Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada 1(3)
2-14-16828 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga xxx, kostja on KÜ Lehola 16 liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid, kuid kostja ei ole arveid tasunud ning kostjal on tekkinud võlgnevus. Võlgnevus koosneb soojusenergia tarbimise tasust ajavahemiku 01.11.2011 kuni 31.03.2014 eest. Hagi esitamise seisuga moodustab võlgnevus 550,30 eurot ning viivis on 297,64 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega võlgnevuse kohta, kuid see ei andnud tulemust. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus summas 550,30 eurot, viivis summas 297,64 eurot ja viivis hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: Soojuse ostu-müügileping (t.l.7), millest nähtub, et AS Kohtla-Järve Soojus on sõlminud lepingu KÜ-ga Lehola 16 soojusenergia müümiseks; Viivise arvestuste tabel (t.l. 8-9); Kinnistusraamatu väljavõte (t.l. 11), millest nähtub, et kostja J. S. on korteri, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, omanik. KÜ Lehola 16 põhikiri (t.l. 12-18); Võlnevuse kujunemise tabel (t.l. 20-21). Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab, et tema on KÜ Lehola 16 liige ja korteri nr xxx omanik. Kostja selgitab, et majas on 18 korterit. Lehola 16 maja on liitunud keskküttesüsteemiga. Soojusenergiat tarnib majale VKG Soojus AS, kes esitab iga kuu arveid konkreetses kuus kulutatud soojusenergia ja selle maksumuse kohta. KÜ juhatus peab, soojusenergia arvet saades, arvutama välja tasu 1 MWh soojus eest ning jagada seda kogu maja elamispinnaga. Arvestades iga korteri elamispinda, tuleb juhatusel arvutada iga KÜ liikme poolt tasumisele kuuluvat summat. Kostja selgitas, et majas on enamus kortereid ebaseaduslikult osaliselt või täielikult keskküttest välja lülitatud. KÜ aga ei ole midagi ette võtnud, vaid arvestab keskkütet jagades seda vaid seitsmele korterile, vabastades ebaseaduslikult 11 korterit keskkütte eest tasumise kohustusest. Kostja viitas KÜ põhikirja p-dele 3.2.8 ja 3.2.8.2, mille kohaselt tuleb küttekulude eest tasuda üks kord kuus lähtudes korteri üldpinna suurusest. Kostja leiab, et küttekulu on majandamiskulu ja selle eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast ning KÜ põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust tasu arvestamise põhimõtet. Seega rikkus hageja kostja võlgnevuse 2(3)
2-14-16828 arvestamisel seadust ning hageja arvestused on ebaõiged. Kostja on pöördunud juhatuse poole küttetasude arvestamise kohta, kuid juhatus ei ole midagi ette võtnud. Seega leiab kostja, et hageja nõuded on alusetud ega tugine seadusele ega põhikirjale.
4.Koos vastusega hagiavaldusele esitas kostja järgmised tõendid: Kinnistusraamatu väljavõtted (t.l. 39-56); VKG Soojus AS arve soojusenergia eest aprillis 2013 (t.l. 57); Konto väljavõtted (t.l. 58-71), millest nähtub, millal ja kui palju on kostja tasunud KÜle; Võlgnike nimekiri (t.l.72); Kostja pöördumised KÜ juhatuse poole ja panga teatised (t.l. 73-82). Kohtuistungid ja poolte täiendavad seisukohad
5.Kohtuistungil, toimunud 09.10.2014, leidis kostja, et hageja arvestused on valed ning kohus andis hagejale tähtaja arvestuste esitamiseks või poolte vahel kompromissi sõlmimiseks. Pärast kohtuistungi toimumist esitas hageja kohtule seisukoha, milles põhjendas soojusenergia eest arvestusi. Hageja nõustus kostja väitega, et Lehola 16 majas kasutab keskkütet täielikult ainult kuus korterit, ülejäänud korterid on keskküttesüsteemist välja lülitatud. Soojusanergia arvestus toimub järgmiselt: VKG Soojus AS esitab iga kuu arveid, milles on toodud tarbitud soojuse maht ja maksumus. Arves näidatud summat jagatakse korteriomanike vahel lähtudes korteri üldpinnast siis, kui keskküte on korteris olemas, ning köetavast pinnast siis, kui korter on keskküttesüsteemist välja lülitatud. Hageja põhikirja punkti 3.2.20 alusel on ühistu liige kohustatud korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel (või juhatuse poolt volitatud isikul) kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise kontrollimiseks. Enne ühistu asutamist või käesoleva põhikirja vastuvõtmist toimunud kütte ja/või soojaveevarustamise süsteemist väljalülitamised tuleb juhatuse poolt antud tähtajaks viia kooskõlla juhatuse poolt kehtestatud kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise korraga. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmata jätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasumisel arvesse. Kuna kostja ei ole täinud põhikirja punktiga 3.2.20 sätestatud kohustust ega üldkoosoleku 04.12.2012.a. otsust, siis arvestatakse talle soojuse eest, KÜ põhikirja punkt 3.2.8.2 alusel, lähtudes korteri üldpinnast 49,7 m2. Soojuse eest arvesse võetud maja köetav pind on 514,08 m2. Kogu VKG arvetes esitatud soojuse maht jagatakse 514,08 ja korrutakse korteri köetava pinnaga. Koos oma seisukohaga esitas hageja järgmised tõendid: VKG Soojus AS arved (t.l. 116-137); KÜ Lehola 16 üldkoosoleku protokoll (t.l. 138-139), millest nähtub, et üldkoolek otsustas 04.12.2011, et keskkütte eest tasumine toimub lähtudes korteri üldpinnast; tasu võib olla väiksem, kui on olemas kõikide korterite omanike nõusolekud küttesüsteemist väljalülitamiseks ning sellisel juhul toimub tasu arvestamine juhatuse poolt tehnilise dokumentatsiooni alusel; selle otsuse poolt hääletas 10 korteriomanikku 18-st.
6.Kostja esitas hageja seisukoha suhtes oma arvamuse, milles leidis, et arvestused ei ole õiged. Hageja võttis aluseks maja köetava pindala, kuigi oli vaja võtta maja üldpinda. Kostja märkis ka, et korteri keskküttesüsteemist väljalülitamiseks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek, kuid kostja ei ole ühtegi sellist nõusolekut kellelegi andnud. Kostja esitas tõendina kaks arvet (t.l. 150).
7.Kohtuistungil, toimunud 20.04.2015, selgitas hageja, et hageja arvestab kütte eest tasu lähtudes köetavast pinnast ning leiab, et see on õige ja jääb oma haginõuete juurde. Kostja selgitas, et tema tegi arvestused ja tuli välja, et kostja on tasunud kütte eest rohkem, seega tegi kostja tasaarvestuse; kostja leiab, et KÜ-s ei ole sätestatud teist regulatsiooni (võrreldes seadusega) tasu arvestamiseks. 3(3)
2-14-16828
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Kostja on korteri Lehola 16-xxx omanik (t.l. 11); Kostja on KÜ Lehola 16 liige; Kostja korteris on keskküte; Kostja korteri üldpind on 49,7 m2; Lehola 16 maja üldpind on 904 m2, maja köetav pind on 514,08 m2; Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas arvestada tasu kütte eest, kas lähtudes maja üld- või köetavast pinnast, arvestades seda, et enamuses korterites on keskküttesüsteem välja lülitatud.
10.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
11.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-10 p-s 13 on märgitud, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostjad on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjatel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kostjad võisid kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjatel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-10 märkis, et juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, ei tähenda see seda, et korteriühistu otsus on tühine. Juhul kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik. Hageja esitas kohtule üldkoosoleku otsuse (t.l. 138-139), milles kinnitab üldkoosolek, et kütte tasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast ning tasu võib olla väiksem, kui selleks on olemas kõikide korteriomanike nõusolekud ning on täidetud KÜ põhikirja p 3.2.20 ehk on olemas küttesüsteemi kontrolli võimalus. Hageja ei ole aga kohtule esitanud tõendeid, et on olemas korteriomanike nõusolekud korterite väljalülitamiseks küttesüsteemist. Seega ei ole hageja tõendanud, et osa korteritest peab olema arvestustest välja jäetud ning nende korterite pinna võrra peaks maja üldpindala olema väiksem. Kuna ei ole korteriomanike nõusolekuid, siis tuleb maja pindalaks lugeda kõikide korterite üldpinda ehk 904 m2 (t.l. 11). Kohus selgitab, et 04.12.2011 üldkoosoleku otsus (t.l. 138) ei ole tühine ning on kehtiv. Kuid seda otsust ei saa pidada korteriomanike kokkuleppeks, kuna koosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud. Samuti ei tulene otsusest, et omanikud on kokku leppinud teistsuguses tasu arvestamise koras kui seadusega ette nähtud, vaid otsus viitab korteriomanike kokkuleppele keskküttesüsteemist väljalülitamiseks ning kohtule vastavaid kokkuleppeid pole esitatud. Kuigi kostja ei vaidle sellele vastu, et enamus korteritest ei kasuta keskkütet, tuleb keskkütte eest tasuda ka neil, kes seda ei kasuta, kuna keskkütte väljalülitamiseks ei olnud omanike kokkulepet ega juhatuse luba.
12.Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-28-11, et tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest 4(3)
2-14-16828 erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ja milline on nende kulutuste arvestuse viis. KÜ põhikirja p 3.2.8.2 alusel lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Põhikirja p 3.2.20 kohaselt korteri küttesüsteemist väljalülitamiseks peab olema juhatuse kirjalik luba. Hageja viitas sellele, et kostjal vastavat luba ei olnud ja seega peab tema kütte eest maksma. Kostja ei ole aga menetluse käigus tuginenudki sellele, et tema üldse maksma ei pea. Kuid nagu eelnevalt on kohus juba märkinud, ei ole hageja tõendanud seda, et teistel korteriomanikel on vastavad load olemas ning nemad ei pea kütte eest maksma. Seega hageja ei ole tõendanud, et osa korteritest oli omanike kokkuleppega keskküttesüsteemist välja lülitatud, ning KÜ põhikirjas ei ole sätestatud, et kütte eest tasumine toimub teisiti kui korteri üldpinna järgi. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kostja majandamiskulude suurust ja arvestamise aluseid erinevalt seadusega ettenähtust. Kostja majandamiskulud suuruse kindlakstegemiseks tuleb lähtuda VKG Soojus AS esitatud arvetest ja Lehola 16 maja üldpinnast korrutatuna korteri üldpinnale.
13.Hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.11.2011 kuni 31.03.2014 eest, seega jätab kohus kõrvale hageja poolt esitatud arve aprilli 2014 eest (t.l. 122). Alljärgnevalt kohus arvestab tasumisele kuuluvat tasu vastavalt VKG Soojus AS esitatud arvetele: Arve periood
Arve summa
November 2011
495,93+km
Detsember 2011
699,04+km
Jaanuar 2012
917,49+km
Veebruar 2012
1048,56+km
Märts 2012
786,42+km
Aprill 2012
480,59+km
Mai-oktoober
192,16+km
November 2012
611,26+km
Detsember 2012
1181,50+km
Jaanuar 2013
994,76+km
Veebruar 2013
1054,88+km
Märts 2013
943,84+km
Aprill 2013
666,24+km
Mai-oktoober
497,08+km
November 2013
496,98+km
Detsember 2013
773,08+km
Jaanuar 2014
938,74+km 5(3)
2-14-16828 Veebruar 2014
828,30+km
Märts 2014
717,86+km
KOKKU
KM-ga
koos 14324,71+20%=17189,65 Kuulub tasumisele: eurot 17189,65/904m2x49,7m2=945,05 eurot
Kostja esitas tõendid (t.l. 58-71; 79; 80) võlgnevuse tasumise kohta, millest tuleneb, et üldsumma, mis oli kostja poolt sellel perioodil tasutud moodustab 105,86+57,16+ 57,25+100+23,69+22,24+26,49+13,90+12,57+17,88+23,70+20,30+15,78+11,21+4,44+84,49 +121,75+77,03+50+50+89,46=985,20 eurot. KÜ on esitanud koos hagiavaldusega oma arvestused kostja võlgnevuse ja tasutud summade kohta. KÜ andmetel on kostja tasunud kokku 1026,95 eurot (t.l. 20). Kohus selgitab, et antud summa ei ole tõendatud. Esiteks, tasutud summa juunis 2011 ei kuulu vaidlustatud perioodi hulka ning teiseks kohtule on esitatud andmed, et märtsis-aprillis 2014 oli kokku tasutud 190,35 eurot (84,49+105,86). KÜ andmetel oli märtsis 2014 tasutud aga kokku 207,36 eurot. Antud summa aga ei tulene ei KÜ väljavõttest (t.l. 58-71) ega kostja esitatud enda, abikaasa ja A. O. pangakontode väljavõtetest (t.l. 79-82). Kostja andmetel pidi tema maksma KÜ-le kokku 984,76 eurot, tegelikult aga oli tasutud 126,68 eurot rohkem ehk kostja tasus KÜ-le 1111,44 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole nimetatud summa tasumist tõendanud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et kostja on täitnud oma kohustuse summas 985,20 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale kokku rohkem kui oli vaja vaidlusaluse perioodi eest.
14.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud võlgnevuse arvestamise aluseid, ei ole võimalik välja arvestada põhivõlga. Seega ei ole võimalik tõendada, et hagejal üldse esineb võlgnevus, mistõttu pole võimalik arvestada ega tõendada ka viiviste suurust ega viiviste arvestamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et KÜ Lehola 16 hagi J. S. vastu on täielikult tõendamata ja põhjendamata. Kohus jätab hagi täielikult rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6(3)
2-14-16828
18.TsMS § 176 lg 1 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
19.Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, toimiku materjalidest nähtub, et hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 150 eurot.
20.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja kulud juriidilisele abile kokku 545 eurot ja tunnihinnaks on 100 eurot. Hageja on esitanud omapoolse seisukoha kostja kulude kohta.
21.Kohus, arvestades käesoleva tsviilasja asja keerukust ja mahukust, samuti kostja esindaja osalemist kohtuistungitel, leiab et kostja menetluskulud on tervikuna põhjendatud. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 545 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
7(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.