Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I Hageja esitatud nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud (hagi alus) Hageja AS SEB Pank (hageja) on 20.12.2013 esitanud hagi solidaarselt kostjate Ülle Kausti (kostja 1) ja Kalev Kausti (kostja II) vastu võlanõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 29.10.2010 väikelaenu lepingu nr 2010032796 (edaspidi nimetatud Leping 1) (tl 7-9p). Lepingu 1 kohaselt väljastas hageja kostjale 1 ja kostjale 2 laenusumma 144 000 krooni ehk 9 203,28 eurot ning kostja 1 ja kostja 2 kohustusid selle tagastama maksegraafiku alusel 10.12.2010 kuni 10.10.2014. Maksepäevaks lepiti kokku 10. kuupäev. Tulenevalt Lepingu 1 p.-st 4 oli laenu intressimäär 18% aastas, ning kostja 1 ja kostja 2 kohustusid tasuma intressi igakuiselt alates 10.12.2010. Kostja 1 ja kostja 2 oma kohustust ei täitnud ning rikkusid maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 10.03.2011.a. (tl 10). Hageja saatis 12.12.2011 kostjale 1 ja kostjale 2 Lepingu 1 ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.01.2012 ütleb hageja Lepingu 1 erakorraliselt üles alates 09.01.2012.a (tl 11). Lepingust 1 tulenevaid nõudeid tagasid laekumised kostjate arveldusarvele. Hageja ning kostjad sõlmisid 02.07.2008 ka eluasemelaenulepingu nr 2008013650 (edaspidi nimetatud Leping 2) (tl 12-15p) kinnistu ostuks Lasva vallas, Võrumaal. Lepingu 2 kohaselt väljastas hageja kostjale 1 ja kostjale 2 laenusumma 31 081 eurot ning kostja 1 ja kostja 2

kohustusid selle tagastama maksegraafiku alusel 15.08.2008.a. kuni 15.07.2035.a. Maksepäevaks lepiti kokku 15. kuupäev. Tulenevalt Lepingu 2 p.-st 4 oli laenu fikseeritud intressimäär 6,08% aastas, ning kostja 1 ja kostja 2 kohustusid tasuma intressi igakuiselt alates 15.08.2008. Kostja 1 ja kostja 2 oma kohustust ei täitnud ning rikkusid maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 15.04.2011 (tl 16-17). Hageja saatis 12.12.2011 kostjale 1 ja kostjale 2 Lepingu 2 ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.01.2012 ütleb hageja Lepingu 2 erakorraliselt üles alates 09.01.2012 (tl 17p-18). Lepingust 2 tulenevate nõuete tagamiseks koormati kinnistu asukohaga Võrumaal, Lasva vallase Andsumäe külas esimese järjekorra hüpoteegiga summas 40392,16 eurot. Laenu tagas samuti sihtasutuse KREDEX käendus summas 3 451,23 eurot. Seoses võlgnevustega ja Lepingu 2 ennetähtaegse lõpetamisega algatati 07.11.2012 kinnistu suhtes Tartu kohtutäitur Sirje Taela büroos täitemenetlus. Kinnistu müüdi 25.09.2013 kuuendal enampakkumisel hinnaga 29 000 eurot, millest hagejale laekus 26127,87 eurot. Sihtasutuse KREDEX käendusest laekus summa 2280,27 eurot. Kostja 1 ja kostja 2 Lepingust 1 tulenev võlgnevus 19.12.2013 seisuga on kokku 13912,62 eurot, millest 8960,99 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 1630,97 eurot intresside võlgnevus, 3320,66 eurot moodustab viiviste võlgnevus. Kostja 1 ja kostja 2 Lepingust 2 tulenev võlgnevus 19.12.2013 seisuga on kokku 8072,63 eurot, millest 1252,97 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 1813,52 eurot intresside võlgnevus, 4430,86 eurot moodustab viiviste võlgnevus ja 575,28 eurot trahv tagatise kindlustamata jätmise eest. Kostja 1 ja kostja 2 Lepingust 1 ja 2 tulenev võlgnevus kokku 19.12.2013 seisuga moodustab 21985,25 eurot, millest 10213,96 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 3444,49 eurot intresside võlgnevus, 7515,52 eurot moodustab viiviste võlgnevus ja 575,28 eurot trahv tagatise kindlustamata jätmise eest. Kostja 1 ja kostja 2 poolne Lepingu 1 ja 2 rikkumine seisneb tasumata jäänud maksetes. Kostja 1 ja kostja 2 ei ole oma kohustust täitnud, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse Lepingu 1 ja 2 täitmisega. Eelnevas punktis tõi hageja ära asjaolu, et kostja 1 ja kostja 2 jäid lepingujärgsete kohustuste täitmisega võlgnevusse ning ei likvideerinud neid ka pärast korduvaid teateid. Sellest lähtuvalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema Lepingu 1 ja 2 tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 4, VÕS § 399 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning VÕS § 196 lg-le 2 üles. Hageja saatis 12.12.2011 kostjale 1 ja kostjale 2 Lepingu 1 ja 2 ülesütlemise teatised, milles andis talle enne Lepingu 1 ja 2 ülesütlemist VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaja 08.01.2012 võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg (27 päeva) on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal 1 ja kostjal 2 oma võlgnevused kustutada. Kuna võlgnevusi ei kustutatud tähtaegselt, oli hageja sunnitud Lepingu 1 ja 2 üles ütlema 09.01.2012. Lepingu sõlmides kandis hageja kostjale 1 üle laenusumma kokku 12727 eurot mille kostja 1 ja kostja 2 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi võlgnevuseks põhiosamaksete

osas 10969,18 eurot, mille kostja 1 ja kostja 2 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingust tulenevalt võlgnevad kostja 1 ja kostja 2 põhiosamakseid kokku summas 10 969.18 eurot. Hageja selgitab leppetrahvi nõude osas, et Lepingu 2 täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek kinnistule asukohaga Võrumaal, Lasva vallas, Andsumäe külas. Lepingu 2 punktide 15.4.1 ja 15.4.4 kohaselt olid kostjad kohustatud tasuma hagejale Lepingu 2 täitmise tagatise kindlustamise kulud. AS SEB Panga interneti kodulehel www.seb.ee kättesaadavas hinnakirjas on välja toodud leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest 31,96 eurot kuus. Lepingu 2 punkt 18.1 kohaselt kohustuvad kostjad kindlustama Lepingu 2 täitmise tagamiseks panditud vara ja punkt 18.3 kohaselt esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Lepingu 2 punkt 18.7 kohaselt, kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut Lepingus 2 või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja on Lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 575.28 eurot. Lepingust 2 tulenev trahvisumma tagatise kindlustamata jätmise eest on 575.28 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja solidaarselt kostjatelt tema kasuks välja mõista võlgnevus kokku 21985,25 eurot, mis koosneb põhisosa summast 10213,96 eurot, intressidest 3444,49 eurot, viivistest kuni 18. detsembrini 2013.a. (k.a) summas 7 751,52 eurot ja trahvisummast 575,28 eurot, samuti lepingutest tulenev tulevikus sisse nõutavaks muutuv viivis alates 19.12.2013 8,5% aastas kuni põhinõude 10213.96 eurot rahuldamiseni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 750 eurot. II Kostja 1 vastus hagile ja faktilised asjaolud Kostja 1 on oma 02.04.2014 vastuses asunud seisukohale, et ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja 1 avaldab et ta ei ole nõus maksma viiviseid ja intresse. Esiteks ei ole kostjale selge laenujääkide kujunemine, sest tema teada on nad tasunud laenude katteks suuremad summad. Kahjuks tegeles kostja laenukohustuse täitmisega endine abikaasa Kalev Kaust, kellega suhted käesoleval ajal ei ole kõige paremad ja sellepärast puudub kostjal võimalus kätte saada andmeid laenukohustuse täitmise kohta. Ka hagiavaldusest ei nähtu laenukohustuse täitmise käik, mis takistab õigesti hinnata taotletavate viiviste ja intresside suuruste õigsust. Lisaks puudub kostjal ettekujutus kinnistu müümise kohta. Antud asjaolu omab tähtsust selleks, et hinnata, kas hageja toimis vajaliku hoolsusega võõra kinnistu võõrandamisel ehk kas ta võttis tarvitusele kõik seaduslikud abinõud selleks, et võõrandada kinnistu parima hinnaga. Kostja tehtud arvutusest nähtub: - võetud laenude kogusumma on 40 284 eurot; - kinnistule on elumaja ehitatud aastatel 2009-2010; - hoonestatud kinnistu võõrandati 29 000 euro eest Kostjal on kahtlused selle kohta, et kinnistu sai võõrandatud nii väikse summa eest. Hagist ei nähtu kinnistu võõrandamise käik, mis on takistuseks sellele, ei hinnata võõrandamistehingu õigsust.

VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja leiab, et hageja eirab ülalmainitud hea usu põhimõtet, sest olukorras, kus kostjal puuduvad rahalised vahendid põhivõla tasumiseks, ei saa pidada õigeks soovi koormata kostja täiendavate rahaliste kohustusega intresside ja viiviste näol. Samuti leiab kostja, et 02.07.2008 ja 29.10.2010 laenulepingute sõlmimisel ei täitnud hageja VÕS § 403 2 lg-tes 1 ja 11 tulenevaid kohustusi. Analoogsed kohustused on ette nähtud ka KAS § 83 lgs 3, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kostja arvamus on rajatud asjaolule, et tema endise pere majanduslik olukord ei olnud kõige parem. Kui hageja oleks täitnud ülalmainitud seadustest tulenevat kohustust, ei oleks kostja käesoleval ajal eelpankroti seisundis. Kostja majanduslik olukord kontrolliti põhjalikult Tartu Maakohtu 05.02.2014 määruse tegemisel. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Ülaltoodud seadustest tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata intresside ja viiviste kogusummas 11771,29 eurot osas. III Kostjale 2 ei õnnestunud kohtudokumente isiklikult kätte toimetada Kostjale 2 on hagiavaldus ning kohtukutse toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd tema asukohta ei ole kohus ega hageja suutnud kindlaks teha ning kätte toimetamine kohtule teadaolevale aadressile ei ole õnnestunud. IV Hageja seisukohad kostja 1 vastusele Hageja osutab täiendavalt 08.04.2014 vastuses kostja seisukohale, et hagiavaldusele on lisatud laenulepingute 2010032796 ja 2008013650 laekumiste aruanded (tl 10, 16-17), millest nähtuvad laenulepingute tasumised ning võlgnevuste arvutuskäik. Viivise arvestus on hageja seisukohale täiendavalt lisatud (tl 63-64). Lepingust 2 tulenevate nõuete tagamiseks koormati kinnistu asukohaga Võrumaal, Lasva vallase Andsumäe külas I jrk. hüpoteegiga summas 40 392.16 eurot. Laenu väljastamisel esitati Haabersti Maja hindamisakt 14.05.2008.a. (tl 64 p jj) väärtusega 540000 krooni ehk 34512 eurot. Hindamisaktist nähtub, et tegemist oli osaliselt poolelioleva ehitisega suurusega 253 m2. Ehitise ehitusaasta on 1930 ja uuem osa 1980. Seoses võlgnevustega ja Lepingu 2 ennetähtaegse lõpetamisega algatati 07.11.2012 kinnistu suhtes Tartu kohtutäitur Sirje Taela büroos täitemenetlus. Kinnistu suhtes toimus 5 ebaõnnestunud enampakkumist alates 11.02.2013 summas 55 000 eurot, 22.03.2013 summas 49 500 eurot, 09.05.2013 summas 41 500 eurot kuni 22.07.2013 summas 30 000 eurot. Kinnistu müüdi 25.09.2013 kuuendal enampakkumisel hinnaga 29 000 eurot, millest hagejale laekus võlgnevuse kustutamiseks 26127,87 eurot. Enne täitemenetluse

algatamist tegi hageja 2012. jaanuaris kostjatele ettepaneku müüa kinnistu vabamüügis, et vältida täitemenetlusega seostud kulutusi ja saada võimalikult soodne hind, kuid vabamüügis kostjatel kinnistut müüa ei õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et on kinnistu müügil on hageja poolt on ilmutatud piisavalt hoolsust, et saavutada kinnistu müügil parim tulemus. Kostjatega laenulepinguid sõlmides on hageja jälginud võlaõigusseaduse põhimõtteid. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma (laenu) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intresse. Intressimäär oli mõlemas lepingus kindlaks määratud. VÕS § 101 lg 1 p.6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 alusel on hagejal õigus koos põhinõudega taotleda viivist, mis ei ole hagiesitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest , kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et ei ole oma nõude esitamisel rikkunud hea usu põhimõtteid. Eluasemelaenu väljastamisel seisuga 19.06.2008.a. on hageja hinnanud kostjate krediidivõimelisust vastavalt kostjate poolt esitatud panga väljavõtetele laekumiste kohta, arvestades nende poolt teatatud andmeid väljaminekute kohta, olemasolevate varade kohta ja olemasolevate kohustuste kohta (tl 76-77). Analüüsist lähtuvalt otsustas pank väljastada kostjatele eluasemelaenu summas 31 081 eurot. Laenu väljastamisel oli kostjate sissetulek kuus kokku 34 836 krooni, väljaminekud 8 885 krooni ja laenu igakuine tagasimakse summas 3 052 krooni. Hageja on seisukohal, et on kostjatele laene väljastades kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest.

V Kohtuistung Kohtuistungil 04.05.2015 jäid hageja ning kostja 1 üldjoontes oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja 2 kohtuistungile vaatamata kutsele ei ilmunud. VI Taotletavad menetluskulud Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 750 eurot. Kostja määratud esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja 1 esindaja teinud riigi õigusabi osutamise käigus toiminguid summas 564,00 eurot (s.h käibemaks) (s.h korduv kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagimenetluses, kohtumine ja nõupidamine, toimiku materjalidega tutvumine ja õiguspraktika revideerimine ning vastuse koostamine) ning kandnud vajalikke sõidukulusid summas 51,84 eurot (s.h käibemaks). VII Kohtu põhjendused

VÕS § 162 alused viivise maksmiseks kohustatud isikule taotleda selle vähendamist. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada kohustatud poole nõudel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huve ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega ei saa kohus arvestada üksnes laenuvõtja õigusi ning käekäiku. Kohus on seisukohal, et eelkõige on viivisenõude vähendamine põhjendatud olukorras, kus võlgnik on suurema osa oma kohustusest täitnud. Kostja 1 ei ole aga vastu vaielnud asjaolule, et põhinõue on suures ulatuses tasumata. Teise lepingupoole poolt lepingueelsete kohustuste rikkumine, milleks saab olla muuhulgas laenuandja poolt võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, viidatud sätte kohaselt viivise vähendamise aluseks olla ei saa. Laenu kasutusintressi vähendamise võimalust võlaõigusseadus ei sätesta. Kohus lisab, et hageja poolt nõutav viivisemäär ei ole kohtu hinnangul ebatavaliselt suur võrreldes tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivisemääradega. Seega tuleb ka hageja intressi- ning viivisenõue kostjate vastu VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 94 lg 1 ning VÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt kostjalt 1 ning kostjalt 2 hageja kasuks tasumata intress summas 3444,49 eurot ning viivis kuni 21.05.2015 summas 8924,19 eurot (sh nõude sissenõutavaks muutumisest kuni 18.12.2013 summas 7751,52 eurot ning perioodi eest 19.12.2013-21.05.2015 summas 1172,67 eurot) ning alates 22.05.2015 viivisemääraga 8,5% tasumata põhinõudelt aastas, aga vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei tohi viivis ületada põhinõuet, s.o 10213,96 eurot. Menetluskulude jaotus ning menetluskulude väljamõistmine Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1, TsMS § 165 lg 3 ning TsMS § 173 lg 4 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 750 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Järgnevalt lahendab kohus kostja riigi õigusabi kulude kandmise ning kontrollib riigi õigusabi korras esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas

määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 25 lg 1 kohaselt pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjale 1 on Tartu Maakohtu 05.02.2014 määrusega antud 50%-lise ositi hüvitamiskohustusega riigi õigusabi. Kostja 1 esindaja riigi õigusabi korras on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hagejal ei olnud esitatud menetluskuludele vastavalt 11.05.2015 esitatud seisukohale vastuväiteid. Kohtu hinnangul on põhjendatud rahuldada nimetatud taotlus siiski osaliselt. Kohus märgib nii kostja 1 menetluskulude põhjendatuse osas järgnevat. Kohtu hinnangul on põhjendatud TsMS § 144 p 2 alusel välja mõista kohtuistungitele sõitmisega seotud otsesed sõidukulud. Samuti leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud kostja 1 esindaja taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik esindaja poolt välja toodud toimingud ei saa olla nii aja- ning ressursimahukad, kui neid üritatakse kohtule näidata. Kohus vähendab kostja 1 määratud esindaja ajakulu, seda eelkõige spetsifikatsioonis märgitud kliendiarutelude ning õiguspraktika revideerimise osas kuna nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaksid sisalduma ka esindaja tunnihinnas. Samuti ei ole sellised toimingud toimiku materjalide järgi kontrollitavad ega hinnatavad ja kohus ei arvesta sellistele tegevustele kulunud aega menetluskuluna. Kohus lisab, et arvestab menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega ning kostja esindamisega kohtuistungil s.o kohtulikus menetluses osalemine (istung 04.05.2015 2 h 80 eurot) ning kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine (01.04.2014 3 h 180 eurot) Kohtu arvates on kostja 1 riigi õigusabi kuludest põhjendatud kulud kogusummas 363,84 eurot, millest riigi õigusabi tasu summas 312 eurot (s.h km) ning sõidukulud summas 51,84 eurot (s.h km). TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kostjale 1 on määratud õigusabi 50% ositi hüvitamiskohustusega aasta jooksul, mõistab kohus kostjalt 1 riigituludesse riigi õigusabi tasu katteks välja 181,92 eurot, mis tuleb tasuda osamaksetena (s.t mitte vähem kui 15,16 eurot kuus) 12 kuu jooksul hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja vaidlustamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 3). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.