lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-51536/31

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-51536/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1467
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 115 lg 2Sissenõude pööramine võlgniku kontoleTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsÜS § 66Vara mõisteTMS § 54 lg 1Käsutuskeeld vara arestimise tagajärjenaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 190 lg 2Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-51536/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.03.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-4171/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.03.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-51536

Kohtuasi

AE (E) hagi AS-i SEB Pank vastu lepingu täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: AE (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht

XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXX XX, XXXXXX

XXXXX)

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 151010), esindaja Marju Sibrits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AE taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 20.03.2015 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Apellatsioonimenetluse kulud jätta AE kanda.
4.Välja mõista AE-lt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 179 lg 4, 5, 6). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad kohtulahendile lisatavas makseinfos.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt avati hageja arvelduskonto kostja juures lihtkirjaliku volituse alusel tema ema poolt. Hageja esitas kostjale 24.03.2014 ja 11.04.2014 avaldused sooviga sulgeda enda arvelduskonto. Kostja kontot ei sulgenud, kuna konto on arestitud kohtutäituri poolt.
2.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas arvelduskonto on arestitud või mitte. Arvelduskonto lepingu p-st 3 nähtub et leping on tähtajatu ja selle kehtivus lõpeb konto sulgemisega. Lepingust ei nähtu, et konto sulgemise või lepingu lõpetamine takistuseks oleks kontol kehtiva aresti olemasolu. Panga tüüptingimus, mille kohaselt ei ole võimalik konto kasutamise lepingut lõpetada seoses konto arestiga, on vastuolus eraldi kokku lepitud tingimusega vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 38.
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 115 ei tulene krediidiasutustele piiranguid arvelduskonto lepingu lõpetamiseks. Nimetatud regulatsioonis räägitakse kontol asuvate vahendite ehk raha arestist, lepingu lõpetamist see ei reguleeri. Puudub norm, mis keelab krediidiasutustel kliendi soovi korral konto kasutamise lepingut lõpetada. Kohtutäitur on esitanud nõude hageja vastu ja konto sulgemisel teeb hageja küll käsutustehingu, kuid sellega ei lõpeta hageja täituri nõudeõigust enda vastu. Konto sulgemisega ei muutu hagejale kuuluv õiguste maht.
4.Hageja palus kohustada panka täitma lepingut arvelduskonto sulgemiseks. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hagejaga lepingu lõpetamist ja konto sulgemist takistab asjaolu, et hageja konto on arestitud. Vastavalt konto avamisel sõlmitud arvelduskonto lepingu p-le 2 on lepingu aluseks panga üldtingimused. Lepingu p 7 järgi on pangal õigus üldtingimusi muuta. Üldtingimuste p-le 1.3.3 tuginedes on pank muutnud kliendiga sõlmitud arvelduskonto lepingu tingimusi ja hetkel kehtivate arvelduskonto lepingu tingimuste tekst on jõustunud 22.05.2010. Arvelduskonto lepingu tingimuste p 9.3 kohaselt on kliendil igal ajal õigus leping üles öelda, välja arvatud juhul, kui kliendi kontod pangas on arestitud. Hageja arvelduskontol rahalised vahendid puuduvad, kuid kontole on seatud arest kahe kohtutäituri poolt.
7.Krediidiasutusel ei ole tulenevalt TMS § 115 regulatsioonist võimalik sulgeda arvelduskontot, millel lasuvad kehtivad arestid. Kostja esitas kohtutäiturile avalduse,

milles palus teatada, kas täitur on nõus esitama pangale hageja arvelduskonto arestist vabastamise korralduse, et pank saaks hageja arvelduskonto sulgeda. 13.11.2014 on kohtutäitur esitanud pangale vastuse, milles on märkinud, et ta ei anna nõusolekut hageja arveldusarve staatuse muutmiseks. Esimese astme kohtu otsus

8.Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Konto sulgemise avalduse esitamisel teeb hageja käsutustehingu ja lõpetab oma arvelduskonto lepingust tuleneva nõudeõiguse panga vastu. Tulenevalt TMS § 115 regulatsioonist ei ole krediidiasutusel võimalik sulgeda arvelduskontot, millel lasuvad kehtivad täitmata arestid. Krediidiasutusel puudub õiguslik alus kliendi taotlusel või omal algatusel kohtutäiturite poolt kontole seatud areste kustutada. Kontole seatud arestid tunnistab kehtetuks kohtutäitur pärast seda, kui nõuded on rahuldatud. Arvelduskonto lepingu tingimuste p-s 9.3 on sätestatud, et kliendil ei ole võimalik lepingut lõpetada, kui lepingu alusel avatud kontod on arestitud.
10.Hagejaga sõlmitud arvelduskonto lepingu tingimused vastavad tüüptingimuste mõistele, kuna need on panga kui tingimuste kasutaja poolt väljatöötatud tingimused kasutamiseks lepingutes kõikide isikutega, kes soovivad pangas arvelduskontot avada. Antud tingimuste puhul ei ole tegemist teise lepingupoolega eraldi läbi räägitud tingimustega, millest tulenevalt ei kuulu kohaldamisele hageja poolt märgitud VÕS-i §
38.Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. TMS § 115 ei keela krediidiasutustel arvelduskonto kasutamise lepingut lõpetada. Kui kontol puuduvad rahalised vahendid, siis ei ole kohtutäituril võimalik ka midagi arestida. Konto sulgemisega ei muutu hagejale kuuluv õiguste maht. Konto omamine kostja juures ei ole käsitletav hageja varana TMS § 54 lg 1 mõttes ja TsÜS § 66 kohaselt ei muutu konto kasutamise lepingu lõpetamisega hagejale kuuluvate rahaliselt hinnatavate kohustuse kogum, sest kohustus on seatud tulenevalt täitedokumendist ja seaduse alusel ning olenemata sellest, kas hageja omab arvelduskontot või mitte. Kohtutäitur ei saa keelata võlgnikul konto kasutamise lepingu lõpetamist, kui kontol puuduvad rahalised vahendid, mille tõttu ei saa pank hageja vastu esitatud nõudeõigust täita. Vastustaja seisukoht
13.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
14.15.05.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja taotlus, milles hageja palus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjassepuutuv õigusnorm, mis keelab lõpetada arvelduskonto kasutamise lepingut, kui kohtutäituril on nõue isiku vastu, ning tunnistada see säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

16.Tulenevalt TMS § 115 lg-st 6 vabastatakse isiku konto aresti alt arestimisakti täitmise järel ehk kui nõue võlgniku vastu rahuldatakse. Asjaolu, et võlgnik ei oma arvelduskontol rahalisi vahendeid, ei anna alust arvelduskontot aresti alt vabastada. Välistatud ei ole sinna hilisemalt rahaliste vahendite tekkimine. Ka TMS § 115 lg 2 sätestab, et kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Seega sõltub aresti olemasolu nõude olemasolust võlgniku vastu. Samuti on TMS § 115 eesmärk võlgnikul oma konto käsutamise keelamine, mis hõlmab ka võimalust oma arvelduskonto sulgeda. Praegusel juhul keelab ka panga üldtingimuste p 9.3 hagejal leping üles öelda, kui tema kontod pangas on arestitud. Tulenevalt eeltoodust ei ole selline panga tüüptingimus seadusega vastuolus, vastab täitemenetluse eesmärgile ning ei kahjusta hagejat ebamõistlikult.
17.Hageja on esitanud 15.05.2015 ringkonnakohtule taotluse, milles on palunud tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks asjassepuutuv õigusnorm, mis keelab lõpetada arvelduskonto kasutamise lepingut, kui kohtutäituril on nõue isiku vastu. Ringkonnakohus ei näe alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Hageja ei ole täpsustanud, millist asjassepuutuvat õigusnormi ta silmas peab ning millise põhiseaduse sättega see vastuolus on. Menetluskulude jaotus ja selgitus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
19.Hagejalt tuleb TsMS § 190 lg 2 alusel välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv, mille osas anti 13.04.2015 määrusega kaebajale menetlusabi, vabastades ta riigilõivu 300 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Seega tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 300 eurot.
20.Kuna maakohus on otsuses märkinud, et peab menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg-t 2 ning on määranud otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) vastavalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud juhistele.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval