Aiaekspert OÜ hagi OÜ JMT Europe ja TJ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. septembri 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ JMT Europe apellatsioonkaebuse hind 8405,34 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ JMT Europe ja TJ apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aiaekspert OÜ (registrikood 10885442), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
TJ apellatsioonkaebuse hind 7283,78 eurot
Kostja I: OÜ JMT Europe (registrikood 12159450), seaduslik esindaja TJ Kostja II: TJ (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2014 otsus osas, milles rahuldati hagi TJ vastu täielikult. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi TJ vastu osaliselt.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2014 otsus osas, milles OÜ-lt JMT Europe mõisteti maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis protsendina välja alates 17.09.2014. Teha selles osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt JMT Europe maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis protsendina välja alates 18.09.2014.
3.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2014 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud OÜ JMT Europe menetluskulud tema enda kanda, TJ menetluskulud 94 % ulatuses tema
enda kanda ja 6 % ulatuses Aiaekspert OÜ kanda ning Aiaekspert OÜ menetluskulud 94 % ulatuses solidaarselt OÜ JMT Europe ja TJ kanda ning ülejäänud 6 % ulatuses OÜ JMT Europe kanda.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2014 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
5.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
6.Ringkonnakohtus kantud OÜ JMT Europe menetluskulud jätta tema enda kanda, TJ menetluskulud jätta 94 % ulatuses tema enda kanda ja 6 % ulatuses Aiaekspert OÜ kanda ning Aiaekspert OÜ menetluskulud jätta 94 % ulatuses solidaarselt OÜ JMT Europe ja TJ kanda ning ülejäänud 6 % ulatuses OÜ JMT Europe kanda.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Rahuldada Aiaekspert OÜ hagi OÜ JMT Europe vastu täielikult ning TJ vastu osaliselt. 7.2 Välja mõista OÜ-lt JMT Europe ja TJ-lt solidaarselt põhivõlgnevus 5114,91 (viis tuhat ükssada neliteist eurot ja 91 senti) eurot Aiaekspert OÜ kasuks. 7.3 Välja mõista OÜ-lt JMT Europe ja TJ-lt solidaarselt viivis 2168,87 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 87 senti) eurot Aiaekspert OÜ kasuks. 7.4 Välja mõista OÜ-lt JMT Europe viivis seisuga 17.09.2014 summas 56,11 (viiskümmend kuus eurot ja 11 senti) eurot ja alates 18.09.2014 põhivõla 5114,91 eurot tasumata osalt 0,15% päevas, kuid mitte enam kui 2889,93 eurot Aiaekspert OÜ kasuks. 7.5 Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud OÜ JMT Europe menetluskulud tema enda kanda, TJ menetluskulud jätta 94 % ulatuses tema enda kanda ja 6 % ulatuses Aiaekspert OÜ kanda ning Aiaekspert OÜ menetluskulud jätta 94 % ulatuses solidaarselt OÜ JMT Europe ja TJ kanda ning ülejäänud 6 % ulatuses OÜ JMT Europe kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aiaekspert OÜ (hageja) esitas 04.02.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ JMT Europe (kostja I) ja TJ (kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 5114,91 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 1886,82 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt I välja mõista viivise 0,15 % põhivõlalt päevas alates 05.08.2014, kuid mitte rohkem kui 3228,09 eurot ning kostjalt II solidaarselt kostjaga I viivise 0,15 % põhivõlalt päevas alates 05.08.2014, kuid mitte rohkem kui 772,93 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja I hagejalt 03.09.2013 Tallinnas Xxxxxxxxxx xx asuvale objektile piirdeaia kogumaksumusega 7308,03 eurot. Vastavalt tellimusele tasus kostja I 20% lepingu hinnast ehk 1461,61 eurot ettemaksuna. Hiljem muutus poolte kokkuleppel väikeses ulatuses tööde maht. 18.11.2013 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendama kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepinguga tagatud kohustuste piirmääraks lepiti 7283,78 eurot.
3.Lõpetatud tööd anti kostjale I aktiga üle 26.11.2013. Ainsa märkusena on tööde üleandmise aktis välja toodud, et hageja edastab kasutusloa taotlemiseks vajalikud sertifikaadid ja hageja edastas need kostjale I 28.11.2013. Koos tööde üleandmise aktiga andis hageja kostjale I üle arve teostatud tööde eest tasumiseks, kuid kostja I arvet tähtajaks (01.12.2013) ei tasunud.
4.Kostja I minetas puudustele tuginemise õiguse vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-le 3, sest poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.6 kohaselt loevad pooled mõistlikuks ajaks puudustest teavitamiseks 5 tööpäeva. Kostja I teavitas hagejat väidetavatest puudustest esmakordselt 23.12.2013. Seega on pretensioon esitatud hilinenult.
5.04.02.2014 esitatud pretensioon on edastatud hagejale kaks ja pool kuud pärast tööde lõpetamist ja selles kajastatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja on lepingu alusel tööd teostanud ning isegi kui kostja I viidatud üksikud puudused oleksid olemas, moodustab see üksnes väikese osa lepingu alusel teostatud töödest.
6.Töövõtulepingus lepiti kokku viivise määras 0,15 % päevas. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja I ei tasunud hageja teostatud tööde eest põhjusel, et töö kvaliteet ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Tööl on järgnevad puudused: 1) dokumentatsioon on puudulik (puuduvad partiinumbrid ja saatelehed); 2) haljastus on rikutud ja kerghaljastus on paigaldamata jäetud; 3) sokliplokk on paigaldamata jäetud; 4) kruvipead on katmata; 5) väravad ei tööta ega püsi kinni, sh värava detailid on vigased; 6) piirdeaial on tegemata värviparandused; 7) juhtimispuldid ei tööta; 8) trepipiirded on paigaldatud otse betoonile, mis teeb võimatuks treppide plaatimise; 9) Värava hinged ja lukustus roostetavad; 10) Värava aialippides on praod ning aia kinnituslatt kohati lainetab (hageja on kasutanud ebakvaliteetset puitu).
8.Osa puudusi jäi akti kandmata, kuna hageja lubas need koheselt kõrvaldada. Osa puudusi ilmnes alles hiljem, mistõttu oli tegemist varjatud puudustega. Kostja I andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o 18.02.2014, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Kostjatel on õigus keelduda tasu maksmisest kuni töövõtja poolt puuduste kõrvaldamiseni. Puuduste kõrvaldamise maksumus on 11 182,32 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 17.09.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 5114,91 eurot ja viivise 2168,87 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt I välja viivise 17.09.2014 seisuga 56,11 eurot ja alates 17.09.2014 põhivõla tasumata osalt 0,15% päevas, kuid mitte enam kui 2889,93 eurot.
10.Pooled ei vaidle, et kostja I tellis hagejalt 03.09.2013 Tallinnas Xxxxxxxxxx xx asuvale objektile piirdeaia kogumaksumusega 7308,03 eurot ja vastavalt tellimusele tasus kostja I 20% lepingu hinnast ehk 1461,61 eurot ettemaksuna. 18.11.2013 sõlmisid pooled lepingu lisana käenduslepingu, millega kostja I juhatuse liige TJ kohustus käendama kõiki lepingust tulenevaid kohustusi ja käenduslepinguga tagatud kohustuste piirmääraks sätestati kokkuleppega 7283,78 eurot. Vaidlustamata asjaoludel jättis kostja I tellitud tööde eest tasumata, v.a ettemaksu 1461,61 eurot. Hageja lõpetas tööd novembris 2013. Hageja ja kostja I allkirjastasid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 26.11.2013. Aktis on ainsa puudusena märgitud sertifikaatide puudumine kasutusloa jaoks. Kostja I saatis 23.12.2013 hagejale e-kirja, milles viitas töödes esinevatele puudustele. Järgnevalt saatis kostja I täpsustatud pretensiooni 04.02.2014 ning hageja vastas sellele 05.02.2014.
11.Kostjate poolt tõendina esitatud OE OÜ töötaja OS-i objekti ülevaatuse aktist nähtub, et kruvipead on silmatorkavad ja ülevärvimata ning kohus luges tõendatuks kostjate väite, et kruvipead on katmata. Aktist nähtub, et osadel lippidel on kriimustused, kuid et akt on koostatud mais 2014, siis ei saa lugeda tõendatuks, et kriimustused olid olemas töö üleandmise ajal. Aktist nähtub, et värav vajub lahti, kuid ei saa eeldada, et sedasorti puudus oli olemas töö üleandmise ajal ning arvestades akti koostamise aega, ei saa välistada puuduse tekkimist pärast töö üleandmist.
12.Seoses puudustega nr 2, 3 ja 5-7 märkis kohus, et nende puuduste kohta on esitatud üksnes poolte kirjavahetus ja GE OÜ hinnapakkumine. Esitatud tõendid ei ole piisavalt usaldusväärsed. Hinnapakkumine ei sisalda infot puuduste olemasolu ega iseloomu kohta, poolte kirjavahetus aga ei ole erapooletu tõendamismaterjal. Seoses puuduliku dokumentatsiooniga märkis maakohus, et kostja ei ole eitanud hageja väidet, et sertifikaadid saadeti kostjale I e-kirjaga, kuid väitis, et hageja ei ole esitanud partiinumbreid ega saatelehti. Kohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud, et tegemist oleks töö mittevastavusega lepingutingimustele. Hageja ja kostja I vahelisest lepingust ei tulene, et töövõtja peaks esitama ka kasutatud mehhanismide partiinumbrid ja saatelehed. Sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Tulenevalt eeltoodust luges kohus tõendatuks üksnes asjaolu, et töö üleandmise ajal esines puudusena kruvipeade katmata jätmine. Kostja I väide, et ta teavitas hagejat suuliselt puudusest töö üleandmise ajal, on tõendamata.
13.Kostja on alles 04.02.2014 pretensioonis tuginenud järgmistele puudustele: puudulik dokumentatsioon (puuduvad partiinumbrid ja saatelehed); haljastuse rikkumine ja kerghaljastuse paigaldamata jätmine; sokliploki paigaldamata jätmine; kruvipead on katmata; autovärav ja tiibvärav ei tööta ega püsi kinni; piirdeaial on tegemata värviparandused; juhtimispuldid ei tööta ja trepipiirded on paigaldatud liiga madalale. Seega on tõendatud, et kostja tugines kruvipeade katmata jätmisele alles 04.02.2014, s.o 2 kuud ja 9 päeva pärast töö üleandmist. Selline ajavahemik ületab puudusest teavitamise mõistlikku aega, mistõttu on kostja I kaotanud õiguse nimetatud puudusele tugineda. Pigem on tegemist puudusega, mille kostja oleks pidanud tuvastama koheselt töö vastuvõtmisel ning esitama ka pretensiooni koheselt.
14.Kuivõrd kostja I ei ole tõendanud, et tööl oleks olnud muid puudusi peale katmata kruvipeade ning sellele puudusele tuginemise õiguse on kostja I kaotanud, siis ei ole tal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus esitada vastuväidet. Seejuures ei saa jätta märkimata, et isegi kui kostjal oleks õigus nimetatud puudusele tugineda, oleks vastuväite kasutamine ilmselt ebaproportsionaalne.
15.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töö on üleantud ja kostja I on jätnud lepingulisest hinnast tasumata 5114,91 eurot, siis tuleb nimetatud summa VÕS § 108 lg 1 järgi kostjalt I välja mõista. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis määras 0,15 % põhivõla summalt. Tasunõue muutus sissenõutavaks 01.12.2013. Viivise summaks on seega 290 päeva *0,0015 * 5114,91 eurot = 2224,98 eurot.
16.Vaidlust ei ole selles, et kostja II on sõlminud käenduslepingu kostja I kohustuse käendamiseks maksimumsummaga 7283,78 eurot. Kostjalt II tuleb kostja I kohustused välja mõista piirsumma ulatuses.
17.Kohus märgib, et asjakohased ei ole ülejäänud kostja I vastuväited, sealhulgas väide, et hageja on tööde valmissaamisega hilinenud, ega väide, et kostja I on kandnud kulutusi töö parandamiseks. Kostjad ei ole täitmise vastuväite kõrval kahjunõuet ega tasaarvestust esitanud. Apellatsioonkaebused ja nende põhjendused
18.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebused. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
19.Kostjad ei ole hageja töid täielikult aktsepteerinud. Kostja I teavitas hagejat puudustest koheselt objekti üleandmisel ja pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja kõrvaldab viivitamatult puudused, millele kostja I osundas.
20.Ei ole eluliselt usutav, et nii palju puudusi tekkis kahe kuu jooksul, mis tähendab, et puudused töös esinesid juba objekti üleandmisel. Järelikult peaks rakenduma garantii ning kostjal I on õigus töö eest mitte maksta kuniks hageja on oma kohustuse täitnud, st puudused kõrvaldanud.
21.Kostjad on esitanud kohtule tõendina hinnapakkumise, millest nähtub puuduste kõrvaldamise maksumus. Arvestades puuduste kõrvalamise hinda, on põhjendatud tasumisest keeldumine täies ulatuses. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole eelnimetatud hinnapakkumine usaldusväärne.
22.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et töö juurde kuuluva dokumentatsiooni alusel on võimalik hinnata, kas töö vastab kokkulepitud tingimustele. Olukorras, kus hageja jättis esitamata partiinumbrid ja saatelehed, ei ole võimalik ka kontrollida hageja poolt väidetavat informatsiooni. Ainuüksi vaatlus ei näita materjali vastavust ilmastikutingimustele. Vastus apellatsioonkaebustele
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus rahuldas kostja II vastu esitatud hagi täielikult, samuti maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmise algustähtaja osas ning menetluskulude jaotuses osas. Lisaks tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohus ei ole võtnud seisukohta puuduste nr 8-10 osas. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on võtnud kostja I ees garantiikohustuse. Lisaks on maakohus jätnud ebaõigesti mõned puudused tuvastamata. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
25.Kolleegium ei nõustu kostjate vastuväitega, et kostja I ei ole töid vastu võtnud. Hageja ja kostja I on allkirjastanud 26.11.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest selgub, et hageja on kostjale I tööd üle andnud. Ainsaks kohustuseks, mida hageja veel täitma pidi, oli sertifikaatide esitamine kasutusloa jaoks. Kostjate väide, et kostja I osundas tööde vastuvõtmisel puuduste olemasolule ja leppis hagejaga suuliselt kokku nende kõrvaldamises, on tõendamata.
26.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, mis seonduvad puudusega nr 1 (puudulik dokumentatsioon). 28.11.2013 e-kirjast nähtuvalt on hageja saatnud kostjale I sertifikaadid (t lk 52) ning seega oma kohustuse täitnud. Maakohus on õigesti märkinud, et lepingust ega seadusest ei tulene hagejale kohustus esitada kostjale I mehhanismide ja materjalide partiinumbrid ja saatelehed.
27.Puuduste nr 2 (haljastuse rikkumine ja kerghaljastuse paigaldamata jätmine) ning nr 3 (sokliploki paigaldamata jätmine) olemasolu ei ole kostjad tõendanud. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest arusaadavalt nähtuks puuduste nr 2 ja nr 3 olemasolu. Kostjad on küll esitanud GE OÜ 11.03.2014 arve (t lk 86), mis sisaldab muuhulgas haljastuse töid, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja on haljastust rikkunud või selle paigaldamata jätnud. Samuti ei tõenda ainuüksi GE OÜ 17.02.2014 hinnapakkumine (t lk 41) betoonsokli korrastamise kohta asjaolu, et hageja jättis sokliploki paigaldamata.
28.Selle kohta, et juhtimispuldid ei tööta (puudus nr 7) ning, et trepipiirded on paigaldatud betoonile, mis teeb võimatuks treppide plaatimise (puudus nr 8), ei ole kostjad esitanud piisavalt tõendeid. GE OÜ 17.02.2014 hinnapakkumisel olev märge värava automaatika väljavahetamise kohta ei tõenda seda, et juhtimispuldid ei tööta. Samas hinnapakkumises on ka viide trepipiirde demontaaži ja tagasipaigalduse kohta, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa ainuüksi hinnapakkumisega lugeda tõendatuks, et hageja paigaldas trepipiirde valesti.
29.Maakohus on otsuses puudusena tuvastanud kruvipeade katmata jätmise (puudus nr 4). Ringkonnakohtu hinnangul on OE OÜ 19.05.2014 ülevaatuse aktiga samuti tõendatud, et üksikutes kohtades vajab aed värviparandusi (puudus nr 6). Lisaks nähtub OE OÜ ülevaatuse aktist, et väravatel hinged ning jalgvärava lukustus roostetab (puudus nr 9), mistõttu loeb ringkonnakohus ka selle puuduse tõendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on OE OÜ ülevaatuse aktiga samuti tõendatud puudus nr 10. Nimelt ilmneb ülevaatuse aktist, et üks aialipp on praguline ning aia kinnituslatt kohati lainetab.
30.Kostjad on samuti väitnud, et väravad ei tööta ega püsi kinni, sh on värava detailid vigased. Ringkonnakohus leiab, et tõendamata on väide, et väravad ei tööta. Samas on OE OÜ ülevaatuse aktiga tõendatud, et autovärav ei sulgu ja vajub lahti, samuti logisevad autovärava stopper ning värava automaatikal kinnitused. Seega on puudus nr 5 tõendatud osaliselt.
31.Kostjad on seisukohal, et neil on puuduste olemasolu tõttu õigus maksmisest keelduda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hoolimata sellest, et töös on tuvastatud mõningad puudused, ei anna see käesoleval juhul kostjatele õigust tasumisest keelduda. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS § 644 lg 3, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Pooled on puudustest teatamise tähtaega lepingus täpsustanud. Lepingu üldtingimuste p 3.6 kohaselt on tellija kohustatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjat teavitama hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates puudusest teadasaamisest. Hiljem esitatud pretensioonide alusel tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ei saa. Kolleegium leiab, et puudus nr 4 ja nr 10 on olemuslikult sellised puudused, mis pidid olemas olema töö üleandmise ajal. Kuna kostja I on puudusele nr 5 tähelepanu juhtinud 23.12.2013 e-kirjas ning puudusele nr 6 04.02.2014 esitatud pretensioonis, siis on tõenäoline, et ka need puudused olid olemas juba töö üleandmise ajal. Seega olid nimetatud puudused töö üleandmisel-vastuvõtmisel ka tuvastatavad. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I oleks tööde vastuvõtmisest viie tööpäeva jooksul eelmärgitud puudustest hagejat teavitanud. Puudus nr 9 on tõenäoliselt küll tekkinud pärast tööde üleandmist, kuid ka selles osas ei ole puudusest teatatud õigel ajal. Isegi, kui kostjad said sellest puudusest teada 19.05.2014, s.o OE OÜ poolt teostatud objekti ülevaatuse ajal, on ta sellest puudusest hagejat teavitanud alles 29.05.2014 esitatud täiendavates vastuväidetes hagile (s.o pärast 5 tööpäeva möödumist). VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuna kostjad ei saa töövõtulepingu alusel lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, siis ei saa nad VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda oma kohustuste täitmisest.
32.Töövõtulepingust nähtuvalt on hageja võtnud teostatud tööde suhtes 2-aastase garantiikohustuse. VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega on töövõtugarantii töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab tellijale lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega. Töövõtugarantiist tuleneva vastunõude puhul ei saa aga kostjad tugineda VÕS § 111 lg-le 1, kuna töövõtja tasu maksmise nõue ja tellija garantiist tulenev nõue ei ole omavahel vastastikused
nõuded. Kolleegium viitab, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-73-10 p-s 34 asunud seisukohale, et töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. Ringkonnakohus leiab, et töövõtugarantiist tuleneva nõude puhul on tellijal põhimõtteliselt võimalik tugineda VÕS § 110 lg 1, kuid seda tingimusel, et kõik selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuste vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud kõik VÕS § 110 rakendamise eeldused. Nimelt on VÕS § 110 lg 1 rakendamise tingimuseks see, et võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud. Käesoleval juhul ei ole kostjad väitnud ega tõendanud, et nende nõue ei ole piisavalt tagatud. Täitmise ebapiisav tagatus tähendab seda, et nõude maksmapanek on ohustatud võlausaldaja makseraskuste tõttu. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja ei suudaks oma garantiikohustust täita. Seega ei saa kostjad oma kohustuse täitmisest keelduda ka VÕS § 110 lg 1 alusel.
33.Kuna kostjatel puudub õigus keelduda kohustuse täitmisest, siis on võlgnevuse väljamõistmine kostjatelt põhjendatud.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga ebaõigesti leidnud, et hagi kostja II vastu rahuldatakse täielikult. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 5114,91 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 1886,82 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt I välja mõista viivise 0,15 % põhivõlalt päevas alates 05.08.2014, kuid mitte rohkem kui 3228,09 eurot ning kostjalt II solidaarselt kostjaga I viivise 0,15 % põhivõlalt päevas alates 05.08.2014, kuid mitte rohkem kui 772,93 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja palus kostjalt II välja mõista kokku 7774,66 eurot. Maakohus on mõistnud kostjalt II välja 7283,78 eurot, s.o käendaja vastutuse maksimumsumma piires, kuid märkinud ebaõigesti, et hagi rahuldatakse kostja II vastu täielikult. Eeltoodust lähtuvalt tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning hagi kostja II vastu rahuldada osaliselt. Kostjalt II väljamõistetav summa sellest tulenevalt aga ei muutu.
35.Samuti on maakohus ebaõigesti mõistnud kostjalt I maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise protsendina välja alates 17.09.2014. Kuna maakohus mõistis kostjalt I välja viivise kindla summana 17.09.2014 seisuga, siis tuleb edasiulatuv viivis välja mõista alates 18.09.2014. Vastasel juhul arvestatakse viivist ühe päeva eest kaks korda. Maakohtu eksimus ei muuda aga asjaolu, et hagi kostja I vastu kuulub rahuldamisele täielikult, kuna hageja ei ole taotlust viivise sellisel kujul väljamõistmiseks esitanud. Menetluskulude jaotus
36.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostja I vastu rahuldati hagi täielikult ja kostja II vastu osaliselt (ca 94 % ulatuses). Eeltoodule
tuginedes tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kostja I menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja II menetluskulud tuleb 94 % ulatuses jätta tema enda kanda ja 6 % ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta 94 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud 6 % ulatuses kostja I kanda.
37.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.