TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus V. L. vastu rahalises nõudes 8383,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepingulised esindajad S.R. ja A. J. Iseseisva nõudeta kolmas isik (hageja poolel): Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja S. R. Kostja: V. L. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungite toimumise aeg 29.10.2024 ja 10.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB 13.11.2024 taotlus ja lubada tal menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
2.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus V. L. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, laenuhaldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
3.Mõista V. L.lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlg 2615,58 eurot ja viivis põhivõlalt (2615,58 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja kanda.
Mõista V. L.lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 610,74 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Rediem Capital AB-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-22-14056 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 22.09.2017 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
2.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja täiendavat laenu 6600 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Selle lepinguga refinantseeriti ka 22.09.2017 laenulepingu järgne võlgnevuse jääk.
3.Kostja rikkus 11.09.2018 lepingust tulenevaid kohustusi, viimane makse kostjalt laekus 17.03.2020. Krediidiandja ütles lepingu 24.07.2020 avaldusega üles.
4.Kostja on teinud tagasimakseid kahe lepingu alusel kokku 6599,75 eurot (esimese lepingu alusel 756,95 eurot ja teise lepingu alusel 5842,80 eurot).
5.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates 22.09.2022 põhivõlalt (5008,19 eurot) 18,9% aastas.
6.Maakohus selgitas 27.03.2023 kohalduvat õigust ning tegi hagejale ettepaneku esitada selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
7.Hageja esitas 05.04.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek teise laenu taotlemise ajal 1600 eurot kuus ning igakuised kohustused 621 eurot. Krediidiandja 2/9
2-22-14056 arvestuse kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt 945,60 eurot, mille arvelt oli 324,60 euro suuruste kuumaksete tegemine talle jõukohane. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.
8.Maakohus selgitas 04.09.2023 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus.
9.Hageja esitas 13.09.2023 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja põhivõla tasumist summas 3028,21 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021.
10.Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
11.Kohtuistungil (29.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on kogu põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses ulatuses alates lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast. Kostja istungile ei ilmunud. Maakohus selgitas hagejale vajadust tõendada nõudearvestust, kuna teise laenulepinguga refinantseeriti esimese laenulepingu järgne võlgnevus ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
12.Rediem Capital AB esitas 13.11.2024 taotluse astuda hagejana menetlusse senise hageja asemel, kuna ta on omandanud menetluse esemeks olevad nõuded kostja vastu. Alternatiivselt taotleb Rediem Capital AB menetlusse kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel. Rediem Capital AB esitas 13.11.2024 seisukoha, puuduolevad tõendid ning täpsustas alternatiivset nõudearvestust. Enne esimese laenu väljaandmist kontrollis krediidiandja kostja kontoväljavõtet ja veendus, et laen vastab tema majanduslikule olukorrale. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise laenuandja poolt, nõuab hageja 2000,25 euro suuruse põhivõla tasumist ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021.
13.Teisele kohtuistungile (10.01.2024) kostja ei ilmunud. Hageja kinnitas, et soovib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral üksnes 2000,25 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmist kostjalt. Juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud vaid teise lepingu sõlmimisel, on hageja põhinõude suurus 2615,58 eurot. Ka sellisel juhul nõuab hageja viivist seadusjärgses määras alates 11.09.2021.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (700 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (1296,80 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusosalised
15.Esialgne hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on menetluse ajal loovutanud nõude Rediem Capital AB-le (dtl 113-114). Maakohus loeb õigusjärgluse tõendatuks nõude loovutamise teate alusel. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse VÕS § 170 esimese lause kohaselt, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
3/9
2-22-14056
16.Maakohus jättis 10.01.2025 kohtuistungil rahuldamata Rediem Capital AB avalduse hageja asemel menetlusse astumiseks. TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt eeldab see kostja nõusolekut, mida praegusel juhul ei ole.
17.Rediem Capital AB alternatiivne taotlus kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel kuulub TsMS § 210 lg 3 teise lause ja § 213 alusel rahuldamisele. TsMS § 210 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hagi esitamine ja selle üle toimuv menetlus ei piira vaidlusaluse eseme võõrandamist. Vaidlusaluse eseme võõrandamine või loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlemist. See tähendab, et menetlust ei katkestata ning eseme võõrandanud isik ei kaota oma staatust poolena. Kuigi materiaalõiguslikult ei ole võõrandaja enam vaidluse eseme suhtes õigustatud isikuks, jääb võõrandaja õigustatuks menetlust oma nimel poolena jätkama. Tegemist on seega erandliku juhtumiga, kus menetluse poolel on õigus ajada võõrast asja. Omandaja protsessuaalsed võimalused menetluses osaleda on seetõttu TsMS § 210 lg 3 kohaselt oluliselt piiratud.
18.Nõude loovutamise tagajärjel ei ole TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalil enam nõudeõigust kostja vastu. Esialgne hageja säilitab küll õiguse menetlust jätkata, ajades sisuliselt õigusjärglase asja, ent ta peab üldjuhul hagiavaldust muutma. Hagi esemeks on rahaline nõue, mille hageja on pärast menetluse algatamist loovutanud. See tähendab, et hagi rahuldamiseks tuleb seda muuta selliselt, et väljamõistetud summa kuuluks maksmisele nõude loovutamise teel omandanud õigusjärglasele (TsMS I komm. vlj § 210 komm. 3.3.2.d). Seda on hageja oma 13.11.2024 menetlusdokumendis teinud (koos 10.01.2025 kohtuistungil antud täpsustustega) ning kohus on selle menetlusdokumendi ja istungiprotokolli kostjale avalikult kätte toimetanud. Sellisel viisil hagiavalduse muutmist ei loeta hagi muutmiseks ning hageja on õigustatud seda tegema TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel. Seetõttu ning kuigi hagejana jätkab menetluses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, mõistab kohus kostjalt rahalised vahendid välja Rediem Capital AB kasuks. Maakohus mõistab hageja 13.11.2024 ja 10.01.2025 avaldusi selliselt, et ka menetluskulude hüvitamise nõue on loovutatud Rediem Capital AB-le. Seetõttu mõistab maakohus ka menetluskulud välja Rediem Capital AB kasuks. Nõude lahendamine
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõla 2615,58 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 11.09.2021. Hageja intressi-, haldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna 11.09.2018 lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 22.09.2017 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Hageja on tõendanud laenu väljamaksmise (dtl 18). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 756,95 eurot (dtl 120-121), mis on arvestatud intressi, laenuhaldustasu ja osaliselt põhivõla katteks.
21.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja täiendavat laenu 6600 eurot (dtl 8-16). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Laenusummale lisati 1858,38 eurot eelmise laenulepingu jäägist ja uue lepingu sõlmimise tasu 330 eurot (dtl 10). Kokku oli 11.09.2018 lepingu järgseks laenusummaks 8788,38 eurot.
22.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
23.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2017 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 4/9
2-22-14056 18,92% (kohaldus alates 01.07.2017 väljastatud laenudele). VÕS § 406 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 18,92% = 57,76%.
24.Kostjale 22.09.2017 antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 33,5% (dtl 125). Sarnase tulemuse (34,5%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
25.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks teise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,97% = 59,91%.
26.Kostjale 11.09.2018 antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 24,8% (dtl 10). Sarnase tulemuse (24,97%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
27.Kostja on teinud kahe lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 6646,65 eurot (dtl 120121). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot), lepingu haldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates 22.09.2022 põhivõlalt (5008,19 eurot) 18,9% aastas.
28.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 29. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13).
30.Hagiavaldusest ning 05.04.2023 ja 13.11.2024 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et esimese lepingu sõlmimine oli kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuid teise lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
30.1.Esimese lepingu puhul kontrollis esialgne krediidiandja kostja krediidivõimet pangakonto väljavõtte alusel (dtl 133-147) ning tuvastas, et kostja keskmine sissetulek oli 650,09 eurot ning väljaminekud olid väiksemad. Maakohus, kontrollinud kontoväljavõtet, on seisukohal, et kostja seitsme kuu keskmine sissetulek enne esimese laenu väljastamist oli 864,16 eurot. Maakohus võtab seejuures arvesse järgmisi laekumisi (töötasu, avanss, töövõimetushüvitised): 5/9
30.2.Kostja kasutas esimese lepingu sõlmimisele eelnevalt pidevalt I-Makse OÜ teenust, mille käigus laenas väiksemaid summasid (summad 23-98 eurot), kuid tagastas need lühikese aja jooksul või tasus pikenduste eest. Lisaks võttis kostja 22.06.2017 Placet Group OÜ-lt 1000 euro suuruse väikelaenu, kuid tasus ka neid makseid 30.07.2018 ja 13.08.2017. Kontoväljavõtte kohaselt oli kostja lepingu sõlmimisele eelnenud seitsmel kuul võtnud laene kokku 2737 eurot ja tagastanud 2586,67 eurot. Maakohtu hinnangul järeldub nendest andmetest kogumis, et 2000 euro suurune laen vastas kostja majanduslikule olukorrale ja ta sissetulekule.
30.3.Teise lepingu puhul lähtus krediidiandja hageja selgituse kohaselt kostja taotlusest ning veendus maksehäirete puudumises Kostja sissetulekuks loeti 1600 eurot, tema kohustuste kindlaksmääramisel arvestati kostja avaldusi (621 eurot). Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist taust.ee andmete põhjal. Maakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta laenutaotluses esitatud teavet üldse kuidagi kontrollis. Väljavõte taust.ee süsteemist on tehtud 05.04.2023 seisuga (dtl 69), seega ei saanud see dokument olla osa kostja krediidivõime kontrollist.
30.4.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
30.5.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud laenutaotluses esitatud väidet 1600 euro suuruse sissetuleku kohta.
30.6.Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
30.7.Kostjalt ei küsitud teise laenu väljastamisel pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika 6/9
2-22-14056 ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
30.8.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud teise laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
31.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
32.Hageja on 13.11.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Juhul, kui mõlema laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhivõla jääk 2000,25 eurot. Kohtuistungil täpsustas hageja, et juhul kui esimese lepingu puhul on vastustundliku laenamise põhimõtet järgitud, kuid teise puhul mitte, on hageja põhinõue 2615,58 eurot.
33.Hetkel, kui teine laen anti, oli esimese laenu jääk 1858,38 eurot (8788,39 – 330 – 6600 eurot, dtl 10). Kuna esimese laenu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud, on hagejal õigus seda summat nõuda. Pärast teise laenulepingu sõlmimist on kostja teinud tagasimakseid 5842,80 eurot (dtl 50-51). Kostja poolt tagastamata põhiosa on 2615,58 eurot (1858,38 + 6600 – 5842,80 eurot).
34.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 2615,58 eurot. Lepingute ülesütlemine 24.07.2020 avaldusega ei olnud kehtiv, kuna kostja ei olnud sel hetkel maksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik lepingujärgsed osamaksed muutunud sissenõutavaks (dtl 14). Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021 (lepingujärgse maksegraafiku viimase osamakse tähtpäevale järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 403 4 lg 7 ning hageja 13.09.2023, 13.11.2024 ja 10.01.2025 kinnituste alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
7/9
2-22-14056
36.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla (5008,19 eurot), intressi (321,82 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (50 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (2044,97 eurot) tasumist, samuti viivist alates 22.09.2022 põhivõlalt (5008,19 eurot) 18,9% aastas. Maakohus mõistab kostjalt välja 2615,58 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2021. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 49% (arvestuse aluseks olev tehe: 2615,58 / 5391,61 * 100% = 48,51%)
37.Seega jäävad menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.
38.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1996,80 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv (700 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (1296,80 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist).
39.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
40.Hageja lepingulise esindaja kulu on 1296,80 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 157):
40.1.alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule ajalise arvestusega 4 tundi;
40.7.menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ajalise arvestusega 20 minutit.
41.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Lisaks ei olnud hagile lisatud esimest laenulepingut (mis on ka põhjus, miks asja ei saanud esimesel kohtuistungil lõpuni arutada). Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Ülejäänud hageja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg vastab dokumentide mahule, samuti on põhjendatud kohtuistungite ettevalmistumiseks ja neil osalemisega seotud ajakulu.
42.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses 6 tundi ja 50 minutit.
43.Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, 8/9
2-22-14056 on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 6,83 * 80 = 546,40 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
44.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 700 + 546,40 = 1246,40 eurot.
45.Kohus jättis menetluskuludest 49% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt välja 0,49 * 1246,40 = 610,74 eurot. Menetluskulud mõistab kohus välja Rediem Capital AB kasuks, kuna nii vaidluse esemeks olev nõue kui menetluskulude hüvitis on viimasele loovutatud. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
46.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.