Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXX.

ASJAOLUD

23.02.2015 esitasid XXX , XXX ja XXX Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 17.03.2015 kohtumäärusega võttis kohus avaldused menetlusse ja määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise ajaks 25.03.2015. 06.04.2015 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts ́i. 27.04.2015 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, mille kohaselt võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise menetluse käigus on välja selgitatud kohustusi kokku summas 38 598,86 eurot ja vara on raha pangakontodel 0,57 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on Soomes asunud tellijatega seiskunud koostöö ja seal olnud objektidel töötanud töötajatega sõlmitud töölepingute korrektne lõpetamata jätmine. Selline tegevus võib olla juhtimisviga, kuid ajutise halduri hinnangul ei ole selline juhtimisviga raske. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul võib lugeda, et maksejõuetus muutus püsivaks 2013 aastal, kui võlgnik ei suutnud välja maksta jõustunud kohtulahenditest tulenevaid töötasu nõudeid endistele töötajatele ja lõpetas tegevuse. Lähtudes ülaltoodud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, mingit olulist vara soetamist ei ole tuvastatud. 30.04.2015 kohtumäärusega määras kohus, et XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutel on võimalus tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 14.05.2015. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 980 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) ja vajalikud kulud summas 11,80 eurot. Ajutisel halduril on kulunud ülesannete täitmisele aega 14 h. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX .

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Juriidilise isiku juhatuse liige on XXX . Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX . Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku viimase juhatuse liikme XXX . PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 14 h, milline aeg ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole andmete võrdlemine, analüüsimine ja halduri aruande koostamise ajakulu põhjendatut rohkem, kui 5 h ulatuses. Ülejäänud osas kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkusega. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et ajutine pankrotihaldur piirdus päringute tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega. Kokku on seega põhjendatud ajutise halduri tasu 11 h x 70 eurot= 770 eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), millele lisanduvad kulud 11,80 euro ulatuses. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Seega võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud

võivad jääda tema kanda. PankrS § 23 lg 4 ja § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajatelt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. Harju Maakohtu 26.02.2015 määrusega on kohus andnud võlausaldajatele tähtaja ajutise halduri tasu 600 eurot kohtudeposiiti kandmiseks. XXX poolt on 04.03.2015 makstud 600 eurot Rahandusministeeriumi tagatiste kontole. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 600 eurot OÜ XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX XXX poolt 04.03.2015 kantud 600 eurot Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Kuna kohus on ajutise halduri tasu ja kulude suuruseks kogusummas määranud 781,80 eurot, siis tuleb võlausaldajatelt solidaarselt välja mõista täiendavalt ajutise halduri tasu ja kulutused summas 181,80 eurot. Makse teostada OÜ XXX arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXX.

TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud XXXOÜ kanda. Menetluskuludeks on võlausaldajate poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot ja ajutise halduri tasu 770 eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), millele lisanduvad kulud 11,80 euro ulatuses, seega kokku 791,80 eurot. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Kohus tegi lahendi PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgnik on kantud äriregistrisse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.