Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57931
Tsiviilasi
Täisühingu Mašuk hagi Puškini 45A Korteriühistu vastu 877,42 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
577,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Puškini 45A Korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Puškini 45A Korteriühistu (rk: 80250416), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): Täisühing Mašuk (rk: 10444548), esindaja Irina Reva
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Täisühingu Mašuk hagi Puškini 45a Korteriühistu vastu 877,42 euro kahju väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Täisühingu Mašuk kanda. Välja mõista Täisühingult Mašuk Puškini 45A Korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 460 (nelisada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Täisühing Mašuk esitas 14.08.2014 maakohtule Puškini 45A Korteriühistu vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 877,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas Puškini 45A mitteeluruumi M2 omanik. Hageja korteriomandi sissepääs asub korruselamu tagaküljel eraldi teistest korteriomanditest. Selleks on rajatud põrandakonstruktsioon hoone tagakülje sissepääsu koridori pikenduseks, mis on hageja ainukasutuses. Kostja tegevuse eesmärgiks on vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1 korteriomandite ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on leidnud (3-2-1-76-04), et kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, korraldavad nad kaasomandi valitsemist läbi korteriühistu vastavate organite. Kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktidest tulenevate piirangute järgimine. Kostja korraldas maja panduse remonti, milleks oli sõlmitud leping ehitusfirmaga. Ehitajate poolt tööde mittenõuetekohase teostamise tagajärjel hageja kasutuses oleva koridori põrand vajus, mis tekitas tugeva kalde ja libeduse ning on ohtlik korteriomandisse sissepääsemisel ja selle kasutamisel. Põranda vajumise põhjustas pandusetööde teostamisel 1,5 m2 suuruse augu tegemine välisukse ja koridori põranda vahele eesmärgiga leida maja vundament. Kuna seda ei leitud, täideti auk ehitusprahiga, ilma seda nõuetekohaselt tihendamata. Kostja ei ole põrandat taastanud, ehkki hageja on seda kostjalt nõudnud. Hageja leidis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043; § 1045 lg 1 p-de 5, 7 ja § 1054 lg-te 2, 3 alusel vastutab kahju eest kostja ning tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), sest kui kostja oleks nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi tööde korraldamisel ning tööde teostamise kontrollimisel ja vastuvõtmisel, siis poleks kahjulik tagajärg kostjale saabunud. Mirstart OÜ on hinnanud taastusremondi maksumuseks 577,42 eurot. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 on kostja kohustatud hüvitama ka ekspertiisikulud 300 eurot (1⁄2 ekspertiisitasust, kuna eksperdile oli esitatud mitu küsimust).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja ruumides ehitanud ei põrandat ega välisust ega ole pannud ehitusprahti hagejale kuuluva mitteeluruumi koridori põranda alla. Kõik hageja väited kostja süü kohta on paljasõnalised ja alusetud. Kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt ega ole tekitanud hagejale kahju.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2015 otsusega hagi ja mõistis Puškini 45A Korteriühistult välja Täisühingu Mašuk kasuks 577,42 eurot vajumistunnustega põrandate taastamisremondi maksumuse katteks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot ekspertiisitasu. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja korteriomandi M2 (registriosa nr XXXXXXX) omanik ja sellega seoses ka Puškini 45A Korteriühistu liige. 27.07.2011 arvega nr 689 on tuvastatud, et kostja tellis OÜ-lt Orgle-Mehhanik elumaja betoonkonstruktsioonide ja keldri ventilatsiooni renoveerimise tööd summas 4358,72 eurot. Ekspertiisiaktiga (töö nr RTE10/13) on tõendatud, et elumaja Narvas Puškini 45A koridori põrand on koridoripoolses osas vajunud üle 20 mm ja välisukse poolses osas üle 50 mm. Defektid takistavad hagejal kasutamast korteriomandit (mitteeluruumi) eesmärgipäraselt. Kostja ei ole nimetatud defektidele vastu vaielnud, kuid on asunud seisukohale, et defektid ei ole tekkinud kostja süül ning defektid peab kõrvaldama hageja ise. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasja nr 3-2-1-61-14 p-s 30 ja nõustus hagejaga, et võimalik on ka maja haldava korteriühistu vastutus oma kohustuste rikkumise eest. Korteriomanik (hageja) võib korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 järgi korteriühistult (kostjalt) nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Järelikult on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ning selleks raha leidmine. Maakohus asus seisukohale, et hageja viidatud põrandakonstruktsioonide vajumine kuulub kaasomandi esemesse ja olenemata vajumise põhjusest on korteriühistul kohustus vajunud põrandakonstruktsioonide korrashoidmine ning selleks raha leidmine. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (3-2-1-129-13, p 51). Maakohus viitas ka Riigikohtu juhistele lahendi nr 3-2-1-61-14 p-s 19 ja nõustus hagejaga, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel KOS § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik, sh hageja. Kuivõrd kostja on kohustatud likvideerima põranda vajumise olenemata vajumise põhjustest, ei ole asjakohased kostja vastuväited, et kostja ei ole vajumises süüdi ja hageja ei ole tõendanud kostja süüd vajumises. Samuti viitas maakohus Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-61-14 p-s 16 ning tuvastas, et põrandate vajumise likvideerimine on elamule tehtud vajalik kulutus ja hagejal on õigus (kostja keeldumise korral) likvideerida põrandate vajumine ja nõuda tehtud kulutused kostja kaudu sisse teistelt korteriomanikelt. Kuigi kostja ei ole vastu vaielnud hageja esitatud kalkulatsioonile tööde maksumuse kohta, märkis kohus, viidates Riigikohtu selgitustele lahendis nr 3-2-1-124-11 (p 16), et Mirstart OÜ nimetatud 577,42 eurot on mõistlik hind põrandate vajumise likvideerimise eest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Puškini 45A Korteriühistu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
23.jaanuari 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel võrdne õigus ja võimalus oma seisukohti põhjendada, kuid kohus piiras seda võimalust kostja jaoks: kui hageja põhjendused esitas kohus 69 real, siis kostja vastuväited on toodud 6 real. Sellega on rikutud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet; 2) tuvastas kohus õigesti, et põrand hagejale kuuluvas koridoris oli mitme sentimeetri võrra vajunud, kuid põrand ei kuulu maja tehnoloogiliste konstruktsioonide hulka. Seetõttu on kõik maakohtu viited Riigikohtu lahendile korteriühistu vastutusest korteri veega üleujutamise eest asjakohatud; 3) on tuvastamata, et põrand hageja ruumis on maja kõigi kaasomanike ühisomand. Mingeid tõendeid selle kohta toimikus ei ole. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 nõudeid, mis keelavad kohtul tugineda otsuse tegemisel asjaoludele, mida menetluse käigus ei arutatud, ning TsMS § 436 lg-t 2, mille järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; 4) TsMS § 436 lg 1 nõuab, et kohtuotsus oleks põhjendatud, seega ei tohi see tugineda oletustele, kuid kohus on kahel korral avaldanud, et võimalik on ka maja haldava korteriühistu vastutus oma kohustuste rikkumise eest; 5) ei ole kohus põhjendanud, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõuet, miks ta ei nõustunud kostja seisukohaga, et põrand hageja ruumides vajus ekspluatatsiooni tõttu: seal asub toitlustuskoht ja põrandat mööda käiakse sadu kordi ööpäevas.
5.Täisühing Mašuk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus põhjendatud, kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Täisühingu Mašuk hagi Puškini 45A Korteriühistu vastu kahju 877,42 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Asja materjalidest nähtuvalt kuulub hagejale Narvas Puškini 45A asuv korteriomand (mitteeluruum M2). Kostja korteriomandisse pääseb elamu tagaküljel asuva eraldi välisukse kaudu. Korteriomandi koridor, mille põranda vajumise tõttu tekkis hagejale väidetav kahju, on hageja omanduses ja ainukasutuses. Hageja seisukohast nähtuvalt põhjustas kostja talle kahju, kuna kostja tellitud elamu sillutise renoveerimistööde käigus tehti tema välisukse kohale pinnasesse auk, mida kinni ajamisel korralikult ei tihendatud. Seetõttu vajus tema korteriomandi koridori põrand, mille taastamise maksumus on 577,42 eurot. Hageja tugines oma nõudes deliktiõiguse sätetele (VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 ja p 7).
8.Maakohus rahuldas hagi ning põhjendas seda sellega, et hageja korteriomandi koosseisu kuuluv koridoripõrand kuulub kaasomandi esemesse ning olenemata põranda vajumise põhjustest on kostja kohustus hageja kulutused põranda taastamiseks hüvitada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu selline järeldus on põhjendamatu. Õige on kostja seisukoht ka selles, et nimetatud asjaolule (korteriomandi koridori põranda kuulumine kaasomandi esemesse) ei ole hageja tuginenud ning seda asjaolu ei arutatud ka maakohtu istungil.
KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriomandi reaalosa piiritletud eluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kaasomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Kuna vaidlusalune koridor kuulub hagejale kuuluva korteriomandi juurde, koridori koos teiste ruumidega kasutab ainult hageja ja seda on hageja ka ise kinnitanud, siis moodustavad nii koridor kui muud hageja kasutuses olevad ruumid ühtse korteriomandi eseme reaalosa. Eeltoodu nähtub ka hagiavaldusest, milles hageja nõudis kahju hüvitamist seoses tema omandi rikkumisega. Lisaks on hageja maakohtu istungil kinnitanud, et koridori põrand asub tema korteriomandi reaalosas (t.l 43 pöördel). Korteriomandi eseme reaalosale tehtud kulutusi ei pea kostja hüvitama.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja vastutus kahju tekitamise eest on välistatud ka deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 järgi kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine (st kahju tekitaja tegu või tegevusetus, mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul kahjuliku tagajärje tekkimine), kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et tema koridori põranda vajumine on põhjustatud elamu sillutise renoveerimistööde käigus tema välisukse kohale väidetavalt tehtud august ja pinnase mittenõuetekohaselt tihendamisest augu kinni ajamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt on koridori põranda vajumise põhjused tõendatud Puleium OÜ poolt teostatud ekspertiisiga. Eksperdi arvamusest (t.l 17) nähtuvalt on korruselamu Puškini 45A tagaküljes paikneva välisukse ja koridori ümberehitusel tähendatud alljärgnevad puudused: puudub ehitusprojekt; koridori välisukse poolse osa põrandaaluse pinnase tihendatus ei vasta normidele, põrand on vajunud ning ohtlik ruumi kasutajatele (tugev kalle ja libedus); koridori välisukse poolse osa põranda armeerimine ja sidumine hoonega on puudulik; koridori välisukse poolse osa põrandal puudub soojustus. Samuti nähtub ekspertiisi kirjeldavast osas (t.l 16 pöördel), et lisaks koridori välisukse poolsele osale on vajunud koridori põrand ka teises osas. Seega nähtub ekspertiisist, et hageja koridori põranda vajumine on põhjustatud hageja välisukse ja koridori ümberehituse töödest, mitte elamu sillutise renoveerimistöödest, mis teostati kostja tellimusel 2011. a. Tõendid, mis kinnitaksid hageja koridori põranda vajumist tingituna kostja poolt tellitud elamu sillutise renoveerimistöödest, asja materjalide juures puuduvad. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja tegu, mis põhjustas talle kahju (koridori põranda vajumise), siis puudub vajadus anda hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta.
10.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulude katteks kokku 520 eurot, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 345 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta vastuväidet esitanud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud seoses vastuse koostamisega hagiavaldusele 1 tunni ulatuses summas 80 eurot ning seoses kostja esindamisega maakohtu
istungil 1,6 tunni ulatuses summas 125 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Seejuures kestis maakohtu istung 2 tundi ja 15 minutit (t.l 43-44). Samuti on kostja esindaja koostanud apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses on kostja esindaja tuginenud maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele ning kaebuse põhjendused on esitatud ühel lehel. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebuse koostamise eest 1 tunni eest 80 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 3,6 tunni eest kokku 285 eurot. Ülaltoodust lähtudes tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 460 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 285 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.