1.Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlused
1.Harju Maakohus jättis 14.11.2013 otsusega hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2014 otsusega tühistati maakohtu otsus ning menetluskulud jäeti 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda. 09.06.2014 määrusega keeldus Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 09.06.2014.
2.Hageja esindaja esitas 02.07.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 5849.30 eurot, so 2/3 hageja menetluskulude kogusummast.
3.Kostja esitas 02.10.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1083 eurot, so 1/3 kogu õigusabikulust. Vastuväited
4.Kostja vaidles hageja avaldusele vastu ning leidis, et hageja põhjendatud menetluskulu on mitte üle 1410.22 euro. Kostja vaidles vastu nii esindaja poolt teostatud toimingute põhjendatusele ja ajakulule kui ka esindaja tunnihinnale.
5.Hageja vaidles kostja avaldusele vastu, leides, et see on esitatud hilinemisega. Samuti leidis hageja, et avalduses toodud isikud ei ole menetluses osalenud ega allkirjastanud väidetavalt nende poolt koostatud dokumente ja seega ei ole võimalik menetluskulusid kindlaks määrata. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 28.11.2014 määrusega avaldused osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 3408.64 eurot ja hagejalt kostjale välja menetluskulu 166.67 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 3241.97 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hagejale välja ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Kohus viitas TsMS § 174 lõikele 1 ja § 176 lõikele 2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud nii hageja kui ka kostja, lahendas kohus esmalt hageja avalduse ja seejärel kostja oma.
8.Hageja palus välja mõista tsiviilasjas kantud menetluskulu 5849.30 eurot, so 2/3 esindajakulust ja riigilõivust. Kostja vaidles nimetatule vastu ning leidis, et põhjendatud menetluskulu on mitte üle 1410.22 euro (t III kd lk 118). Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 479.33 eurot (t I kd lk 142) ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot (t III kd lk 6), so kokku 729.33 eurot. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kostjalt hagejale 2/3 tasutud riigilõivust, so 486.22 eurot.
9.Hageja lepinguline esindaja on teostanud 30.11.2011 kinnistusraamatusse päringud kostjale kuuluvate korterite kohta. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud kuluga ning seega kuulub nimetatud kulu kostjalt hagejale väljamõistmisele summas 3.03 eurot, so 2/3 4.54 eurost.
10.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on 05.05.2011 kohtunud kliendiga nõude tingimuste täpsustamiseks (30min), 02.08.2011 töötanud läbi kostja kirjaliku vastuse ja selle lisad (30min), 05.10.2011 kohtunud kliendiga faktiliste asjaolude täpsustamiseks (30min), 10.10.2011 tutvunud materjalidega ja korrastanud neid (1h 10min), 11.10.2011–12.10.2011 koostanud hagi (kokku 2h), 21.10.2011 analüüsinud täiendavalt asjaolusid, koostanud hagi (30min), 23.10.2011 koostanud hagi (2h), 24.10.2011 koostanud hagi (30min), 09.11.2011 täiendanud hagi (1h 30min) ja koostanud hagi (30min), 23.11.2011 täpsustanud ja täiustanud hagi (1h), 29.11.2011 koostanud hagi (30min), 30.11.2011 täpsustanud ja täiustanud hagi (1h), 13.12.2011 täiendanud hagi (30min). Seega on hageja esindaja kulutanud hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamisele kokku 12h 40min. Kostja leidis, et valdav osa taotluses avaldatud väidetavalt hageja esindaja teenustest ei saa olla läbi vaadatud, sest ühed teenused ei olnud tegelikkuses osutatud, teiste teenuste järgi ei olnud hagejal lihtsalt vajadust. Kostja leidis, et hageja esindaja kulu hagiavalduse koostamisele on maksimaalselt 160 eurot. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse koostamise, tõendite kogumise ning hagi kohtule esitamisega 7h. Kostja seisukoht, et kohtusse esitatud hagi koostamisele on kulunud 2h, ei ole millegagi põhjendatud. Selleks, et esitada kohtusse hagiavaldus, on vajalik eelnevalt suhelda kliendiga ning koguda tõendeid ja seejärel neid analüüsida ning vastavalt sellele koostada hagiavaldus. Antud juhul on hagi koos lisadega esitatud kohtule 142 leheküljel.
11.Hageja esindaja on 18.01.2012 koostanud kirjaliku seisukoha kostja vastusele (2h 50min), 23.01.2012 tutvunud kostja 10.01.2012 vastusega ja koostanud sellele vastuse (2h 30min), 24.01.2012 tutvunud kostja 10.01.2012 vastusega ja koostanud sellele vastuse (20min), 27.01.2012 tutvunud kostja 10.01.2012 vastusega ja koostanud sellele vastuse ning komplekteerinud lisad (1h 50min), 30.01.2012–31.01.2012 koostanud hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele (kokku 1h), 01.02.2012 kohtunud kliendiga kostja vastuses esile toodud asjaoludele hinnangu saamiseks (20min) ja täiendanud vastust ning edastanud selle kohtule ja vastaspoolele (40min). Kokku on hageja esindaja kulutanud aega kostja vastusega tutvumisele ning omapoolse seisukoha esitamisele 9h 30min. Kostja leidis, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu eespool nimetatud toimingutele on 1h 35min. Kohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustunud. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele sisuliselt 17 leheküljel ning esitanud 30 lisa. Seega leidis kohus, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu on olnud 4h.
12.Hagejal on tekkinud tõlkekulu 23.09 eurot (t III kd lk 83). Kohtule 01.02.2012 esitatud menetlusdokumendist nähtub, et hageja on esitanud 13.02.2009 juriidiliste teenuste osutamise lepingu tõlke eesti keelde (t II kd lk 58-59). Seega leidis kohus, et tegemist on olnud põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hagejale väljamõistmisele 15.39 eurot, so 2/3 23.09 eurost.
13.Hageja esindaja on 08.03.2012 tutvunud kostja 06.03.2012 vastusega (1h), 16.03.2012 analüüsinud tõendamiskoormust ja menetluslikku olukorda seoses kostja 06.03.2012
vastusega (kokku 40min), 21.05.2012–23.05.2012 analüüsinud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kahjuhüvitist puudutava praktika mõju käesolevale tsiviilasjale (kokku 4h 20min), 14.08.2012 pidanud nõu kliendiga telefoni teel, täpsustanud faktilisi asjaolusid (10min), 29.08.2012 kohtunud kliendiga seoses määratud kohtuistungiga (20min). Seega on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 6h 10min. Kostja leidis, et põhjendatud esindaja ajakulu on olnud 25min. Kohus leidis, et põhjendatud hageja esindaja menetluskulu perioodil 08.03.2012–29.08.2012 on olnud 3h, kuivõrd esindaja on pidanud tutvuma kostja poolt 06.03.2012 esitatud menetlusdokumendiga, mis on sisuliselt 8 leheküljel ning millisel on 7 lisa. Põhjendatud on ka kliendiga toimunud nõupidamine ning osaliselt Riigikohtu praktikaga tutvumine.
14.Hageja esindaja on 03.09.2012 ettevalmistunud kohtuistungiks (kokku 4h 30min), 04.09.2012 ettevalmistunud ning osalenud kohtuistungil ja pidanud nõu kliendiga (2h), 06.09.2012 tutvunud kohtuistungi protokolliga (10min), 07.09.2012 pidanud nõu kliendiga seoses kohtu poolt määratud kompromissläbirääkimistega, esindanud klienti kompromissläbirääkimistel (40min). Seega on hageja esindaja ajakulu olnud 7h 20min. Kostja leidis, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu on 2h 25min. Kohus leidis, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks on 1h. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 04.09.2012 toimunud kohtuistung algas kell 10.00 ning lõppes 11.15 (t II kd lk 98-102). Seega on kohtuistungil osalemise ajakulu 1h 15min. Põhjendatud ajakulu hagejaga nõupidamisele on 30min ning põhjendatud on ajakulu, mis on tekkinud seoses kompromissläbirääkimistega 40min. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 3h 25min.
15.Hageja esindaja on 12.09.2012 ja 18.09.2012 pidanud nõu kliendiga seoses kostja 10.09.2012 taotlustega (kokku 40min), 26.09.2012 ja 27.09.2012 koostanud hageja seisukoha kostja 10.09.2012 taotlustele (kokku 1h 40min). Kostja leidis, et põhjendatud ajakulu on 30min. Kohus leidis, et põhjendatud esindaja ajakulu on kokku 1h, kuivõrd hageja poolt 27.09.2012 kohtule esitatud menetlusdokument on sisuliselt 1 leheküljel.
16.Hageja esindaja on 22.10.2012 töötanud läbi maakohtu 15.10.2012 määruse (10min), 03.12.2012 koostanud hagiavalduse tervikteksti (kokku 3h 30min), 22.01.2013 edastanud kohtule e-kirja (10min). Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 3h 50min. Kostja leidis, et põhjendatud ajakulu on 35min. Kohus leidis, et põhjendatud on ajakulu, mis on tekkinud 22.10.2012. Osaliselt on põhjendatud ajakulu, mis on tekkinud hagi tervikteksti koostamisega. Kohus leidis, et esindajal on kulunud hagiavalduse tervikteksti koostamisele 1h, kuivõrd tegemist on eelnevalt kohtule esitatud menetlusdokumentide kokkuvõtmisega ühtsesse dokumenti. 22.01.2013 tekkinud ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja esindaja oleks 22.01.2013 kohtule e-kirja edastanud ning nimetatud e-kiri ei nähtu ka kohtuinfosüsteemist. Kohus selgitas hageja esindajale, et menetluspost tuleb edastada üksnes kohtu üldaadressile [email protected]. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 1h 10min.
17.Hageja esindaja on 22.01.2013 valmistanud ette toimiku kohtuistungiks (kokku 1h 50min), 23.01.2013 ettevalmistunud kohtuistungiks (50min), 24.01.2013 osalenud kohtuistungil (1h 10min), tutvunud 24.01.2013 istungi protokolliga ja istungil toimikust eraldatud materjaliga, täiendanud elektroonset toimikut kostja 17.12.2012
menetlusdokumendiga (30min). Seega on hageja esindaja ajakulu olnud 3h 20min. Kostja leidis, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu on 1h 50min. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu on olnud kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1h, 24.01.2013 kohtuistungil osalemise ajakulu 1h 15min ning kohtuistungi protokolliga tutvumisele kulunud aeg 20min, so kokku 2h 35min. Ülejäänud osas ei ole hageja esindaja ajakulu põhjendatud.
18.Hageja esindaja on 03.06.2013 ettevalmistunud istungiks (1h 20min), 04.06.2013 pidanud nõu kliendiga, osalenud istungil (4h), 05.06.2013 tutvunud protokolliga (20min). Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 5h 40min. Kostja pidas põhjendatud ajakuluks 3h 40min. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks on 30min, kohtuistungil osalemise ajakulu 2h 53min ning kliendiga nõupidamise ajakulu 37min ning protokolliga tutvumisele kulutatud aeg 20min, so 4h 20min. Ülejäänud osas ei ole hageja esindaja ajakulu põhjendatud.
19.Hageja esindaja on 06.09.2013 töötanud läbi kostja 04.09.2013 taotluse ja esitanud selles osas seisukoha (10min), 27.09.2013 ettevalmistunud kohtuistungiks (40min), 30.09.2013 ettevalmistunud ning osalenud kohtuistungil ja toimunud on istungijärgne nõupidamine kliendiga (3h 10min), 01.10.2013 kontrollinud kohtuistungi protokolli (20min). Seega on hageja esindaja ajakulu 4h 20min. Kostja pidas põhjendatud ajakuluks 3h. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks on 30min, kohtuistungil osalemise ajakulu 2h 17min, nõupidamine kliendiga 23min ning protokolliga tutvumisele kulunud aeg 20min, so kokku 3h 30min.
20.Hageja esindaja on 10.12.2013 valmistanud ette apellatsioonkaebuse (2h) ning 27.02.2014 ettevalmistunud ja osalenud kohtuistungil (1h). Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 3h. Kostja pidas põhjendatud ajakuluks on 1h 30min. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud ning leidis, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud. Hageja esindaja pidi läbi töötama maakohtu 14.11.2013 otsuse ning vastavalt sellele esitama apellatsioonkaebuse. Samuti on põhjendatud ajakulu, mis on tekkinud istungiks ettevalmistumisel ning osalemisel 27.02.2014 toimunud istungil, mis algas kell 14.03 ja lõppes 15.02 (t III kd lk 33-34).
21.Eelpool toodust tulenevalt on hageja esindaja ajakulu kokku 33h.
22.Hageja esindaja tunnitasumäär on olnud vahemikus 100 eurot kuni 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on nimetatud tunnitasumäärale vaielnud vastu ning leidnud, et põhjendatud tunnitasumäär on 80 eurot. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud, kuivõrd Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 punktis 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Maakohus leidis, et vandeadvokaadi poolt osutatava õigusabiteenuse puhul ei ole tunnitasu määraga 100 kuni 125 eurot (ilma käibemaksuta) liialt suur. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, leidis kohus, et põhjendatud hageja esindaja tunnitasumäär on olnud 110 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 132 eurot. Kostja poolt pakutud tunnitasumäär 80 eurot ei ole antud juhul millegagi põhjendatud. Kohus arvestas seejuures antud vaidluse keerukusega ning menetlusosaliste poolt teostatud menetlustoimingutega.
23.Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele riigilõiv 486.22 eurot, tõlkekulu 15.39 eurot, kinnistusraamatu väljatrükkide kulu 3.03 eurot ja õigusabikulu 2904 eurot (33 tundi x 132 eurot x 2/3), so kokku 3408.64 eurot.
24.Kostja palus oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses hagejalt välja mõista menetluskulu 1083 eurot, so 1/3 kogu õigusabikulust. Hageja leidis, et kostja avaldus on esitatud hilinemisega ning et avalduses toodud isikud ei ole menetluses osalenud ega allkirjastanud väidetavalt nende poolt koostatud dokumente ja seega ei ole võimalik menetluskulusid kindlaks määrata.
25.Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole esitatud hilinemisega. Kohu viitas TsMS § 176 lõikele 2. Harju Maakohtu 09.07.2014 määrusega on kostjale antud tähtaeg 10 päeva omapoolsete menetluskulude esitamiseks. Kostja sai määruse kätte 25.09.2014 (t III kd lk 98) ning seega oli menetluskulu kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajaks 06.10.2014. Kostja esitas avalduse 02.10.2014 (t III kd lk 119-124).
26.Kostja on kohtule esitanud kostja ja FIE Vassili Kosteitšuk vahel 27.12.2011 sõlmitud õigusabilepingu (t III kd lk 120). Nimetatust nähtub, et esindaja ei ole kohustatud kliendi nimel tsiviilasjas nr 2-11-61222 klienti esindama kohtuistungil ega kliendi nimel dokumente allkirjastama. Kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, millest oleks aru saada, et kostja on kasutanud õigusabiteenust. Kõik menetlusdokumendid on esitatud kostja enda poolt ning samuti on kohtuistungil osalenud kostja isiklikult.
27.Eelpool nimetatud lepingu kohaselt oli esindaja teenustasu õigusabi eest 80 eurot tund ja tõlketöö eest 50 eurot tund. Esindaja on kostjale esitanud arve nr 52/2013 summas 3100 eurot (t III kd lk 121-123). Kohus leidis, et nimetatud arve alusel kuulub kostjale hüvitamisele üksnes tõlketeenus, kuivõrd kostja ei valda eesti keelt ning ta oli õigustatud saama aru tema vastu esitatud nõudest ja tsiviilasja materjalide tõlkimine kostjale oli vajalik. Kostja esindaja on pidanud tõlkima esindatavale hagiavalduse, kohtuistungi protokollid ning määrused vene keelde ning nimetatud teenuse ajakulu on kokku 10h ehk 500 eurot. Ülejäänud kulu arve nr 52/2013 alusel hagejalt väljamõistmisele ei kuulu. Kohus arvestas seejuures varasema kohtupraktikaga tsiviilasjades nr 2-14-2562, 2-07-593 ja 2-08-1481 ning asjaoluga, et kostja on ennast maakohtus ja ringkonnakohtus ise esindanud.
28.Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ on esitanud kostjale 09.01.2014 arve nr 170 summas 150 eurot, mis on tekkinud seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Kohus leidis, et nimetatud kulu väljamõistmisele ei kuulu, kuivõrd vandeadvokaat Aivar Ennok on kostjat esindanud üksnes Riigikohtus ning Riigikohtu 09.06.2014 määrusest nähtub, et kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda (t III kd lk 66). Seega tuleb nimetatud arve alusel esitatud õigusabikulu taotlus jätta rahuldamata.
29.Hageja ei ole vaidlustanud kostja esindaja tõlkekulu määra, so 50 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu 166.67 eurot (10 x 50 x 1/3).
30.Lähtudes TsMS § 445 lõikest 1 ja § 463 lõikest 2 tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused määrusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 3241.97 eurot (3408.64-166.67).
31.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
32.26.03.2015 esitatud määruskaebuses ei nõustunud kostja hagejale väljamõistetavate kulude suurusega ja kostja kulude vähendamisega kohtu poolt. Kostja palus teha uue määruse, millega mõista temalt hagejale välja menetluskulu 924.26 eurot ja rahuldada kostja avaldus täielikult ning mõista hagejalt kostjale välja menetluskulu 1083 eurot.
33.Kohus ei ole võtnud arvesse suuremat osa kostja vastuväiteid hageja taotlusele. Vaatamata sellele, et kohus vähendas hageja esindajakulusid, on kostja hinnangul väljamõistetavad kulud põhjendamatud ja ebamõistlikud, arvestades hagihinda ja asjaolu, et vaidlus ei olnud keeruline ega ajaliselt pikk. TsMS § 679 lõike 4 mõttest tuleneb, et varaliste vaidluste puhul hagihinnaga u 3000 eurot, nagu käesolevas asjas, eeldatakse, et vaidlus ei ole kohtu jaoks oluline ning järelikult ei ole ka keeruline. Kohus ei ole arvestanud, et hageja nõuded rahuldati tegelikult väiksemas ulatuses kui 2/3, millist asjaolu tulnuks ka menetluskulude väljamõistmisel arvestada. Kuna pärast käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse jõustumist kehtis veel Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 lepingulise esindaja kulude piirmäärade kohta, pidid hageja ja tema esindaja sellega arvestama sh asjaoluga, et hageja võib esindajakuludest tagasi saada ainult 1600 eurot. Seega on hageja avaldatud menetluskulud kogusummas 9377.70 eurot ebamõistlikud ja ebausutavad.
34.Kostja leidis jätkuvalt, et hageja esindaja osutatud õigusabi on põhjendatud 17h 20min ulatuses. Kohus ei ole selgitanud kinnistusraamatu järelepärimise vajalikkust, seetõttu on kulu sellele toimingule 4.54 eurot põhjendamatu. Samuti jäi kostja oma seisukohale, et hagi koostamiseks ei saanud hageja esindaja kulutada üle 2h arvestades, et enne hagi koostamist oli esindaja juba tuttav asja materjalidega, olid kogutud kõik tõendid ja koostatud nõue, mis sai edaspidi hagi aluseks. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja menetluskuludena on esitatud dokumentide kogumise ja analüüsi kulud kahekordselt – samad kulud, mida hageja nõuab praeguses taotluses, mõisteti hagejale kahjuhüvitisena välja juba käesolevas asjas tehtud otsusega. Samuti tuleb arvestada mitte hagi mahukust (koos lisadega 142 lk), vaid tõendite hulka, mida kohus ka otsuse tegemisel arvesse võttis. Tuleb arvestada ka seda, et hagi ei olnud keeruline. Kostja jäi seisukohale, et kostja vastusele vastuse koostamiseks piisas 1h 30min, kuna midagi uut kohtule selles 3–4 lk pikkuses vastuses ei esitatud. Kostja leidis ka jätkuvalt, et 08.03.2012–29.08.2012 sai esindaja kulutada 25min. Esindaja ei saanud tutvuda 06.03.2012 vastusega, sest sellist kirjalikku vastust asja materjalides ei ole. Sellele vaatamata on kohus märkinud määruses, et esindaja tutvus just nimetatud vastusega. Põhjendatud ei ole ka hageja tutvumine Riigikohtu praktikaga, kuna hageja ei ole kordagi viidanud ühelegi Riigikohtu lahendile. Samuti on kohus võtnud põhjendamatult arvesse esindaja kohtumised kliendiga ja telefonivestlused, kuna varem oli esindaja juba korduvalt kliendiga kohtunud ja talle helistanud.
Ajavahemikul 03.09.2012–07.09.2012 sai esindaja ajakulu olla mitte üle 2h 25min, põhjendatud ei ole kompromissiläbirääkimistele kulutatud 30min ja 40min, kuna kompromissi nõupidamine toimus 03.09.2012 istungi raames ja see aeg on juba arvestatud istungiaja hulka. Põhjendatud ei ole kulutada 1h kostja 10.09.2012 taotlusega tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha koostamiseks, kostja jäi oma seisukoha juurde, et piisav on 30min. Maakohtu 15.10.2012 määrusega tutvumiseks ja tervikhagi koostamiseks ei ole põhjendatud kulutada üle 35min. Kahe dokumendi liitmine on elementaarne toiming ega nõua seaduste täiendavat analüüsi – esialgne hagi ja tervikhagi ei erine praktiliselt sisult ega mahult. Seoses 24.01.2013 kohtuistungiga oli põhjendatud kulutada 1h 50min, kuna koostades alles hiljuti hagi tervikteksti, esindaja juba tutvus asjaga, seega on põhjendatud aeg istungiks ettevalmistumiseks 30min, ning protokolli läbilugemiseks piisab 10min. 04.06.2013 istungiga seoses on põhjendatud kulutada 3h 20min. Kliendiga nõupidamiseks piisab 7–10min, kuna esindaja oli kliendiga eelnevalt kohtunud ja korduvalt temaga asja arutanud, asjaolud ei muutunud asja läbivaatamise jooksul. Sama palju aega piisab istungiprotokolli läbilugemiseks. Seoses 30.09.2013 istungiga on põhjendatud aeg 3h – protokolliga tutvumiseks piisas 10min ja kliendiga nõupidamiseks 3min. Ringkonnakohtu menetluses oli põhjendatud kulutada 1h 30min – maakohtu otsuse läbilugemiseks on vaja 15min ja arvestades, et 1-leheküljeline apellatsioonkaebus kordab hagis esitatud väiteid, võis selle koostamisele kuluda 30min.
35.Kostja ei nõustunud ka kohtu poolt hageja esindaja tunnitasu suurendamisega 132 euroni. Seejuures viitab kohus Riigikohtu määrusele, mis tunnistab põhjendatuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga. Arvestades veel asjaolu, et tegemist on lihtsa vaidlusega ja ainsa nõudega, on kohtupoolne tunnitasu suurendamine, kui advokaat seda ise ei palunud, arusaamatu. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et tunnitasu 132 eurot käibemaksuga ei ole kõrge. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et põhjendatud on tunnitasu 80 eurot. Seega on hageja põhjendatud esindajakuluks 1386.40 eurot, millest 2/3 on 924.26 eurot. Kostja pidas põhjendatuks ka riigilõivukulu, millest 2/3 on 486.22 eurot, ja tõlketeenuse kulusid, millest 2/3 on 15.39 eurot, seega on hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 1443.47 eurot.
36.Kostja ei nõustunud kohtu poolt kostja esindajakulude enamuses põhjendamatuks lugemisega, st üksnes dokumentide tõlkimise kulude tunnustamisega. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus on leidnud, et kostja ei valda eesti keelt ja kõik dokumentide tõlked eesti keelest vene keelde olid talle vajalikud kohtulikuks läbivaatamiseks ettevalmistamisel – sellisel juhul aga tuleb tunnistada, et kostja ei olnud võimeline iseseisvalt oma esindaja abita koostama kõiki vastuseid ja kaebusi eesti keeles kohtule. TsMS § 217 lõige 2 ei viita konkreetselt sellele, et esindaja või konsultant peavad viibima vahetult kohtuistungitel ja on kohustatud allkirjastama nende koostatud menetlusdokumente.
37.Kostjale jäi arusaamatuks, miks tema esindaja V.Kosteitšuki teenuseid ei saa lugeda õigusabiteenusteks antud asjas. Kuna kostja ei valda eesti keelt, on antud juhul ilmne, et oma esindaja abita ei oleks ta saanud põhjendatult avaldada oma seisukohta ja esineda kohtuistungitel ning esitada kohtule dokumente eesti keeles. Järelikult esindaja osutas reaalselt õigusabi. Kui kohus leiab, et kostja koostas kõik kohtule esitatud dokumendid ise, sai ta need koostada vene keeles. Seega, kui kohus tunnustas kostja kulusid kõigi peamiste kohtudokumentide tõlgetele eesti keelest vene keelde, peaks kohus tunnustama kostja kulusid kõigi kohtusse esitatud dokumentide tõlgetele
vene keelest eesti keelde hinnaga 50 eurot tunnis 16h 30 min eest, kokku 825 eurot, millest 1/3 on 275 eurot. Seega kohus ei arvestanud täiendavalt vähemalt 275 eurot kostja põhjendatud kulusid esindaja tõlketeenuse eest. Lisaks leidis kostja, et kuivõrd seadused ja kohtupraktika avaldatakse eesti keeles, tulnuks kohtul arvestada ka esindaja tõlkekuludega konsultatsioonidel seadusandluse ja kohtupraktika kohta, kokku 16h 30min eest samuti 825 eurot, millest 1/3 on 275 eurot.
38.Kohus ei võtnud ka põhjendamatult arvesse kostja kulusid adv A.Ennoki poolt koostatud apellatsioonkaebuse vastuse eest summas 150 eurot. Eesti keelt mittevaldav kostja ei oleks saanud ise koostada eesti keeles mahukat juriidilist dokumenti – vastust apellatsioonkaebusele 15 lk. Kui kohus leiab, et kostja koostas ise nimetatud dokumendi, peab kohus tunnistama, et advokaat pidi vähemalt selle eesti keelde tõlkima. Kuna advokaadi tõlketeenuseid ei saa hinnata, tuleb lähtuda tõlkebüroode tekstilehekülje minimaalsest hinnast 10 eurot ning kuivõrd vastus on 15 lk, siis pidid kostja kulud vastuse tõlkimiseks olema vähemalt 150 eurot, millest 1/3 on 50 eurot, millega kohus põhjendamatult ei arvestanud. Järelikult pidi kohus arvestama kostja esindaja kulusid vähemalt seoses tõlketeenusega antud asjas kogusummas 1800 eurot, millest 1/3 on 600 eurot.
39.Siiski jäi kostja oma seisukoha juurde, et mõlemad esindajad osutasid talle mitte ainult tõlke-, vaid ka õigusalaseid teenuseid. Eesti keelt valdava esindaja abita ei oleks saanud kostja tutvuda eestikeelse seadusandluse ja kohtupraktikaga ning seega ei oleks saanud argumenteeritult esitada ja kaitsta oma seisukohti ning esindada end kohtuistungitel. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostja ei tõendanud, et esindaja oli talle tegelikkuses osutanud õigusabi ja et selle tõendamiseks on vaja eranditult esindaja poolt allkirjastatud menetlusdokumente. Kostja oli õigustatud allkirjastama esindaja koostatud dokumente. See tingimus oli kirjas V.Kosteitšukiga sõlmitud õigusabilepingus ja selles lepiti kokku ka adv A.Ennokiga. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kogu ulatuses summas 3250 eurot, millest 1/3 on 1083 eurot. Vastustaja seisukoht
40.Hageja leidis, et kaebus ei ole tähtaegne ja palus selle läbi vaatamata jätta. Edasine menetluse käik
41.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
43.Hageja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et määruskaebus on esitatud hilinenult ja tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Kolleegium nimetatuga ei nõustu. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimetati maakohtu 28.11.2014 määrus kostjale 15.03.2015 (kostja e-kiri kohtule t III kd lk 161), millisest hetkest alates hakkas kulgema 15-päevane TsMS § 661 lõikes 2 nimetatud määruskaebuse esitamise
tähtaeg. Määruskaebus on esitatud 26.03.2015, seega tähtaegselt. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, et kostja oleks saanud kaevatava määruse kätte varem. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega kostjast kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevast isikust, kellele tuleb tema poolt avaldatud e-postiaadressile saadetu lugeda igal juhul kättetoimetatuks 1–3 päeva möödumisel. Käesolevas menetluses osales kostja füüsilise isikuna.
44.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega hagejale osutatud õigusabi mahu osas: maakohus on piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 33h ulatuses hageja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat menetluskulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praeguses asjas kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks hageja lepingulise esindaja poolt antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
45.Ekslik on kaebuse seisukoht, et hageja ei saanud tutvuda 06.03.2012 vastusega, sest sellist dokumenti kohtule esitatud ei ole. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja esitanud kohtule nimetatud kuupäeval dokumendi pealkirjaga „VASTUVÄIDE 01.02.2012 hageja seisukohale ja taotlus uute dokumentide kaasamise kohta seoses hageja seisukohaga“ (t II kd lk 64-72) – seega on 06.03.2012 kostja poolt kohtule menetlusdokument esitatud, millega oli hageja esindajal vaja tutvuda. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka vastaspoole esitatud dokumentide sisu ja mahuga, kui menetlusdokument koostatakse vastuseks või seisukoha esitamiseks. Seega sisaldab hageja menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud aeg ka vastaspoole menetlusdokumendiga tutvumist ja vastavat analüüsi. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud.
46.Kolleegium nõustub ka maakohtu poolt hageja lepingulise esindaja õigusteenusele kohaldatud käesoleva asja jaoks mõistliku tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu vastav seisukoht on piisavalt põhjendatud ja kooskõlas praeguse kohtupraktikaga. Riigikohus on põhjendatuks pidanud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega on maakohtu poolt kohaldatud tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta (132 koos käibemaksuga) vastavuses Riigikohtu praktikaga. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et määrates kohaldatavaks tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta, on maakohus hageja esindaja tunnitasu põhjendamatult suurendanud. Hageja taotlusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnitasuga ajavahemikus 100– 150 eurot, sõltuvalt toimingu sisust. Kolleegium analüüsis konkreetsetele toimingutele kohaldunud tasumäära koosmõjus maakohtu poolt konkreetsetele toimingutele põhjendatuks peetud ajakuluga ning jõudis järeldusele, et pigem on maakohus
vähendanud proportsionaalselt rohkem madalama tunnitasumääraga toimingutele kulunud aega, seega tunnitasuga 100–110 eurot + km (ehk milline summa jääb alla või on võrdne maakohtu poolt kohaldatud tunnitasumääraga 110 eurot + km) ja vähem kõrgemate tunnitasudega toimingutele kulunud aega (ehk tunnitasuga 115–125 eurot + km). Seega, kui arvestada eraldi iga nö toimingute grupile (nt hagi koostamisega seotud toimingud, kostja vastusele vastuse koostamisega seotud toimingud jne) kohaldatud tunnitasumääraga, sh võttes arvesse igale toimingute grupile põhjendatuks peetud ajakulu, ja leida sellisel viisil põhjendatud toimingutele kohalduv nö keskmine tunnitasumäär, oleks see kolleegiumi hinnangul isegi veidi suurem, kui maakohtu poolt kõigile toimingutele kohaldatud tunnitasumäär 110 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus kokkuvõttes suurendanud hageja esindaja õigusabitasu määra. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi, mida maakohus on käesoleval juhul ka teinud, arvestades vaidluse keerukust ja esindaja teostatud menetlustoiminguid.
47.Meelevaldne on kostja poolt vaidluse olulisuse ja keerukuse sidumine tuginedes TsMS § 679 lõikes 4 sätestatule. Nimetatud säte reguleerib kassatsioonkaebuste menetlusse võtmist ja annab Riigikohtule kaalutlusõiguse sellise kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, milles vaidlustatakse alamaastme kohtute otsust väiksemas ulatuses, kui VV kehtestatud kuupalga 10kordne alammäär, mis aga kindlasti ei tähenda seda, et iga tsiviilasi, mida kaevatakse edasi väikeses ulatuses oleks oma sisult väheoluline või lihtne. Samuti on asjakohatu kostja viide 04.09.2008 VV määrusele nr 137 lepingulise esindaja kulude piirmäärade kohta, kuivõrd see määrus on Riigikohtu poolt kehtetuks tunnistatud (lahend nr 3-2-1-153-13). Alusetu on ka väide, et kohus oleks pidanud menetluskulude väljamõistmistel arvestama asjaoluga, et hagi rahuldati tegelikult väiksemas ulatuses kui 2/3, millises ulatuses jäeti ringkonnakohtu otsusega menetluskulud kostja kanda. Kui kostja soovis vaidlustada menetluskulude jaotust, tulnuks esitada vastavas osas kaebus ringkonnakohtu otsusele. Praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam menetluskulude jaotust vaidlustada.
48.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ka kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise osas. Maakohus on õigesti leidnud, et asja materjalidest ei nähtu, et menetluse käigus oleks kostja kasutanud lepingulist esindajat. Selleks, et lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lõike 1 alusel teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja et kohustatud poolel pidi olema mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuulub nende koosseisu ka esindaja õigusabikulu. Käesoleval juhul toimiku materjalid sellise veendumuse tekkimist ei toeta, kuna kõik kostja menetlusdokumendid on allkirjastanud ja esitanud kostja ise. Kostja vastuses hagile ja edasistes menetlusdokumentides puudub ka viide asjaolule, et kostjat esindab menetluses esindaja (TsMS § 394 lõige 3). Üksnes õigusabileping, mis esitatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei saa olla selliseks dokumendiks, millest järeldada, et kostja esines menetluses lepingulise esindaja kaudu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-112-11 punktis 17 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai kohustatud isik ette näha. Seega leiab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise
esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Eeltoodu üheks eesmärgiks on ka see, et teisel poolel peab olema mõistlikult ettenähtav, kas ja milliste kulude hüvitamise kohustus tal tulevikus tekkida võib. Kui kogu menetluse vältel ei nähtu, et poolel oleks lepinguline esindaja, on tagantjärgi siiski sellele tuginemine kulude hüvitamiseks kohustatud poole suhtes ebamõistlik ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et pigem võis antud juhul kohtu ja vastaspoole veendumuse tekkimist selles, et kostja ei osale menetluses lepingulise esindaja vahendusel, toetada asjaolu, et kostja on varasemalt kohtus ise esinenud lepingulise esindajana, sh oli käesoleva tsiviilasja aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping (t I kd lk 27–28, tõlge II kd lk 58–59), mille kohaselt kostja tegutses hageja lepingulise esindajana kohtus. Seega oli hagejal praeguses asjas kohtumenetluse ajal põhjendatud alus eeldada, et kostja ei kasuta lepingulise esindaja teenuseid.
49.Seoses kostja menetluskulude hüvitamisega ei saa kolleegium nõustuda ka määruskaebuse punktides 59 jj toodud käsitlusega, mille kohaselt on kostja esindaja kui mitte koostanud, siis vähemalt tõlkinud kostja vene keeles koostatud menetlusdokumendid kohtule esitamiseks eesti keelde, millise teenuse kulu kuulub kostja hinnangul igal juhul hüvitamisele, kuna maakohus on tunnustanud kostja esindaja kulusid kohtudokumentide vene keelest eesti keelde tõlkimisele. Kostja taotlusele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest ei nähtu tõlketeenuse osutamist suuremas mahus, kui maakohus arvesse võttis. Oletuslike kulude väljamõistmine teiselt poolelt on vastuolus menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivate TsMS-i sätetega.
50.TsMS § 178 lõike 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.