Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-58186 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 30.09.2014. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Jxxxxx vastu laenu- ja krediidilepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 4500 eurot, millest 1776,46 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 624,59 eurot tasumata intress ja 2098,95 eurot viivis. Kohus võttis hagi 03.11.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohtul ei õnnestunud kostja teadaoleval elukoha aadressil talle menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja teatas kohtule, et tal puudub kindel elukoht ning palus menetlusdokumendid edastada elektroonselt. 12.01.2015. a saatis kohus kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määruse elektroonselt tema antud e-posti aadressile. Kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kostja teatas telefoni teel, et on tema vastu esitatud hagiavaldusest teadlik, kuid ei ole teinud midagi, et hagimaterjalid kätte saada. TsMS § 3141 lg 2 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks nende saatmisega kostja avaldatud e-posti aadressile saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ehk 16.01.2015. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 4. mail 2015. a kell 11.00. Kostjale toimetati hagiavaldus ja kohtukutse kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 24.03.2015. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 28.03.2015. a. Kostja määratud kohtuistungile ei ilmunud. Istungil osales hageja esindaja, kes jäi hagis esitatud nõude juurde ja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja taotlusel on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2006. a krediidilepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkardi, võimaldades tal kasutada krediiti 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale krediidisumma koos intressiga igakuiste annuiteetmaksetena. Kostja rikkus krediidilepingust tulenevat maksekohustust ja ei tagastanud hagejale krediidisummat koos intressidega nõuetekohaselt. 14.08.2009. a ütles hageja kostja

2-14-58186 rikkumise tõttu lepingu erakorraliselt üles. 30.09.2014. a seisuga oli kostjal tasumata põhiosa 505,94 eurot ja intresse 102,52 eurot. 05.01.2007. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 75 000 krooni ehk 4793,37 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 20.01.2011. a. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei tagastanud hagejale laenusummat koos intressidega nõuetekohaselt. 30.09.2014. a seisuga oli kostjal tasumata põhiosa 1270,52 eurot ja intresse 522,07 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist laenu- ja krediidilepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 16 % tasumata põhivõlalt aastas. Hageja on arvestanud 07.05.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks krediidilepingu järgi 621,62 eurot ja laenulepingu järgi 2496,01 eurot. Hageja on viivisesummat vähendanud ja nõuab kostjalt viivist krediidi põhiosa tagastamisega viivitamise eest summas 403,42 eurot ja laenu põhiosa tagastamisega viivitamise eest summas 1695,53 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Axxxxx Jxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 4500 eurot, millest moodustab 1776,46 eurot põhivõlg, 624,59 eurot intressi võlg ja 2098,95 eurot 07.05.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.