Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-2 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Salva Kindlustuse AS esitas 09.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VxxxxxBxxxxxxxxxx 1727 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnxestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 16.12.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 29.12.2014. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Salva Kindlustuse AS kõrvaldas puudused ja esitas 06.01.2015. a kohtule nõuetekohase hagiavalduse, milles palus VxxxxxBxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kahjujuhtumi käsitluskulud, kokku summas 1727 eurot. Kohus võttis hagi 19.01.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohtul ei õnnestunud kostja teadaolevatel elukoha aadressidel temale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus otsustas 16.03.2015. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 16.03.2015. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus hagi ja kirjaliku vastuse määruse kostjale kättetoimetatuks 31.03.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt põhjustas kostja 26.06.2012. a tema poolt juhitava sõidukiga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis liikluskahju teisele sõidukile. Liiklusõnnetus toimus Venemaa Föderatsioonis. Kostja lahkus peale liiklusõnnetuse toimumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hageja, kelle juures oli kindlustatud kostja kui autojuhi liiklusvastutus, hüvitas Ergo Russ JSIC-le kostja põhjustatud kahju, tasudes Ergo Russ JSIC-le hüvituseks kokku 1501,74 eurot. Lisaks liikluskahju hüvitamisele nõuab hageja kostjalt käsitluskulude hüvitamist kokku 225,26 eurot. Kehtiva liikluskindlustuse seaduse (jõustunud 01.10.2014. a) § 83 kohaselt kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumile enne sama seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seadust. 26.06.2012. a kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) (kuni 30.06.2013. a kehtinud redaktsioonis) § 7 lg 1 järgi oli kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 43 lg 2 kohaselt käsitleb nõuet kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule on hüvitamise kohustus. LKindlS § 43 lg 5 p 1 sätestab, et kindlustusandja määrab igasse lepinguriiki, välja arvatud Eesti, oma esindaja, kelle ülesanne on vastavas lepinguriigis elu- või asukohta omavale kannatanule tekitatud liikluskahju käsitlemine ning hüvitamine, kui kahju on tekitatud lepinguriigis, mis ei ole kannatanu elu- või asukohariik. Vxxxx Bxxxxxxxxxe on Salva Kindlustuse AS-i poolt sõlmitud kindlustuslepingu tõendamiseks väljastatud sõiduki Volvo 940, registreerimismärgiga nr xxxxxx, kindlustuspoliis nr 52465130, mille kohaselt on kindlustuskaitse kehtivusala rohelise kaardi riigid. Venemaa Föderatsioon liitus 01.01.2009. a rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga. Seega omas Salva Kindlustuse AS-i poolt kindlustatud sõiduk Volvo 940, registreerimismärgiga nr xxxxxx, Venemaa Föderatsioonis liiklusõnnetuse toimumise hetkel (26.06.2012. a) kindlustuskaitset. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt oli kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 sätestas, et LKindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1727 eurot, millest 1501,74 eurot on kahjuhüvitis ja 225,26 eurot kahjujuhtumite käsitluse kulud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotles hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja nõudelt tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus leiab, et nimetatud hageja menetluskulu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 51,81 eurot (tl 5 pöördel) ja hagi esitamisel täiendavalt 173,19 eurot (tl 29). Kokku on hageja tasunud riigilõivu 225 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.