Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2012. a
Tsiviilasja number
2-12-10525
Tsiviilasi
Svetlana Andrejeva hagi Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villmani vastu nõude tunnustamiseks Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses summas 150 192.37 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. mai 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Andrejeva määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Svetlana Andrejeva (sünd. XX.XX.XXXX; elukoht: XXX), esindaja advokaat Katrina Juhkami Vastustaja (kostja): Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 16. mai 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.
1.Svetlana Andrejeva esitas 13.03.2012. a hagiavalduse Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villmani vastu Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena nõude tunnustamiseks summas 150 192.37 eurot. Kostja esitas 30.04.2012. a kohtule taotluse tagatise andmiseks. Taotluse kohaselt on hageja avaldanud oma elukohana Venemaa Föderatsiooni. Kuna Eesti Vabariigi avalike registrite andmetel puudub hagejal Eesti Vabariigis vara, siis menetluskulude lahendi täitmine on võimalik ainult Vene Föderatsioonis. Hagejalt menetluskulude sissenõudmine eeldab Eesti Vabariigi kohtulahendi täitmist Vene Föderatsioonis, millele aga peab eelnema kohtulahendi ja taotluse edastamist Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule loa saamiseks kohtulahendi täitmiseks Vene FV-s, samuti täitelehe taotlemist ja täitemenetluse algatamist Vene FV-s. Käesoleval juhul on täidetud eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks, kuna hageja ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud. Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetlused on võlausaldajad üldkoosoleku otsusega andnud pankrotihaldurile nõusoleku käesolevas menetluses lepingulise esindaja võtmiseks, kelleks saab Marko Tiirik. Kostja on pidanud läbirääkimisi Marko Tiirikuga kostja esindamiseks käesolevas menetluses, esmalt hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine. Kostjat on teavitatud, et võimalikuks menetluskuluks nimetatud toimingutega seoses oleks 1 200 eurot (10 tundi x 120 eurot tund). Seega arvestades asja mahukust ja keerukust kujunevad kostja menetluskulud võrdlemisi suureks. Pankrotihaldur palus TsMS § 196 ja Riigikohtu 11.01.2012. a lahendi nr 3-2-2-2-11 alusel määrata hagejale tähtaeg tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 1 200 eurot. Juhul, kui hageja määratud tähtajaks tagatist ei anna, palus haldur jätta hagi TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 16.05.2012. a määrusega kostja taotluse ja andis hageja Svetlana Andrejevale tähtaja kostja menetluskulude katteks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis Viru Maakohtu viitenumbriga 3100057484) tagatise 1 200 euro tasumiseks ja tasumise kohtule maksekorralduse esitamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates. Kohus, tutvunud esitatud kostja taotluse, hagiavalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leidis, et kostja taotlus tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 196 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
Hagiavalduse kohaselt on hageja elukoht Vene Föderatsioonis. Kuna kostja on pankrotivõlgnik, siis eelduslikult puuduvad kostjal vahendid lepingulise esindaja võtmiseks ja talle õigusabikulude tasumiseks. Seega on põhjendatud rahuldada kostja taotlus tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks TsMS § 196 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. TsMS § 197 kohaselt määrab kohus TsMS §-s 196 sätestatud juhtudel hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel määras kohus hagejale tähtaja kohtu deposiitarvele (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis Viru Maakohtu viitenumbriga 3100057484) kostja eeldatavate ja tulevikus tekkida võivate menetluskulude katteks tagatise andmise korras ettemaksu 1 200 euro tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks, 20 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest tasuda kohtu deposiitarvele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Svetlana Andrejeva esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kostja taotlus tagatise nõudmiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) rikkus kohus menetlusõiguse norme sellega, kui ei võimaldanud määruskaebuse esitajal esitada seisukohta vastustaja taotluse osas tagatise nõudmiseks; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, millise kohaselt on käesoleval juhul kostjaks pankrotivõlgnik. Määruskaebuse esitaja nõude tunnustamisele nõuete kaitsmise korduskoosolekul esitas vastuväite pankrotihaldur, kes on seega nõude tunnustamise menetluses kostjaks. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saaks kohtu deposiitkontole kantud kostja menetluskulude tagatis mõjutada kostja poolt lepingulise esindaja teenuste kasutamist menetluse ajal. Samuti tuleb rõhutada, et käesolevaks ajaks ei ole vastustaja sõlminud ühegi isikuga õigusteenuse osutamise lepingut; 3) on eksitav kohtumääruses toodud viide taotlusele tagatise andmiseks, millise kohaselt „Sergei Karakai (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajad üldkoosoleku otsusega andnud pankrotihaldurile nõusoleku käesolevas menetluses lepingulise esindaja võtmiseks, kelleks saab Marko Tiirik“ ning taotluses leitakse, et 1 200 eurot kulub üksnes hagiavaldusega tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele. Samas ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatu kohta mistahes tõendeid esitanud. Maakohus ei ole kohtumääruses hinnanud, kas taotluses väljendatud kuluprognoos on adekvaatne ning kulu kalkuleerimise aluseid arvestades mõistlikult reaalne, tegelikult ei ole maakohus mistahes määral vastavat summat, selle põhjendatust analüüsinud. Seejuures esitab määruskaebuse esitaja, vastavalt TsMS § 662 lg-le 3, Sergei Karakai (pankrotis) võlausaldajate 23.04.2012. a üldkoosoleku protokolli, millise p 2 kohaselt otsustas üldkoosolek (ainuisikuliselt suurima võlausaldaja H.A.K. lepingulise esindaja isikus), et vastustajale antakse nõusolek õigusalase nõustamise teenuse sisse ostmiseks ja teenuse eest tasumiseks tsiviilasjas nr 2-12-10525 Marko Tiirikult hinnaga maksimaalselt 120 EUR/tund, maksimaalselt 1 600 eurot ja enne kulutuste tegemist halduril otsustada, kas võtab esindaja (seda peale menetluskulude tagatise küsimuse otsustamist) (lisatud). Eeltoodust johtuvalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kohtumäärus on täiesti põhjendamatu ka menetluskulude tagatiseks määratud summa osas, eirates sellega TsMS § 463 lg 2 (määrusele kohaldatakse
vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti) ning 436 lg 1, millise kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud; 4) jääb arusaamatuks, et kui kohus on seisukohal, et kostjal puuduvad vahendid lepingulise esindaja võtmiseks, siis millised on need kostjal menetluse käigus tekkivad menetluskulud, milliste hüvitamiseks peab kohus vajalikuks määruskaebuse esitajalt tagatist nõuda. Vastustaja ei tasunud tsiviilasja nr 2-12-10525 algatamisel riigilõivu, vastustajal ei ole määruskaebuse esitajale teadaolevalt esindajat, samuti ei ole ette näha, et käesolevas menetluses tekiks vastustajal vajadus kanda muuliigilisi menetluskulusid; 5) on määruskaebuse esitaja seisukohal, et ka juhul, kui kohus peaks määruskaebuse esitaja hagi tema nõude tunnustamiseks Sergei Karakai pankrotimenetluses jätma täies ulatuses rahuldamata, ei ole kohtuotsuse täitmine ning määruskaebuse esitajalt vastustajal võimalikult tekkinud menetluskulude väljamõistmine seega raskendatud, kuivõrd määruskaebuse esitajale kuulub Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõue; 6) on määruskaebuse esitaja seisukohal, et temalt tagatise nõudmine oleks ebaõiglane, kuivõrd hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad määruskaebuse esitajale äärmiselt rasked tagajärjed.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Sergei Karakai (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kuna määruskaebuse esitaja on esitanud käesolevas määruskaebuses oma põhjendused taotluse osas tagatise nõudmise kohta, on antud hetkel realiseerunud ka määruskaebuse esitaja õigus – esitada oma seisukohad. Vastustaja möönab, et kohus võib olla rikkunud menetlusnormi, jättes saatmata taotluse vastaspoolele, kuid nimetatud menetlusnormi rikkumine ei saa olla aluseks tagatise nõudmise taotluse rahuldamata jätmisel; 2) on vastustaja seisukohal, et määruskaebuse esitaja tõlgendab ebaõigesti pankrotihalduri positsiooni pankrotimenetluses seega ka PankrS § 541 ja PankrS § 103 lg 2 teist lauset ning sellest tulenevalt ebaõigesti ka PankrS § 106 lg 1. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik ning et kui selleks on alust peab haldur nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Antud juhul esitas küll pankrotihaldur vastuväite Svetlana Andrejeva nõudele, täites oma PankrS § 541 ja § 103 lg 2 kohustust, mis tähendab, et pankrotihaldur on PankrS § 106 lg 1 tähenduses küll formaalselt kostjaks, kuid tegutseb siiski pankrotipesa Sergei Karakai (pankrotis) nimel. Samas juhib vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et tagatise küsimuse otsustamisel ei pea kohus üldsegi hindama pankrotivõlgniku rahalisi võimalusi; 3) tõlgendab määruskaebuse esitaja TsMS valesti, et pole võimalik nõuda hagejalt tagatisena kostja eeldatavate menetluskulude kostjale ette tasumist. Tagatist saabki taotleda ainult eeldatavate kulutuste katteks ette, mitte juba kantud kulude osas; 4) leiab vastustaja, et kohut eksitav on määruskaebuse esitaja väide nagu peaks olema sõlmitud õigusabi leping enne tagatise küsimist. Tagatise nõudmine ei eelda õigusteenuse osutamise lepingu eelnevat sõlmimist;
5) on ekslik määruskaebuses esitatud väide nagu peaks vastustaja kohtule tõendama menetluskulude eeldatavat suurust ning maakohus peaks hindama, kas kuluprognoos on adekvaatne. Menetluskulude rahalist suuruse põhjendatus hindab kohus eraldi menetlusena ehk menetluskulude kindlaks määramise menetluses; 6) peaks määruskaebuse esitaja teadma seda, et kui haldur siiski otsustab õigusabi lepingut mitte sõlmida, siis ei teki selles menetluses kulutusi seoses lepingulise esindajaga kuid seevastu suurenevad muud kohtuvälised kulud; 7) on haldur esitanud vastuväite kogu nõudele, seega nii nõudele kui nõuet tagavale pandiõigusele. Haldur on seisukohal, et Svetlana Andrejeva nõue põhineb võltsitud andmetel. Juhul kui hagi jäetakse rahuldamata, Svetlana Andrejeva nõue tunnustamata, siis ei saa eksisteerida olukorda, kus Svetlana Andrejeva saaks pankrotimenetluses nõude pandiõiguse realiseerimist, kuna tal puudub nõue, mille tagamiseks nimetatud pandiõigust realiseerida. Seetõttu pole asjakohane määruskaebuses esitatud väide, et määruskaebuse esitajale kuulub Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõue; 8) on vastustaja seisukohal, et kuna määruskaebuse esitajal on esindaja, kes on alati osalenud kõikidel võlausaldajate üldkoosolekutel, ei ole olnud Svetlana Andrejeval endal kohustust osaleda koosolekutel paralleelselt oma esindajaga ning teha endale sellega seoses kulutusi. Samuti pole kohustust osaleda tal kohtumenetlustes, kuni kohus teda selleks ei ole kohustanud. Seetõttu on sellekohased väited asjakohatud ning pole aluseks tagatise taotluse rahuldamata jätmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. mai 2012. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et täidetud on TsMS § 196 lg 1 p-de 1 ja 3 eeldused tagatise nõudmiseks. Vaidlus puudub selles, et hageja elukoht on Vene Föderatsioonis. Kuna kostjaks on võlgniku pankrotihaldur, kes esindab võlgnikku, siis eelduslikult puuduvad kostjal vahendid lepingulise esindaja võtmiseks ja talle õigusabikulude tasumiseks. Seetõttu rahuldas maakohus põhjendatult taotluse tagatise nõudmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Ringkonnakohus märgib, et Eesti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tagatis 1200 eurot kostja eeldatavate menetluskulude katteks on mõistlik ja põhjendatud. Tegemist on eeldatavate menetluskulude tagatisega. Tagatis tagastatakse andjale, kui tema hagi rahuldatakse ja ka siis, kui kohus hiljem leiab, et pankrotihalduril puudus vajadus õigusteadmistega esindajaga eraldi lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus märgib, et hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmine TsMS § 196 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt on põhjendatud juhul, kui kostja võtab endale esindaja.
Sergei Karakai (pankrotis) 23.04.2012. a võlausaldajate üldkoosolekul otsustati haldurile anda nõusolek õigusalase nõustamise teenuse sisseostmiseks, kuid nimetatud otsus ei ole haldurile ega kohtule siduv. Hilisemas hagimenetluses saab maakohus anda menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnangu. Pankrotihalduri puhul on õigusteenuse kasutamine vajalik, kui temal endal õigusteadmised puuduvad või on tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega.
7.Ringkonnakohus möönab, et maakohus oleks pidanud saatma kostjale tagatise taotluse seisukoha võtmiseks, kuid kohus leiab, et nimetatud rikkumine ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna määruskaebuse esitajal on esindaja, kes on alati osalenud kõikidel võlausaldajate üldkoosolekutel, ei ole Svetlana Andrejeval endal kohustust osaleda koosolekutel paralleelselt oma esindajaga ning teha endale sellega seoses kulutusi.
8.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 196 lg 4 kohaselt.
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.