ning need allkirjastab tellija põhimääruse järgne esindaja (direktor või teda asendav teenistuja). Fama lepingu p 14.7 on töövõtja andnud kinnituse, et on teadlik, et leping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ning vastavalt riigihangete seadusele võib hankija sõlmitud

hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. 147.Kohtule on eeltoodust tulenevalt nähtav, et pooled olid lepingud sõlminud siduva hinnaga ning selle muutmiseks pidid pooled sõlmima kirjaliku kokkuleppe. Samuti pole kahtlust, et hageja polnud teadmatuses eelnimetatu suhtes (II t.l 22, 35). Asjaolu, et hageja teatas tööde kallinemisest T M ja viimane nõustus sellega (II t.l 42-43, 50-53,55), ei saa sellist teatamist pidada lepingu muutmiseks, kui tõendatud ei ole, et T.M oli õigus kostjat lepingu muutmisel esindada. Asjaolust, et isik võib võtta vastu lepinguga seotud tahteavaldusi, ei saa automaatselt järeldada, et tal on endal õigus teha tahteavaldusi lepingu muutmiseks. 148.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et vastuvõtuaktide vastu võtmine kostja selleks pädeva esindaja poolt ja asjaolu, et aktid sisaldasid hageja tõlgenduse kohaselt nii põhi- kui lisatöid ning kostja oli neidsamu töid juba varasemate aktide vastuvõtmise ja tasumisega aktsepteerinud, ei tähenda kostja nõusolekut lepingutes sätestatud lepingu hindade muutmiseks. Hagejal oli õigus saada tasu üksnes lepingutes sätestatud lepingu hinna ja eelarve piires ning igasugune seda ületav tasu pidi poolte vahel olema sõlmitud eraldiseisva kirjaliku kokkuleppega. Niisugust pooltevahelist eraldi kokkulepet antud juhul poolte vahel kohus tuvastanud ei ole. 149.Kohus jõuab siinjuures järeldusele, et arve nr 2014082 summas 50 936,18 eurot Fama lepingu tööde eest ja arve nr 2014081 summas 50 936,18 eurot Puškini lepingu tööde eest on esitatud hageja poolt kostjale alusetult, kuivõrd sisaldavad lepingute hinda ületavat tasu, mille tasumiseks pooltevaheline kokkulepe puudub. 150.Kostja on esitanud hagejale etteheite hea usu põhimõtte rikkumisest Fama lepingust tuleneva viimase osamakse tasumata jätmise tõttu puuduva kasutusloaettekäändel. 151.TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. 152.VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. 153.Kostja arvamusel on kasutusluba kohaliku omavalitsuse ehk antud juhul kostja enda nõusolek, kes on tööd pretensioonideta juba ka vastu võtnud, vaidlus viimase üle poolte vahel puudub. 154.Kohtu arvates hageja siinjuures eksib selles osas, et töö vastuvõtmisele peab järgnema automaatselt kasutusloa väljastamine. Õigus on kostjal, kes selgitas, et ehitisele kasutusloa väljastamine on õigusaktide alusel haldusmenetluse korras läbiviidav tegevus. Kohtu hinnangul on Fama lepingu p 4.3 järgi tuletatav, et kasutusloa väljastamise menetluse algatamiseks toimingute tegemise kohustus lasub hagejal, sama lepingu p 8.1.20 järgi on töövõtja kohustuseks täitedokumentatsiooni koostamine, sh kasutusloa taotlemiseks nõutavate dokumentide osas. Lepingu p 7.5 kohaselt on töövõtjal õigus esitada arve viimase lepingu osamakse eest alles pärast ehitise koos kasutusloa ja muu nõutud dokumentatsiooni üleandmist kostjale. Kostja selgituse kohaselt puuduvad tal vastuväited viimase Fama lepingujärgse osamakse, mis on 10% Fama lepingu hinnast ehk 20 243,80 eurot tasumseks 15 päeva jooksul pärast Fama töödele antud kasutusloa alusel koostatud ehitise vastuvõtuakti allkirjastamist. Kohus juhib siinjuures hageja tähelepanu sellele, et töö vastuvõtmine pole samastatav ehitise

Võlaõigus › Töövõtulepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

KOHTU PÕHJENDUSED

MENETLUSKULUDE JAOTUS