Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.05.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-12597
Tsiviilasi
Eurowind OÜ hagi Elering AS vastu liitumispakkumise väljastamise kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elering AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eurowind OÜ (registrikood 11507191; asukoht Pärnu mnt 10, Tallinn), esindajad juhatuse liige Andres Sõnajalg ja vandeadvokaat Jaanus Tehver (e-post: xxx@xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Elering AS (registrikood 11022625; asukoht Kadaka tee 42, Tallinn) tehingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Kristiina Reinson (e-post: xxx@xxx)
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja, Elering AS kanda.
4.Rahuldada hageja Eurowind OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus ning mõista Elering AS-ilt Eurowind OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot. Kostja Elering AS on kohustatud tasuma
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 välja mõistetud menetluskulude summalt viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt soovis hageja rajada Pärnumaal tuuleelektrijaama maksimaalse võimsusega kuni 200MW. Tuuleelektrijaama ehitamise eelduseks oli selle ühendamine põhivõrguga, mille aluseks on põhivõrguettevõtjaga sõlmitav liitumisleping.
2.27.10.2008 sõlmiti poolte vahel liitumisleping 50MW tootmisvõimsuse osas. Hageja soovis elektrijaama võimsust suurendada 100MW võrra ning sai kostjalt 26.09.2008, st enne esimese liitumislepingu sõlmimist, liitumispakkumise, milles maksimaalseks võimsuseks oli fikseeritud 150MW. 16.03.2010 esitas hageja uue liitumistaotluse nr PV-KL-3/242 täiendava 50MW võimsuse osas, mille kohaselt oleks elektrijaama koguvõimsus 200MW (edaspidi: taotlus).
3.Kostja teavitas hagejat 22.04.2010 kirjaga taotluse puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt. Seejärel nõudis kostja andmete täiendamist ning hageja esitas nõutud andmed ettenähtud tähtaja jooksul. 07.09.2010 teavitas kostja hagejat, et liitumispakkumist ei suudeta koostada lubatud tähtaja jooksul ning see esitatakse 2010. aasta detsembris. 21.03.2011 informeeris kostja hagejat, et liitumispakkumist pole võimalik esitada, sest selleks puudub õiguslik alus. Kostja selgitas, et ühe liitumispunkti kohta saab ühe liituja kohta olla esitatud üks liitumispakkumine. Hagejale on esitatud liitumispakkumine 150MW tootmisvõimsusele, mille kohta oli seisuga 21.03.2011 leping sõlmimata ning hageja soovib samal ajal veel saada liitumispakkumist täiendava 50MW ulatuses.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2012 liitumislepingu liitumispakkumise alusel, mille kohaselt elektrijaama koguvõimsuseks lepiti kokku 150MW. Kuivõrd kostja keeldus taotluse alusel täiendava 50MW võimsuse osas liitumispakkumise väljastamisest, palub hageja kohustada kostjat väljastama liitumispakkumine täiendava 50MW võimsuse osas. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Elering AS põhivõrguga liitumise tingimuste punkti 2.1.7 kohaselt ei või liitumispunkti kohta ühel liitujal olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe liitumispunkti kohta mitut taotlust. Kostja hinnangul tulenes vastav põhimõte ka seadusest. Kostja seisukohta
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 toetab ka taotluse esitamise ajal kehtinud OÜ Põhivõrk võrguga liitumise tingimuste punkt 2.4. Hageja on väljendanud selget tahet loobuda taotlusest, millega soovitakse tootmisvõimsus tõsta kokku 200MW-ni.
6.Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita. Hageja nõuet pole võimalik täita, sest hageja pole alustanud ettevalmistavaid tegevusi tuulikute püstitamiseks ning kostja on mh taganenud poolte vahel 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingust 150MW tootmisvõimsusega elektrijaama osas. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus tegi 22.01.2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat väljastama hagejale liitumispakkumise 16.03.2010 esitatud taotluse alusel. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
8.Maakohus leidis, et 16.05.2012 liitumislepingu sõlmimine ei tähendanud, et hageja loobus taotlusest. Kostja on varasemalt aktsepteerinud olukorda, kus menetluses on kaks liitumistaotlust, milledest ühe osas sõlmitakse liitumisleping ja teise osas jätkub menetlus liitumislepingu sõlmimiseks. Liitumislepingus pole viidatud, et lepingu sõlmimine toob kaasa loobumise varasematest tahteavaldustest seoses elektrijaama võimsuse suurendamisega. Liitumislepingu sõlmimine ja hageja taotlus tulevikus elektrijaama võimsust suurendada veel 50MW võrra on iseseisvad õiguslikud toimingud, mille puhul pole alust asuda seisukohale, et üks välistab teise.
9.Võrgueeskiri (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.06.2002 määrusega nr 184) ei piiritle ajaliselt, millal võib esitada liitumistaotluse, mille sisuks on soov liita senisest võimsam elektrijaam põhivõrguga. Seega pole välistatud, et võimsama elektrijaama liitumistaotluse saab esitada ka ajal, mil pole veel sõlmitud väiksema võimsusega elektrijaama liitumislepingut ning vastava liitumislepingu sõlmimine ei muuda teist taotlust automaatselt kehtetuks või tagasivõetuks.
10.Hageja on pooltevahelises suhtluses väljendanud, et liitumislepingu sõlmimine ei muuda taotlust kehtetuks ning lepinguliste läbirääkimiste käigus on hageja nõudnud lepingust selle punkti välja jätmist, millega oleks loetud taotlus kehtetuks. Kohtu hinnangul pole kostja vastupidiseid asjaolusid esile toonud. Kostja on 21.03.2011 kirjas märkinud, et taotlusest loobumiseks tuleb teha kirjalik avaldus. Kohtu hinnangul pole alust asuda seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe või senise praktika järgi oli võimalik hageja vaikimisest välja lugeda soov taotlusest loobuda.
11.Kostja ei ole tõendanud, et Elering AS põhivõrguga liitumise tingimuste redaktsioon oleks tervikuna või üksikute punktide osas omanud taotluse suhtes tagasiulatuvat mõju. Seega pole põhjendatud kostja väide, mis tugineb 01.01.2013 jõustunud Elering AS põhivõrguga liitumise tingimuste redaktsiooni punktile 2.1.7.
12.Taotluse esitamise ajal kehtinud kostja poolt ette nähtud liitumistingimused ei keelanud menetleda ühe liituja mitut liitumistaotlust ühe liitumispunkti suhtes. Ajaperioodil 25.05.2007- 24.04.2010 kehtinud võrgueeskirja redaktsioon ei piiritlenud liitujale tehtavate liitumispakkumiste ega sõlmitavate liitumislepingute arvu. Sellist piiritlemist ei näe ette ka kehtiv võrgueeskiri. Elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg 1 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 ja lg-st 4 ilmneb, et kui puuduvad seaduses sätestatud alused võrguteenuse osutamisest keeldumiseks, siis on kohustus võrguteenust osutada.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597
13.Hageja 16.03.2010 taotluse vastavust sisulistele nõuetele pole kahtluse alla seatud. Seda kinnitab muuhulgas kostja 07.09.2010 kiri, milles kostja on väljendanud, et hageja poolt esitatud dokumentatsioon on piisav liitumispakkumise koostamiseks. Kuivõrd ka seadusest ei tulenenud taotluse esitamise ajal keeldu esitada mitu liitumispakkumist ühele liitujale ühes liitumispunktis ning taotluses ei esinenud sisulisi puudusi, mis andnuks alust keelduda taotluse menetlemisest, puudus kostjal õiguslik alus keelduda liitumispakkumise koostamisest.
14.Kohtu hinnangul ei esitanud kostja ka veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et mitme liitumislepingu sõlmimine ühe liitujaga ühes liitumispunktis oleks olemuslikult või tehniliselt võimatu. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivselt palus apellant saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Maakohus leidis kostja arvates ekslikult, et liitumistaotluse nõuetele vastavuse osas puudub vaidlus. Liitumistaotluses esitatud alusandmed on valed. Apellant on liitumislepingust nr 1.1-4/96 (millega lepiti kokku vastustaja liitumine elektrivõrguga võimsusel 150MW) taganenud. Taganemise kehtivuse üle vaidlevad pooled asjas nr 213-41694, kuid liitumiseks võimsusel 200MW tuleb esitada uus taotlus. Kohus jättis analüüsimata apellandi väited selle kohta, et 150MW lepingu lõppemisel ei saanud enam menetleda taotlust suurendada võimsust 150MW-lt 200MW-ni.
17.Apellandi hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti võrgueeskirja §-i 32 ning muid sätteid, mis reguleerivad elektrijaama põhivõrguga liitumise protsessi. Võrgueeskirja mõttest ja sõnastusest tuleneb põhimõte, et ühe elektrijaama kohta võib korraga kehtida üks liitumisleping või liitumispakkumine. Maakohus tõlgendas võrgueeskirja põhjendamatult ainult grammatiliselt. Võrgueeskiri reguleerib kõiki elektrijaamaga seotud toiminguid ühe jaama põhiselt ja apellandil lasub kohustus arvestusi pidada elektrijaama suhtes tervikuna. Seetõttu pole apellandil võimalik sõlmida lepinguid või teha liitumispakkumisi jaama mõne osa suhtes (st ainult osadest seadmetest tuleneva võimsuse suhtes). Elektrijaama füüsiline liitumine elektrivõrguga toimub läbi ühe füüsilise liitumispunkti ühe füüsilise ülekandeliini kaudu. Elektrijaam võimsusega 200MW ei saa toota 150MW ühe lepingu alusel ja 50MW teise lepingu alusel, kuna tegemist on ühe tervikuga, mille väljund ei ole osadeks jagatav. Sama põhimõte kandub loogiliselt üle ka liitumistaotlustele ja liitumispakkumustele.
18.Maakohus on leidnud, et liitumistaotlusele kohalduvatest (s.o kuni 29.02.2012 kehtinud) liitumistingimustest ei tulene, et paralleelselt ei võiks toimuda kahte liitumismenetlust ühe liitumispunkti suhtes. Kohus pole seejuures põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi seisukohtadega.
19.Maakohtu tõlgenduse kohaselt peab põhivõrguettevõtja väljastama nii palju alternatiivseid pakkumisi, kui taotleja soovib. Liituja saab sisuliselt esitada lõpmatu arvu taotlusi hüpoteetiliste liitumiste saamiseks (nt esitada 50 taotlust vahemikus 5MW – 250MW viie megavati sammuga, et selgitada välja, millisel võimsusel on
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 kõige otstarbekam liituda). Põhivõrguettevõtjal lasuks sellisel juhul kohustus väljastada 50 liitumispakkumist, mis kõik kehtiksid üheaegselt. Apellandi arvates on selline tõlgendus loogikavastane. Liitumispakkumise koostamine on keeruline töö, mis eeldab apellandilt hinnangut planeeritava elektrijaama rollile Eesti elektrisüsteemis. Võrgueeskirja tuleb tõlgendada kitsalt, mistõttu ei saa võrguettevõtja olla kohustatud väljastama mitmeid korraga kehtivaid liitumispakkumisi hüpoteetiliste võimsuste lisamiseks hüpoteetilistele elektrijaamadele.
20.Võrgueeskirja § 32 on imperatiivne säte. Maakohtu otsus põhineb aga osaliselt faktil, et apellant on oma tegevuses varasemalt aktsepteerinud olukorda, kus ühe liituja suhtes on ühes liitumispunktis korraga kaks liitumispakkumist. Apellant tunnistas maakohtus, et tegemist ei olnud õige praktikaga ning et võrgueeskiri seda ei võimaldanud ega võimalda ka täna. Kohus ei saa tõlgendada seadust vastavalt sellele, kuidas pooled sellest aru said – tegemist ei ole lepinguga ning selle tõlgendamisel ei saa arvesse võtta poolte tahet või (varasemat) käitumist.
21.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et vastustaja ei ole taotlusest loobunud. Apellant andis vastustajale võimaluse valida kahe erisuunalise taotluse vahel ning selgitas korduvalt, et ühe valimine muudab teise kehtetuks. Vastustaja sõlmis selle teadmisega ühe alternatiivsetest lepingutest. Seeläbi on vastustaja avaldanud selge tahte saavutada õiguslik tagajärg, millest teda teavitati. Vastustaja loobus taotlusest kaudse tahteavaldusega. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
24.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kostja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
25.Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu apellandi etteheide, et maakohus tõlgendas võrgueeskirja üksnes grammatiliselt. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et normi grammatiline tõlgendamine ongi primaarne seadusandja tahte kindlakstegemise viis ning etteheide grammatilise tõlgendamise rakendamise kohta saaks olla põhjendatud vaid juhul, kui mõni teine rakendamisele kuuluv tõlgendamismeetod annaks teistsuguse ja seejuures õige tulemuse. Kolleegiumi hinnangul ei anna muud tõlgendamismeetodid alust sisustada võrgueeskirja norme maakohtust erinevalt ning
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 nn ühe liitumislepingu või –pakkumise põhimõtet ei saa ka võrgueeskirja mõttest tuletada.
26.Kostja leiab, et maakohtu tõlgenduse järgi võiks liituja esitada lõpmatu arvu liitumistaotlusi, mille alusel peaks kostja põhimõtteliselt ka liitumispakkumise esitama. Kolleegium leiab, et taoline käsitlus on oletuslik ning ei seondu praeguse juhtumi asjaoludega. Taolise olukorra tekkimine oleks praktikas ka ebatõenäoline, arvestades liitumistaotlusele ja selle lisadele esitatud nõudeid, mis kehtisid juba enne 31.12.2012 (vt OÜ Põhivõrk elektrivõrguga liitumise tingimuste p 2.1 (I kd, tl 57)). Alates 01.01.2013 kehtivate põhivõrguga liitumise tingimuste (kinnitatud kostja juhatuse 14.12.2012 otsusega) järgi ei saa sellist olukorda üldse tekkida, sest nende tingimuste punkti 2.1.7 viimases lauses sätestatu järgi ei või ühel liitujal olla ühe liitumispunkti kohta rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe liitumispunkti kohta mitut taotlust (I kd, tl 44).
27.Kostja on kohtumenetluses tuginenud läbivalt nn ühe liitumislepingu või -pakkumise põhimõttele. Ringkonnakohus leiab, et see põhimõte tuleneb üksnes alates 01.01.2013 kehtivate põhivõrguga liitumise tingimuste osundatud punktist 2.1.7. Ühestki õigusaktist vastavat põhimõtet ei tulene. Samuti ei sisaldunud kõnesolev põhimõte nendes liitumistingimustes, mis kehtisid vaidlusaluse liitumistaotluse esitamise ajal (I kd, tl 55-75). Kolleegium leiab, et liitumistaotlust tuleb menetleda selle esitamise ajal kehtinud liitumistingimuste järgi. Kostja pole menetluses vastupidist ka väitnud. Eeltoodut arvestades ei laiene nn ühe liitumislepingu või -pakkumise põhimõte vaidlusaluse liitumispakkumise menetlusele.
28.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ka liitumistaotlusele kohalduva (s.o kuni 29.02.2012 kehtinud) liitumistingimuste p 2.4 õigesti sisustanud ning leidnud, et see ei reguleeri käesolevas asjas vaidluse all olevat olukorda. Viidatud liitumistingimuste punktist 2.4 nähtub üheselt, et see reguleerib muudatuste tegemist liitumistaotluses enne liitumispakkumise väljastamist. Praegusel juhul ei ole hageja teinud vaidlusaluses liitumistaotluses muudatusi enne liitumispakkumise väljastamist. Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja juba 26.09.2008, seega enne vaidlusaluse taotluse esitamist, väljastanud hagejale liitumispakkumise liitumisvõimsusega 150MW liitumise kohta. Järelikult ei tekkinud 16.03.2010 taotluse esitamisel liitumistingimuste p-s 2.4 kirjeldatud olukorda, kus hageja muutis oma varasema liitumistaotluse liitumisvõimsust ja seeläbi muutus kehtetuks varasem liitumistaotlus. Kostja on menetluses väitnud, et kõnealune punkt ei reguleeri mitte ainult võimsuse suurendamist enne liitumispakkumise väljastamist, vaid võimsuse suurendamist üldse. Kolleegium leiab, et esiteks on see kostja subjektiivne arusaam liitumistingimuste p 2.4 sisust, mida punkti enda tekst ega kontekst ei toeta. Teiseks ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks nimetatud punkti taoliselt – laiendavalt – oma varasemas praktikas tegelikult sisustanud.
29.Kostja leiab, et võrgueeskirja § 32 on imperatiivne säte ning kostja varasem käitumine ei tohtinuks mõjutada maakohtu järeldusi seaduse tõlgendamisel. Kolleegium neid etteheiteid põhjendatuks ei pea. Iseenesest on õige, et maakohtu otsus põhineb osaliselt faktil, et kostja on oma tegevuses varasemalt aktsepteerinud olukorda, kus ühe liituja suhtes on ühes liitumispunktis korraga kaks liitumispakkumist. Ringkonnakohus ka nõustub maakohtu vastava käsitlusega. Võrgueeskirja normide kehtivus tõepoolest ei sõltu kostja käitumisest või poolte arusaamast võrgueeskirja
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 sisust. Erinevalt kostjast leiab aga kolleegium, et võrgueeskirjast endast ei ole kunagi tulenenud piirangut, mille kohaselt ei või ühel liitujal olla ühe liitumispunkti kohta rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping või et ühe liitumispunkti kohta ei saa esitada mitut taotlust. Kostja enda varasem käitumine on samas oluline kostja poole menetluses esitatud väidete veenvuse hindamisel.
30.Kostja hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole loobunud liitumistaotlusest. Kostja arvates loobus hageja taotlusest kaudse tahteavaldusega, mitte tegevusetusega. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme sellega, kui asus seisukohale, et hageja ei ole loobunud vaidlusalusest taotlusest. Maakohtu järeldused rajanevad asjas esitatud tõenditele ning ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tõendid ei veena kolleegiumit selles, et kostja ise oleks 16.05.2012 liitumislepingu sõlmimisele omistanud tegelikult sellise õigusliku tähenduse, nagu ta kohtumenetluses väidab. Eeskätt kostja 10.05.2012 kirjast nr 2-1/430-6, millele on tuginenud ka maakohus, nähtub, et kostja käsitles vaidlusalust taotlust teise liitumislepingu sõlmimisel kui uut liitumistaotlust kogu Sindi alajaama liitumispunkti osas ning kui taotlust muuta liitumislepingu tingimusi, milleks kostja väljastab uue liitumislepingu pakkumise (I kd, tl 122). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kumbki pool oleks esimese liitumislepingu sõlmimisest 27.10.2008 järeldanud kostja loobumist oma varasemast (teisest) liitumistaotlusest.
31.Kostja on leidnud, et vastustaja liitumistaotlus ei vasta nõuetele, sest selle alusandmete kohaselt taotletakse jaama liitumisvõimsuse suurendamist 150MW-lt 200MW-le, kuid algse 150MW liitumisvõimsusega jaama liitumislepingust on apellant taganenud (taganemise kehtivuse üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-13-41694). Seetõttu peaks hageja kostja arvates esitama uue liitumistaotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hageja liitumiseks liitumisvõimsusega 200MW esitama uut liitumistaotlust, sõltumata tsiviilasjas nr 2-13-41694 tehtavast lahendist. Vastava liitumistaotluse liitumisvõimsusega 200MW on hageja esitanud kostjale juba 16.03.2010. Sellist järeldust toetab ka kostja enda käsitlus, mille järgi kaotas esimene liitumisleping (liitumisvõimsusega 50MW) teise lepingu sõlmimisel (150MW) oma kehtivuse. Seega, hüpoteetiliselt kaotaks teine leping uue (200MW liitumisvõimsusega) liitumislepingu sõlmimisel samuti niikuinii oma kehtivuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on ringkonnakohtule 04.05.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 990 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud menetluse peatamise taotluse ja apellatsioonkaebuse väidete analüüsimises ning kirjalike vastuste koostamises nimetatud taotlusele ja apellatsioonkaebusele, samuti valmistumises ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemises. Õigusabi on osutatud hinnaga 90 eurot tund. Kostja esindaja on samal 04.05.2015 istungil kinnitanud, et kostja ei vaidle hageja apellatsioonimenetluses kantud lepingulise esindaja kulude suurusele vastu.
33.Pidades silmas vaidluse keerukusastet, on hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. TsMS § 5 lg
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-12597 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.