Võlaõigus › Muud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu lepingu täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avati hageja arvelduskonto kostja juures lihtkirjaliku volituse alusel tema ema poolt (arvatavasti Jõhvi kontoris). Hagejal ei ole kostjaga sõlmitud lepingut, mistõttu ei ole seda võimalik kohtule ka esitada. Vastavat lepingut ei ole võimalik esitada hageja emal, sest ta on surnud, kuid selline leping on kindlasti olemas kostjal. Hageja palus kohustada AS-i SEB Pank täitma lepingut arvelduskonto sulgemiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on hagejal 17.03.1999 kostja juures avatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX ja sõlmitud arvelduskontoleping. Konto olemasolu fakti kinnitab hageja ka oma hagiavalduses. Hageja on seoses konto sulgemise sooviga esitanud kostjale kaks avaldust 24.03.2014 ja 11.04.2014. Kostja on vastanud hagejale 03.04.2014 ja 21.04.2014. Kostja kontaktikeskuse poolt hagejale saadetud vastustes on rõhutatud, et hageja avaldust konto sulgemiseks ei ole võimalik täita, kuna kostjal krediidiasutusena ei ole võimalik hagejat nõuetekohaselt identifitseerida. Arvelduskonto lepingu tingimuste p. 9.3 kohaselt on kliendil igal ajal õigus leping üles öelda, välja arvatud juhul, kui kliendi kontod pangas on arestitud. Kostja juures hageja avatud arvelduskontol nr. XXXXXXXXXXXXXXX (IBAN XXXXXXXXXXXXXXX) rahalised vahendid puuduvad, kuid kontole on seatud arestid kahe kohtutäituri poolt. Kostja on seisukohal, et tal ei ole täitemenetluse seadustiku § 115 kehtestatud arestide täitmise reeglite tõttu võimalik hageja arvelduskontot arestist vabastada ja seetõttu puudub tal ka võimalus hageja arvelduskontot hageja avalduse alusel sulgeda ja arvelduskonto lepingut lõpetada. Kostja on seisukohal, et kuna esineb seaduslik takistus konto sulgemiseks, siis kohaldub kliendiga sõlmitud arvelduskonto lepingu tingimuste p. 9.3 ja kliendi avaldus konto sulgemiseks ei kuulu täitmisele. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hagejal XXX on 17.03.1999 kostja AS-i SEB Pank juures avatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX ja sõlmitud arvelduskontoleping (tl 53-56); • hageja on seoses konto sulgemise sooviga esitanud kostjale kaks avaldust 24.03.2014 ja 11.04.2014 (tl 57, 59) ning • kostja on vastanud hagejale 03.04.2014 ja 21.04.2014 (tl 58, 60). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

Kohtule 04.09.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt avati hageja arvelduskonto kostja juures lihtkirjaliku volituse alusel tema ema poolt. Hageja taotleb kohustada AS-i SEB Pank täitma lepingut arvelduskonto sulgemiseks. Kostja on selgitanud, et panga kontaktikeskuse poolt hagejale saadetud vastuste puhul on kontaktikeskus lähtunud vaid hageja esitatud avaldustes nähtuvast teabest ja ei ole teinud põhjalikku kontrolli kliendi konto staatuse kohta. AS SEB Pank on juhindunud põhimõttest, et kliendi andmeid tuleb töödelda vaid minimaalselt vaid selles ulatuses, mis on vajalik kliendi konkreetsele avaldusele vastamiseks. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 21 kohaselt on lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kostja on märkinud, et kostja kontaktikeskuse poolt hagejale saadetud vastustes on rõhutatud, et hageja avaldust konto sulgemiseks ei ole võimalik täita, kuna kostjal krediidiasutusena ei ole võimalik hagejat nõuetekohaselt identifitseerida. Hageja on täiendavalt märkinud, et kostja esitas kohtule koopia eraisiku arvelduskonto lepingust, mis on sõlmitud 17.03.1999. Kuigi hageja saatis oma emale lihtkirjaliku volituse konto avamiseks, nähtub lepingust, et viidet volitusele ei ole ja vastava lepingu on allkirjastanud samuti hageja ema. Kuna volikirja ei ole esitatud ka AS SEB Pank, siis tõusetub küsimus, et kas arvelduskonto avamine on olnud õiguspärane. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 17.03.1999 sõlmitud arvelduskonto lepingu juures säilitatud koopia hageja isikut tõendavast dokumendist, mis kinnitab konto omaniku isikusamasuse tuvastamist (tl 55-56). Konto dokumentide juures on säilitatud hageja poolt 30.07.1999 väljastatud volikiri hageja emale XXX , mis annab esindajale õiguse teha kõiki toiminguid hageja kontoga nr.XXXXXXXXXXXXXXX (tl 94-95). Volikirja sisust tuleneb, et hageja on olnud teadlik konkreetse konto olemasolust AS-is SEB Pank, aktsepteerinud kontot ja andnud selle kasutamise kohta pangale korraldusi. Isegi kui eeldada, et konto avati esindaja kaudu ilma esindusõigust piisavalt kontrollimata (mida praegusel juhul ei ole hageja tõendanud), siis 30.07.1999 volikirja väljastamisega on hageja nimetatud konto avamise tehingu heaks kiitnud ja tuginedes TsÜS § 129 lg-le 1 kehtib see tema suhtes. Hageja on seisukohal, et lepingu punktist 2 nähtub, et lepingu aluseks on AS-i SEB Pank üldtingimused ja hinnakiri ning punktis 3 seisab, et leping on tähtajatu ja selle kehtivus lõpeb konto sulgemisega. Hageja on täiendavalt leidnud, et lepingust ei nähtu, et konto sulgemise või lepingu lõpetamise takistuseks oleks kontol kehtiva aresti olemasolu. Kohtutäiturite nõudeid ei saa pidada ka poolte vastastikusteks rahalisteks kohustusteks lepingu p 3 mõttes. Seega on panga tüüptingimus, mille kohaselt ei ole võimalik konto kasutamise lepingut lõpetada seoses kontovahenditega arestiga, vastuolus eraldi kokku lepitud tingimustega (VÕS § 38). Kostja on märkinud, et isegi juhul, kui pank, võttes arvesse asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasukohas, aktsepteeris hageja isikusamasuse tuvastamiseks hageja avaldust, millel hageja allkirja õigsus on kinnitatud vangla direktori poolt, siis takistavad hagejaga lepingu lõpetamist ja konto sulgemist kontol olevad kehtivad arestid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Seega vastavad 17.03.1999 sõlmitud arvelduskonto lepingu tingimused tüüptingimuste mõistele, kuna need on panga kui tingimuste kasutaja poolt väljatöötatud tingimused kasutamiseks lepingutes kõikide isikutega, kes soovivad pangas arvelduskontot avada. Antud tingimuste puhul ei ole tegemist teise lepingupoolega eraldi läbi räägitud tingimustega, millest tulenevalt ei kuulu kohaldamisele hageja poolt märgitud VÕS-i § 38. Konto avamisel sõlmitud arvelduskonto lepingu punkti 2 kohaselt on lepingu aluseks panga üldtingimused. Lepingu punkti 7 järgi on pangal õigus üldtingimusi muuta. Panga kehtivate üldtingimuste (tl 61-68) punkti 1.3.3. kohaselt on pangal õigus ühepoolselt muuta üldtingimusi, tootetingimusi ja hinnakirja. Üldtingimuste punkt 1.1.3 defineerib tootetingimustena panga ja kliendi vahel sõlmitud lepingute tüüptingimused. Üldtingimuste punktile 1.3.3. tuginedes on pank muutnud klientidega sõlmitud arvelduskonto lepingu tingimusi ja hetkel kehtivate arvelduskonto lepingu tingimuste tekst on jõustunud 22.05.2010 (tl 69-71). Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 9.3 kohaselt on kliendil igal ajal õigus leping üles öelda, välja arvatud juhul, kui kliendi kontod pangas on arestitud. Kostja juures hageja avatud arvelduskontol nr. XXXXXXXXXXXXXXX (IBAN XXXXXXXXXXXXXXX) rahalised vahendid puuduvad, kuid kontole on seatud arestid kahe kohtutäituri poolt (tl 72): -30.09.2011, päring 2518594, kohtutäitur Mati Kadak, aresti selgitus: Pärnu Maakohtu 10.11.2010 kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr.1-10-5792, täiteasi 008/2011/2290, arestimisele kuuluv summa 10 613,33 eurot. Aresti muudatus: 14.08.2012, päring 5098357, kohtutäitur Mati Kadak, aresti selgitus: Pärnu Maakohtu 30.06.2011 kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr.1-11-7590, täiteasi 008/2011/2290, arestimisele kuuluv summa 8 918,84 eurot. -20.12.2012, päring 6189339, kohtutäitur Urmas Tärno, aresti selgitus: Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2011 kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr.1-10-5792, täiteasi 052/2012/657, arestimisele kuuluv summa 387,68 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas kostja kohtutäitur Urmas Tärno ́le 14.10.2014 avalduse nõusoleku küsimiseks konto arestist vabastamiseks (tl 103). Kohtutäitur Urmas Tärno edastas kostjale 13.11.2014 vastuse, mille kohaselt ei andnud kohtutäitur nõusolekut arveldusarve staatuse muutmiseks (tl 105). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. Krediidiasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis

näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. TMS § 115 lg 6 kohaselt vabastatakse arestimisakti täitmise järel isiku konto aresti alt. Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidiasutust, kellele arestimisakt on saadetud. Hageja leiab, et TMS §-ist 115 ei tulene krediidiasutustele piiranguid arvelduskonto lepingu lõpetamiseks. Nimetatud regulatsioonis räägitakse siiski kontol asuvate vahendite ehk raha arestist, kuid lepingu lõpetamist see ei reguleeri. Käesoleval ajal aga puudub norm, mis keelab krediidiasutustel kliendi soovi korral konto kasutamise lepingut lõpetada. Kohtutäitur on esitanud nõude hageja vastu ja avalduse rahuldamisel konto sulgemiseks hageja teeb küll käsutustehingu, kuid sellega hageja ei lõpeta täituri nõudeõigust ei enda ega ka kostja vastu, kuivõrd kostja ei ole üldse nõudeõiguse adressaat. Konto sulgemisega ei muutu hagejale kuuluv õiguste maht. Kostja antud seisukohaga ei nõustu. Kehtiva õiguse kohaselt on vara arestimine oma olemasolult absoluutne käsutuskeeld tuues kaasa käsutusõiguse kaotuse. Arvelduskonto lepingu sulgemisega lõpetab hageja oma nõude kostja vastu, seega käsutab hageja oma nõuet ja muutub hagejale kuuluv nõudeõiguste maht. TsÜS § 6 lg 3 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigusalases kirjanduses on märgitud, et käsutustehinguna tuleb mõista tehingut, mis on suunatud olemasoleva subjektiivse õiguse mõjutamisele, mis võib seisneda õiguse sisu muutmises, õiguse võõrandamise või loovutamise teel üleandmises, koormamises või lõpetamises. Seega on käsutustehing tehing, millega väheneb käsutajale kuuluv õiguste maht (Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 21). Kohus leiab, et konto sulgemise avalduse esitamisel teeb hageja käsutustehingu ja lõpetab oma arvelduskonto lepingust tuleneva nõudeõiguse kostja vastu. TMS § 54 lg 1 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju käsutada korrapärase majandamise piires. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõudele nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TsÜS § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TMS § 54 lg 2 kohaselt on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on seisukohal, et hageja konto sulgemise taotluse rahuldamisel ning selle alusel arestitud konto sulgemisel ja kontolepingu lõpetamisel võtab kostja krediidiasutusena endale tühise tehingu riski. Vastavalt TsÜS § 88 lg-le 1 on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. TMS § 54 lg 2 kordab TsÜS § 88 lg 1 ja sätestab, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine, kui seadusest ei tulene teisti.

Kohus leiab, et tulenevalt TMS § 115 regulatsioonist ei ole krediidiasutusel võimalik sulgeda arvelduskontot, millel lasuvad kehtivad täitmata arestid. Krediidiasutusel puudub õiguslik alus kliendi taotlusel või omal algatusel kohtutäiturite poolt kontole seatud areste kustutada. Kontole seatud arestid tunnistab kehtetuks kohtutäitur pärast seda, kui nõuded on rahuldatud. Arvelduskonto lepingu tingimuste punktis 9.3. on sätestatud, et kliendil ei ole võimalik lepingut lõpetada, kui lepingu alusel avatud kontod on arestitud. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Toodust tulenevalt, juhul kui AS SEB Pank soovib menetluskulude väljamõistmist xxx, tuleb AS-il SEB Pank esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.