lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-111243/41

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-111243/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-111243/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-111243

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-111243

Kohtuasi

JL hagi JL vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. septembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JL apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja JL (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja IK (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Kostja JL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Rebane

Kohtuistungi toimumise aeg

29. november 2016

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja JL seaduslik esindaja IK ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Kostja JL ja tema lepinguline esindaja Marge Rebane

Menetlustaotlus

JL ja JL kompromissi kinnitamise taotlus

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada JL ja JL kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-111243 järgmistel tingimustel:
1.1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-26-100024/18Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.10.20262-24-14955/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-26-18497/9Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
JL ja JL loevad, et JL on kuni 31. detsembrini 2016 JL ülalpidamise kohustuse täitnud.
1.2.JL täidab alates 1. jaanuarist 2017 kuni 19. septembrini 2026 JL ülalpidamise kohustust iga kuu raha maksmise teel selliselt, et kannab hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks IK pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „J“ 235 eurot, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigis kehtiv elatise miinimummäär kuus (kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Eesti Vabariigis kehtestatud elatise miinimummäära suurenemisel suureneb vastavalt ka JL tasutav summa.
1.3.JL-l ja JL-l ei ole teineteise vastu muid selle tsiviilasja hagiesemega seotud nõudeid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-111243 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Asjaolud ja menetluse senine käik

1.IK esitas JL (hageja) seadusliku esindajana hageja nimel JL (kostja) vastu 21. mail 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse miinimumelatise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 6. juuli 2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 18. juulil 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates 21. maist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja miinimumelatise.
2.Harju Maakohus jättis 25. septembri 2015. a otsusega ja 26. oktoobri 2015. a täiendava otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. oktoobri 2015. a otsusega maakohtu otsuse ja täiendava otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Harju Maakohus jättis 19. septembri 2016. a otsusega hagi taas rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Ringkonnakohus arutas 29. novembri 2016. a kohtuistungil pooltega asja kompromissiga lahendamise võimalusi.
6.Pooled esitasid 14. kompromissikokkuleppe:

detsembril

ringkonnakohtule

järgmise

sisuga

 pooled loevad JL ́a (isikukood XXXXXXXXX) ülalpidamiskohustuse JL’a (isikukood XXXXXXXXXXX) poolt kuni 31.12.2016. a täidetuks;  alates 01.01.2017. a kuni 19.09.2026. a täidab JL (isikukood XXXXXXXXXXX) JL’a (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiskohustust rahaliselt ja igakuiselt selliselt, et kannab hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks IK (isikukood XXXXXXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXX, selgitusega „J“, 235 €, kuid mitte vähem kui rahasumma, mis vastab Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalse igakuise elatise suurusele (käesoleval hetkel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalse igakuise elatise suurenemisel suureneb vastavalt ka JL’a poolt tasutav rahasumma;  kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda;  mistahes muid käesoleva tsiviilasja hagiesemega seotud nõudeid pooltel ei ole. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning seda on võimalik täita. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamistest. Pooled palusid ringkonnakohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Kohtumääruse põhjendused

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9.Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, millega lugesid kuni 2016. aasta lõpuni kostja ülalpidamiskohustuse kohaselt täidetuks ning leppisid kokku, et alates 1. jaanuarist 2017 kohustub kostja tasuma oma alaealise lapse ülalpidamiseks iga kuu kümnendaks kuupäevaks miinimumelatist. Kuigi tegemist on perekonnaasjaga, milles kohus ei ole poolte esitatud kompromissiga seotud, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte elatise vaidlus praeguses asjas poolte kokkuleppel.
10.Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kohus arutas kohtuistungil hageja seadusliku esindaja ja kostjaga kokkuleppe sõlmimise võimalust ja tingimusi ning pooled esitasid pärast kohtuistungit poolte lepinguliste esindajate allkirjastatud kompromissikokkuleppe, mis vastab seaduses sätestatud vorminõudele. Samuti ei esine kolleegiumi hinnangul puudusi poolte esindusõiguse küsimuses. PKS § 120 lg 2 p 4 järgi saab last kasvatav vanem hoolimata ühisest hooldusõigusest esitada üksi hagi teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks. Viidatud sätte mõtte kohaselt saab see vanem elatise asjas käsutada lapse menetlusõigusi üksi ja sellest tulenevalt sõlmida ka teise vanemaga ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta kokkuleppe last üksi esindades. Seega ei tulene perekonnaseadust, et vanem ei saaks kohtumenetluses last esindades sõlmida teise vanemaga kokkulepet seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta. Kuna kohustatud vanem ei pea lapsega sellist kokkulepet sõlmides last samal ajal ka esindama, ei tõusetu küsimust sellest, et kohustatud vanema esindusõigus lapsega kui otsejoones sugulasega võiks olla sellist kokkulepet sõlmides PKS § 180 lg 1 järgi välistatud. Kuna kohustatud vanem saab last kohtumenetluses esindava vanemaga sellise kompromissikokkuleppe sõlmida, saavad seda kohtumenetluses teha nende asemel ka nende lepingulised esindajad. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult PKS § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse. Kokkulepe on ka piisavalt selge ja täidetav, kuid kohtumääruse resolutsiooni selguse huvides muudab kolleegium mõnevõrra kokkuleppe sõnastust, jättes kokkuleppe sisu samaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.10.20262-26-14303/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 05.10.20262-26-114018/9Viru Maakohus Narva kohtumaja