Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-10525
Tsiviilasi
Svetlana Andrejeva hagi pankrotihalduri Tarmo Villmani vastu nõude tunnustamiseks Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena summas 150 192,37 eurot Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman; Vastustaja: Svetlana Andrejeva (sünd. XXX); esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2015 määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Svetlana Andrejeva menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista Svetlana Andrejeva kasuks Sergei Karakai (pankrotis) pankrotivarast välja menetluskuluna
5 361,87 eurot (viis tuhat kolmsada kuuskümmend üks euro ja kaheksakümmend seitse senti), millest 569,55 eurot on riigilõiv ning 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja kulu.
3.
Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks rahuldamata
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Svetlana Andrejeva (hageja) hagi pankrotihalduri Tarmo Villmani (kostja) vastu Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena nõude tunnustamiseks summas 150 192,37 eurot. Viru Maakohus jättis 22. mai 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. aprilli 2014 otsusega S. Andrejeva apellatsioonkaebuse, tühistas Viru Maakohtu 22. mai 2013 otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas S. Andrejeva hagi S. Karakai (pankrotis) pankrotihalduri T. Villmani vastu ning tunnustas S. Andrejeva nõuet S. Karakai pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena summas 150 192,37 eurot. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud S. Karakai (pankrotis) pankrotihalduri T. Villmani kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 07. augusti 2014 määrusega.
2.Hageja esitas 08. septembril 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 6 648 eurot (koos käibemaksuga), kokku 7 217,55 eurot. Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, millist on Riigikohus pidanud vajalikuks ja põhjendatud tasumääraks. Hageja ei nõustu, et hüvitamisele kuulub üksnes kohtutoimikust nähtuvate toimingute ajakulu.
3.Kostja ei esitanud vastuväiteid riigilõivu osas, kuid leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ebamõistlikult suur. Maakohtu 13. aprilli 2012 määrusega oli määratud tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ on määratud, et tsiviilasja hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sisse nõutav kulu on 1 600 eurot. Kuna tsiviilasja hind 1 595 eurot moodustab 3 200 eurost 49,84 %, siis maksimaalselt sisse nõutavaks lepingulise esindaja kuluks saaks olla 797,50 eurot (49,84% x 1 595).
Kohtutoimikust ei ole kontrollitavad väidetavad nõupidamised kliendiga, ettevalmistused istungiks, mistõttu nende tegevuste eest tuleb jätta menetluskulud välja mõistmata. Rahuldamata tuleb jätta menetluskulude nõue määruskaebuse koostamisel, kuna see jäeti rahuldamata. Menetluskulude nõuet ei saa esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise avaldusele. Õigusabi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur. Tulenevalt asjaolust, et hageja menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele pankrotivarast, taotles kostja välja mõistetava viivise vähendamist 0 euroni.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 04. veebruari 2015 määrusega S. Andrejeva avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis S. Karakai (pankrotis) pankrotihaldur T. Villmanilt välja 5 549,07 eurot S. Andrejeva kasuks menetluskulude katteks. Maakohus mõistis S. Karakai (pankrotis) pankrotihaldur T. Villmanilt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud kohtutele 6 sisulist dokumenti kogumahuga 30,5 lk. Hageja esindaja viibis kahel kohtuistungil Viru Maakohtus ja ühel kohtuistungil Tartu Ringkonnakohtus kogu kestvusega 6 tundi ja 10 minutit, s.o 6,17 tundi. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale ning lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest keerukama nõude tunnustamise nõudega pankrotimenetluses, arvestas maakohus 50 minutit ehk 0,833 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu 34,58 tundi, s.o menetlusdokumentide koostamise ja kohtutele esitamise ajakulu 25,41 tundi (30,5 lk x 0,833 t), kohtuistungitest osavõtu aeg 6,17 tundi, kohtuistungite ettevalmistamise aeg 1 tund iga istungi osas, seega 3 tundi, kokku 34,58 tundi. Kuivõrd Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 4 979,52 eurot (34,58 x 144) koos käibemaksuga. Kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskulud kokku summas 5 549,07 eurot (4 979,52 eurot lepingulise esindaja kulud + 569,55 eurot riigilõivud). Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 2 järgse taotluse ning mõistis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja S. Karakai (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2014 määrus ning teha asjas uus määrus, millega mõista määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse esitaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 174 lg 5 nõudeid, analüüsides valikuliselt vastustaja poolt esitatud dokumente ning jättes vastustajat kohustamata tema poolt näidatud menetluskulusid täpsustama ja menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama;
2) on maakohus väljunud taotletu piirest, mõistes määruskaebuse esitajalt välja menetluskulud selliste toimingute eest, mille osas vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud; 3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et vastustaja esindaja tasu koos käibemaksuga 144 eurot tunnis on mõistlik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Vastuse kohaselt: 1) hindab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja vajalikkust toimikus olevate materjalide ning menetluskulude nimekirja põhjal. Määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja peaks tõendama menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatust, on alusetu; 2) on maakohtu seisukoha kujunemine määruses jälgitav ning maakohus on oma seisukohti põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Viru Maakohtu 4.02.2015 määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab S. Andrejeva menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohus mõistab S. Karakai (pankrotis) pankrotivarast S. Andrejeva kasuks välja menetluskuluna 5 361,87 eurot, millest 569,55 eurot on riigilõiv ning 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja kulu.
8.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vastustaja esindaja tunnitasu, istungiks ettevalmistumise aja ning 28. märtsi 2013 ja 14. aprilli 2014 menetlusdokumentide koostamise ajakulu põhjendatuse osas.
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole kohustanud vastustajat täpsustama tema poolt näidatud menetluskulusid ja esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus märgib, et kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud TsMS § 174 lg 5 sätestas kohtu õiguse, nõuda hüvitatavate menetluskulude täpsustamist või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kehtivas menetlusseadustikus on analoogne regulatsioon § 176 lg-des 1 ja 6. Tegemist on kohtu diskretsiooniga, kui kohus leidis, et tehtud kulusid on piisavalt detailselt kirjeldatud menetluskulude nimekirjas, siis ei pidanud maakohus täpsustusi küsima.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vastustaja ei ole taotlenud hüvitamist taotluse „hageja seisukoha kostja taotluse osas“ (III kd tl 162–164, sisuliselt 2 lk) koostamise eest. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (IV kd tl 112-115) p-s 2.5. on nõutud tasu „14. märtsi 2013 vastuse kostja taotlustele“ koostamise eest (2,4 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 2013483 (IV kd tl 118) kajastub „14. märtsi 2013 taotlusetele vastuse“ koostamise eest tasu nõudmine. Vaidlust ei ole, et määruskaebuse esitaja esitas
14.märtsil 2013 maakohtule taotluse tõendite kogumiseks (III kd tl 154–158), ning et maakohus nõudis 18. märtsil 2013 vastustajalt seisukoha selle osas (III kd tl 160). Vastustaja esitas seisukoha määruskaebuse esitaja, s.o kostja, 14. märtsi 2013 taotluse osas 28. märtsil 2013 (III kd tl 162–164). Maakohus oli õigustatud tasu suuruse määramisel hindama taotlust ja selles esitatud väiteid sisuliselt.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on väljunud vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse piiridest.
Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ega sellele lisatud arvetest ei nähtu, et vastustaja oleks taotlenud 14. aprilli 2014 menetlusdokumendi koostamise eest tasu hüvitamist. Maakohtu määrus 14. aprilli 2014 menetlusdokumendi koostamise kulu hüvitamise osas tuleb tühistada.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire ega lähtunud vastustaja avaldusest ja arvetest ka istungitele ning nendeks ettevalmistumiseks kulunud aja eest tasu hüvitamise küsimuses. Maakohus mõistis kohtuistungitel ja nendeks ettevalmistumise eest kokku tasu 9,17 tunni eest (6,17 tundi istungitel osalemise ning 3 tundi igaks istungiks ettevalmistumise eest). Vastustaja on taotlenud kohtuistungitel osalemise ning nendeks ettevalmistumise eest tasu 8,7 tunni eest (ettevalmistus ja 21. jaanuari 2013 istungil osalemine 2 tundi, ettevalmistus ja 04. märtsi 2013 istungil osalemine 5,5 tundi, ettevalmistus ja 01. aprilli 2014 istungil osalemine 1,2 tundi). Põhjendatud ei ole avalduse rahuldamine avalduses märgitud summast suuremas ulatuses, s.o 9,17-8,7=0,47 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et istungiks ettevalmistumise eest tasu hüvitamine ei ole põhjendatud. Kvaliteetse õigusabiteenuse osutamisel peab esindaja istungiks ette valmistuma ning keskmisest keerukamate vaidluste puhul istungiks ettevalmistumise aeg ca 1 tund on ringkonnakohtu arvates mõistlik. Maakohtu otsustus kulude ulatuse kindlaksmääramise osas on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
13.Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja tunnitasu piirmäärad ei ole seadusega reguleeritud. Riigikohus on erinevates lahendites märkinud tunnitasu suurused, millega kohtud on praktikas püüdnud arvestada. Riigikohus on näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Käesoleval ajal ei ole seadusega menetluskulude piirmäärasid kehtestatud ja kohus peab lähtuma TsMS § 175 lg-s 1 toodud reeglist, et välja mõistetakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on maakohus pidanud põhjendatud tunnitasu määraks 144 eurot koos käibemaksuga ning arvestades vaidluse mahtu, keerukust ja õiguslikku sisu ei saa maakohtule ette heita tunnitasu määramise osas diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 34,58-0,83-0,47 = 33,28 tundi, s.o 33,28*144 = 4 792,32 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuse esitajalt tuleb nimetatud summa, lisaks 569,55 eurot riigilõivud, kokku 5 361,87 eurot, vastustaja kasuks välja mõista.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse osalise rahuldamise puhul ei ole alust riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus tekib eeldusel, et määruskaebus rahuldatakse. Tegemist on riigilõivuga, mille üks eesmärk on lõivustatud taotlusega seotud kulude katmine. Riigilõivul ja kautsjonil on erinev eesmärk ja regulatsioon.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.