Võlaõigus › Muud

avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt soovib hageja rajada Pärnumaal tuuleelektrijaama maksimaalse võimsusega kuni 200MW. Tuuleelektrijaama ehitamise eelduseks on selle ühendamine põhivõrguga, mille aluseks on põhivõrguettevõtjaga sõlmitav liitumisleping. 31.10.2007 esitas kostja hagejale liitumispakkumise nr XXXtuuleelektrijaamale võimsusega 50MW. Liitumisleping 50MW tootmisvõimuse osas sõlmiti poolte vahel 27.10.2008. Kuivõrd hageja soovis elektrijaama võimsust suurendada 100MW võrra ja esitas vastava taotluse, siis esitas kostja 26.09.2008, st enne esimese liitumislepingu sõlmimist, hagejale liitumispakkumise nr XXXfikseerides maksimaalseks võimsuseks 150MW. Hageja esitas 16.03.2010 uue liitumistaotluse nr XXXtäiendava 50MW võimsuse osas, mille kohaselt oleks elektrijaama koguvõimsus 200MW. Kostja teavitas hagejat 22.04.2010 kirjaga taotluse puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt. Kostja nõudis 17.06.2010 andmete täiendamist ning hageja esitas nõutud andmed ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja teavitas 07.09.2010 hagejat, et liitumispakkumist ei suudeta koostada lubatud tähtaja jooksul ning see esitatakse detsembris 2010. Kostja teavitas 21.03.2011 hagejat, et liitumispakkumist pole võimalik esitada, kuivõrd selleks puudub õiguslik alus. Kostja märkis, et ühe liitumispunkti kohta saab ühe liituja kohta olla esitatud üks liitumispakkumine. Antud olukorras on aga hagejale esitatud liitumispakkumine 150MW tootmisvõimsusele, mille kohta oli seisuga 21.03.2011 leping sõlmimata ning hageja soovib samal ajal veel saada liitumispakkumist täiendava 50MW ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2012 liitumislepingu liitumispakkumise nr XXXalusel, mille kohaselt elektrijaama koguvõimsuseks lepiti kokku 150MW. Kuivõrd kostja keeldus liitumistaotluse nr XXXalusel täiendava 50MW võimsuse osas liitumispakkumise väljastamisest, siis esitas hageja 21.03.2014 hagi, millega soovib kostjat kohustada väljastama liitumispakkumine täiendava 50MW võimsuse osas. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et ühe liitumispunkti kohta saab ühe liituja kohta olla esitatud ainult üks liitumispakkumine ning ühe liitumispunkti kohta ühe liituja poolt sõlmitud liitumisleping peab tervikuna käsitlema kogu liitumisvõimsust. Kostja tugineb sealjuures XxxAS põhivõrguga liitumise tingimuste punktile 2.1.7, mis sätestab, et ühe liitumispunkti kohta ei või ühel liitujal olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe liitumispunkti kohta mitut taotlust. Kostja hinnangul tuleneb vastav põhimõte ka seadusest. Kostja märgib, et muuhulgas toetab kostja vastavat seisukohta taotluse nr XXXesitamise ajal kehtinud Osaühing Põhivõrk võrguga liitumise tingimuste punkt 2.4. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hageja on väljendanud selget tahet taotlusest nr XXXloobuda, millega soovitakse tootmisvõimsus tõsta kokku 200MW-ni.

Kostja märgib, et 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingu nr xxxpunkti 9.1. järgi muutusid kehtetuks varasemad läbirääkimised, kokkulepped ja taotlused, sh vaidlusalune taotlus. Kostja hinnangul laieneb see ka varasematele liitumistaotlustele ja võimalikele läbirääkimistele. Lisaks ülaltoodule tuleks 16.05.2012 lepingu sõlmimist käsitleda hageja poolse loobumisena vaidlusalusest 16.03.2010 liitumistaotlusest, kuna lepinguga fikseeriti oluliselt teistsugune olukord võrreldes sellega, mida hageja soovis 16.03.2010 liitumistaotlusega saavutada. Lisaks leiab kostja, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita. Kostja on seisukohal, et hageja nõuet pole võimalik täita, sest hageja pole alustanud ettevalmistavaid tegevusi tuulikute püstitamiseks ning kostja on mh taganenud poolte vahel 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingust 150MW tootmisvõimsusega elektrijaama osas. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele Hageja on seisukohal, et kostja väitel, et ühe liitumispunkti kohta ühe liituja poolt sõlmitud liitumisleping peab tervikuna käsitlema kogu liitumisvõimsust, puudub õiguslik alus. Hageja märgib, et liitumispakkumise 150 MW esitas kostja hagejale ajal, mil liitumispakkumise 50MW alusel oli liitumisleping veel sõlmimata, s.t. alates 26.09.2008 oli ühe liitumispunkti kohta olemas kaks liitumispakkumist. Liitumisleping 150MW kohta sõlmiti ajal, mil kostjal oli olemas ka hageja liitumistaotlus täiendava 50MW osas (koguvõimsus 200MW). Alates 16.05.2012 oli elektrijaama liitumise osas olemas kaks kehtivat liitumislepingut. Seega kinnitab kostja enda tegevus, et tema kõnealune väide ei ole asjakohane. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja viide XxxAS põhivõrguga liitumise tingimuste punktile 2.1.7. on asjakohatu, sest kostja viidatud tingimused kinnitati 14.12.2012 ja need hakkasid kehtima 01.01.2013. Hageja liitumistaotlus esitati 16.03.2010 ning järelikult ei ole põhimõtteliselt võimalik selle liitumistaotluse suhtes kohaldada 01.01.2013.a. jõustunud liitumistingimusi. Seoses viitega Osaühing Põhivõrk võrguga liitumise tingimuste punktile

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et 27.10.2008 sõlmiti poolte vahel liitumisleping nr XXX50MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaama liitmiseks kostja põhivõrguga. Samuti pole vaidlust selles, et seoses sooviga suurendada põhivõrguga liidetava tuuleelektrijaama tootmisvõimsust, on hageja esitanud kostjale esmalt taotluse nr XXXsaamaks kostjalt liitumispakkumine 100MW võrra võimsamale ja hiljem taotluse nr XXXveel täiendavalt 50MW võrra võimsamale tuuleelektrijaamale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on keeldunud taotluse nr XXXsuhtes liitumispakkumist esitamast ning 16.05.2012 sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mis nägi ette kuni 150MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaama liitmise põhivõrguga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on loobunud taotlusest nr XXX, mille kohaselt soovis hageja saada liitumispakkumist põhivõrguga 50MW võrra võimsamale ehk kokku 200MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaamale. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ühes liitumispunktis saab ühe liituja kohta olla üksnes üks liitumispakkumine ja sõlmitav liitumisleping peab hõlmama kogu tuuleelektrijaama tootmisvõimsuse. Vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja soovib saada ühes liitumispunktis kahte liitumispakkumist, st 150MW tootmisvõimsusega elektrijaamale ja lisaks veel 50MW võrra võimsamale elektrijaamale. Esmalt analüüsib kohus, kas on alust asuda seisukohale, et hageja on loobunud oma taotlusest nr XXX. Kostja on asunud 17.06.2014 (tlk 90-93) seisukohale, et hageja loobus taotlusest nr XXX, kui sõlmis 16.05.2012 liitumislepingu nr xxx150 MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaama liitmiseks põhivõrguga. Muuhulgas viitab kostja liitumislepingu nr xxxpunktile 9.1, mis on sõnastatud järgmiselt: „Alates Lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pootlevahelised varasemad kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes välja arvatud juhtudel, kui käesolev leping varasemale kokkuleppele viitab.“ Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et andis 21.03.2011 saadetud kirjas selgelt hagejale teada, et hagejal tuleb valida 150MW ja 200MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaama põhivõrguga liitmise vahel. Kostja on leidnud, et kuivõrd hageja ei reageerinud nimetatud kirjale, siis kinnitab ka see hageja loobumist taotlusest nr XXX.

Kohus leiab, et 16.05.2012 liitumislepingu nr xxxsõlmimine ei tähendanud automaatselt seda, et hageja loobus taotlusest nr XXX. Kohus märgib, et analoogne olukord oli poolte vahel taotluse nr XXXpuhul, kuivõrd 27.10.2008 sõlmiti poolte vahel liitumisleping nr XXXning enne seda oli hageja jõudnud esitada liitumistaotluse nr XXX, mille alusel hiljem sõlmiti 16.05.2012 liitumisleping 150MW võimsuse osas. Seega varasemalt on kostja aktsepteerinud olukorda, kus menetluses on kaks liitumistaotlust, milledest ühe osas sõlmitakse liitumisleping ja teise osas jätkub menetlus liitumislepingu sõlmimiseks. Muuhulgas pole liitumislepingus nr xxxühtki viidet sellele, et vastava lepingu sõlmimine toob kaasa loobumise varasematest tahteavaldustest seoses elektrijaama võimsuse suurendamisega. Kohus on seisukohal, et liitumislepingu nr xxxsõlmimine ja hageja taotlus tulevikus elektrijaama võimsust suurendada veel 50 MW võrra on iseseisvad õiguslikud toimingud, mille puhul pole alust asuda seisukohale, et üks välistab teise. Kohus märgib, et ei kehtiv, taotluse nr XXXesitamise ajal ega liitumislepingu nr xxxsõlmimise ajal kehtinud võrgueeskiri ei piiritle ajaliselt, millal võib esitada liitumistaotluse, mille sisuks on soov liita senisest võimsam elektrijaam põhivõrguga. Seega pole kohtu hinnangul välistatud, et võimsama elektrijaama liitumistaotluse saab esitada ka ajal, mil pole veel sõlmitud väiksema võimsusega elektrijaama liitumislepingut ning vastava liitumislepingu sõlmimine ei muuda teist taotlust automaatselt kehtetuks või tagasivõetuks. Ühtlasi nähtub kostja 10.05.2012 kirjast nr 2-1/430-6 (tlk 121123), et hageja on pooltevahelises suhtluses selgelt asunud seisukohale, et liitumislepingu sõlmimine ei muuda kehtetuks taotlust nr XXX, kuivõrd lepinguliste läbirääkimiste käigus on hageja nõudnud lepingust selle punkti välja jätmist, millega oleks loetud taotlus nr XXXkehtetuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul pole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et 16.05.2012 liitumislepingu sõlmimisega avaldas hageja soovi loobuda taotlusest nr XXX. Kohus on seisukohal, et viimatiöeldu ei saa tuleneda ka 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingu nr xxxpunktist 9.1., mis sätestab: „Alates Lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pootlevahelised varasemad kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes välja arvatud juhtudel, kui käesolev leping varasemale kokkuleppele viitab.“ Viidatud punkti sõnastusest tulenevalt muutuvad kehtetuks pootlevahelised varasemad kokkulepped ja seega mitte ühepoolsed tahteavaldused, sh liitumistaotlused. Liitumistaotlus on ühepoolne tahteavaldus, mis ei ole käsitletav lepingu või kokkuleppena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 eristab ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid ning leping on mitmepoolne tehing, st vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. Kostja on 21.03.2011 kirjas (tlk 12-13) juhtinud tähelepanu esmakordselt sellele, et ei pea võimalikuks ühe liitumispunkti kohta teha ühele liitujale mitu liitumispakkumist ning liitumisleping peab hõlmama kogu liitumisvõimsust. Ühtlasi märgitakse kirjas, et liitumistaotlusest on võimalik kirjaliku avaldusega loobuda. TsÜS § 68 lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Praegusel juhul on kostja 21.03.2011 kirjas selgelt märkinud, et taotlusest loobumiseks tuleb teha kirjalik avaldus. Ühtlasi pole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe või senise praktika järgi oli võimalik hageja vaikimisest välja lugeda soov loobuda kõnealusest taotlusest. Seega puudus kostjal alus lugeda vaikimist loobumiseks. Selgitavalt märgib kohus, et 11.10.2012 kirjas (tlk 238-239) on hageja teinud ettepaneku muuta 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingut nr xxxselliselt, et elektrijaama tootmisvõimsus oleks 100MW ning nimetatud muudatuse lepingusse sisseviimisel loobuks hageja tootmisvõimsuse tõstmisest 150MW-ni või 200MW-ni. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et hageja ettepaneku kohaselt lepingut ei muudetud ja seega pole alust väita, et hageja on

loobunud taotlusest nr XXX, mille kohaselt soovis hageja saada liitumispakkumist põhivõrguga 50MW võrra võimsamale ehk kokku 200MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaamale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja pole loobunud taotlusest nr XXX, mille kohaselt soovis hageja saada liitumispakkumist põhivõrguga 50MW võrra võimsamale ehk kokku 200MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaamale. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja pole loobunud taotlusest nr XXX, siis asub kohus analüüsima, kas ühe liitumispunkti kohta saab olla ainult üks liitumispakkumine ja seega sõlmitav liitumisleping peab hõlmama kogu elektrijaama tootmisvõimsuse. Antud juhul pole poolte vahel vaidlust selles, et sündmuste areng on toimunud alljärgnevalt. 31.10.2007 esitas kostja hagejale liitumispakkumise nr XXXtuuleelektrijaamale võimsusega 50MW. Liitumisleping 50MW tootmisvõimuse osas sõlmiti poolte vahel 27.10.2008. Kuivõrd hageja soovis elektrijaama võimsust suurendada 100MW võrra ja esitas vastava taotluse, siis esitas kostja 26.09.2008 hagejale liitumispakkumise nr XXXfikseerides maksimaalseks võimsuseks 150MW. Hageja esitas 16.03.2010 uue liitumistaotluse nr XXXtäiendava 50MW võimsuse osas, mille kohaselt oleks elektrijaama koguvõimsus 200MW. Hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2012 liitumislepingu liitumispakkumise nr XXXalusel, mille kohaselt elektrijaama koguvõimsuseks lepiti kokku 150MW. Eeltoodust nähtub, et kostja on esitanud ühele liitujale ühes liitumispunktis liitumispakkumised nr XXXja nr XXXselliselt, et liitumislepingut polnud liitumispakkumise nr XXXalusel veel sõlmitud. Samuti nähtub eeltoodust, et kostja on hagejaga sõlminud liitumispakkumise nr XXXalusel 27.10.2008 ja liitumispakkumise nr XXXalusel 16.05.2012 liitumislepingu. Seega on kostja oma tegevuses aktsepteerinud olukorda, kus ühe liituja suhtes ühes liitumispunktis on tehtud kaks liitumispakkumist ning sõlmitud kaks liitumislepingut. Käesolevas tsiviilasjas on kostja seevastu seisukohal, et eelkirjeldatud olukord on vastuolus seaduse ja XxxAS Põhivõrguga liitumise tingimustega. Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt ei kohaldu antud juhul 16.03.2010 esitatud taotluse nr XXXsuhtes XxxAS Põhivõrguga liitumise tingimused, mis kinnitati 14.12.2012 ja jõustusid 01.01.2013. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et nimetatud liitumise tingimuste redaktsioon oleks tervikuna või üksikute punktide osas omanud tagasiulatuvat mõju 16.03.2010 esitatud taotluse nr XXXsuhtes. Seega pole põhjendatud kostja väide, mis tugineb 01.01.2013 jõustunud XxxAS Põhivõrguga liitumise tingimuste redaktsiooni punktile 2.1.7. Kohus märgib selgitavalt, et vastava punkti sõnastus on järgmine: ühe liitumispunkti kohta ei või ühel liitujal olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe liitumispunkti kohta mitut taotlust. Oluline on siinkohal märkida, et vastav liitumise tingimus ei eksisteerinud ka kostja poolt 21.03.2011 saadetud kirja (tlk 12-13) edastamise ajal, milles kostja avaldas seisukoha, et puudub alus menetleda ühe liitumispunkti suhtes esitatud kahte taotlust korraga. Kostja on leidnud, et muuhulgas tulenes taotluse nr XXXesitamise ajal kehtinud Osaühing Põhivõrk võrguga liitumise tingimuste punktist 2.4., et ei saa tekkida olukorda, kus ühele liitujale tehakse ühes liitumispunktis kaks erinevat liitumispakkumist. Viidatud punkt 2.4. on sõnastatud järgmiselt: „Kõik enne liitumispakkumise väljastamist kliendi poolt taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb võrguettevõtjale esitada kirjalikult. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud:

- tehnilise liitumisskeemi muutmisega või - liitumispunkti soovitud asukohaga või - liitumise soovitud võimsuse suurendamisega, siis tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumistaotluse kehtetuks.“ Kohus leiab, et punkt 2.4. reguleerib olukorda, kus liitumistingimuste muutmist taotletakse enne liitumispakkumise väljastamist. Kohus märgib, et liitumispakkumine nr XXX150 MW tootmisvõimsusega tuuleelektrijaamale väljastati 26.09.2008, seega ei olnud 16.03.2010 esitatud liitumistaotluse nr XXXesitamise ajal võimalik seda liitumistaotlust käsitleda taotlusena liitumistingimuste muutmiseks vastavalt Osaühing Põhivõrk võrguga liitumise tingimuste punktile 2.4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 16.03.2010 esitatud liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud kostja poolt ette nähtud liitumistingimused ei keelanud menetleda ühe liituja mitut liitumistaotlust ühe liitumispunkti suhtes. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas eelnimetatud piirang tulenes seadusest. Ajaperioodil 25.05.2007- 24.04.2010 kehtinud võrgueeskirja § 32 lg 1 sätestas, et võrguettevõtja väljastab elektripaigaldise ühendamiseks võrguga või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks liituja liitumistaotluse alusel liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab “Elektrituruseaduse” §-s 87 sätestatud tingimusi. Seega 16.03.2010 esitatud taotluse ajal kehtinud võrgueeskirja redaktsioon nägi ette liitumislepingu sõlmimise eeldusena liitumistaotluse esitamise, kuid sealjuures ei piiritlenud mingilgi määral liitujale tehtavate liitumispakkumiste arvu ega sõlmitavate liitumislepingute arvu. Sellist piiritlemist ei näe ette ka kehtiv võrgueeskiri. Kohus märgib, et ajaperioodil 27.02.2010-31.03.2010 kehtinud elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 1 sätestas, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Sama elektrituruseaduse redaktsiooni § 65 lg 3 sätestab tingimused, millal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest ning lõike 4 kohaselt põhjendab võrguettevõtja võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Viidatud sätted kehtivad ka käesoleval ajal muutmata kujul. Seega ilmneb eeltoodust, et kui puuduvad seaduses sätestatud alused võrguteenuse osutamisest keeldumiseks, siis on kohustus võrguteenust osutada. Võrguteenuse osutamise eelduseks on kahtlemata liitumispakkumise väljastamine, mille alusel on võimalik sõlmida liitumisleping. Antud juhul pole kahtluse alla seatud hageja poolt 16.03.2010 esitatud taotluse sisulistele nõuetele vastavust. Seda kinnitab muuhulgas kostja 07.09.2010 kiri (tlk 10), milles kostja on selgelt väljendanud, et hageja poolt esitatud dokumentatsioon on piisav liitumispakkumise koostamiseks. Kuivõrd ka seadusest ei tulenenud taotluse nr XXXesitamise ajal keeldu esitada mitu liitumispakkumist ühele liitujale ühes liitumispunktis ning taotluses ei esinenud sisulisi puudusi, mis andnuks alust keelduda taotluse menetlemisest, siis puudus kostjal õiguslik alus keelduda liitumispakkumise koostamisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja muuhulgas esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et mitme liitumislepingu sõlmimine ühe liitujaga oleks olemuslikult või tehniliselt võimatu ühes liitumispunktis. Kostja on leidnud, et hagejale pole võimalik liitumispakkumist väljastada, kuivõrd hageja pole teinud ettevalmistusi tuuleelektrijaama rajamiseks ja lisaks on kostja taganenud 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingust. Kostja on seisukohal, et hageja nõude täitmine pole eeltoodust tulenevalt võimalik hagi rahuldamise korral. Kohus on seisukohal, et liitumispakkumise väljastamine pole seotud eelnimetatud vaidlusaluste küsimustega.

Liitumispakkumise väljastamise eelduseks on nõuetekohase liitumistaotluse esitamine, mille hageja on esitanud. Selgitavalt märgib kohus, et 16.05.2012 sõlmitud liitumislepingust taganemise õiguspärasuse üle vaidlevad pooled teises tsiviilasjas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja väide hageja nõude täitmise võimatuse kohta ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus andis 15.10.2014 korraldaval kohtuistungil pooltele tähtaja esitada oma sisulised seisukohad hiljemalt 17.12.2014 ja vastaspoole väidete osas seisukohad hiljemalt 23.12.2014. Hageja esitas omapoolsed seisukohad 17.12.2014 ning kostja 23.12.2014 vastuse hageja seisukohtadele. Hageja esitas 30.12.2014 täiendavad seisukohad kostja poolt 23.12.2014 esitatud väidetele ja ühtlasi esitas hageja täiendavad tõendid, s.o kostja 08.06.2010 e-kirja ja kirja hagejale. Kostja esitas 06.01.2015 taotluse jätta hageja poolt 30.12.2014 esitatud täiendavad tõendid arvestamata, kuivõrd need esitati hilinemisega. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse, kuivõrd TsMS § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Hageja pole põhjendanud, milles seisnes mõjuv põhjus, mis takistas õigeaegselt kostja 08.06.2010 e-kirja ja kirja esitamist. Kuivõrd hageja pole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilisemal esitamisel ning kohtu hinnangul põhjustab täiendavate tõendite menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist, siis jätab kohus hageja poolt 30.12.2014 esitatud tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel arvestamata. Kuivõrd hageja pole loobunud liitumistaotlusest nr XXX ning kostjal puudusid õiguslikud alused liitumispakkumise väljastamisest keeldumiseks, siis rahuldab kohus hagi ja kohustab kostjat väljastama liitumistaotluse nr XXX alusel liitumispakkumise hagejale. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 1900 eurot ilma käibemaksuta, millest 250 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ning 1650 eurot lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja on kulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenust 18 h ja 20 minutit tunnitasu määraga 90 eurot, mille hulgas pole käibemaksu.

Kostja pole kohtule esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirja osas. Hageja on märkinud, et 21.03.2014 esitatud hagiavalduse koostamiseks on kulunud 5 h. Kohus märgib, et hagiavaldus on 1,5 leheküljeline dokument, mille juures on 4 lisa kostja poolt edastatud kirjade näol. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu on kohtu hinnangul vastava hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 2,5 h. Ülejäänud osas loeb kohus lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute mahu ja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute põhjendatud ajakuluks 15 h ja 50 minutit. Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks 1424,70 eurot. Kuivõrd hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulude suurus on 1424,70 eurot, siis määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1674,70 eurot ning mõistab vastavas summas menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.