Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 31. jaanuar 2025, Narva 2-23-3439 B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi L P (P) vastu võlgnevuse nõudes 603,42 eurot Kirjalik menetlus, lihtmenetlus Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja L P (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi rahuldamata.
2.Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud tema enda kanda. L P menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda.
3.L P hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Mõista B2 Impact OÜ-lt (registrikood 11542046) Eesti Vabariigi kasuks välja L P (isikukood XXX) antud riigi õigusabi tasu 291,60 eurot (sisaldab käibemaksu).
5.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summa tuleb B2 Impact OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto ja viitenumbrile.
Riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumisega viivitamise korral on B2 Impact OÜ kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1(10)
2-23-3439 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.OK Incure OÜ (uus ärinimi B OÜ, edaspidi hageja) esitas 02.03.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse L P vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus 14.03.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja hagi asjaolude täiendamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtete (edaspidi ka VTL) järgimise kohta tõendite esitamiseks. Hageja esitas täiendava seletuse. Kohus 19.04.2023 võttis hagi menetlusse. Kostja esitas 03.05.2023 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata
3.31.05.2024 kohtunõudega selgitas kohus õiguslikku olukorda, selgitas uuesti hagejale VTL kontrollimise nõudeid ja kontrollkohustuse rikkumise tagajärgi. Kohus määras pooltele tähtajad esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning teatas otsuse teatavaks tegemise päeva.
4.Hageja esitas lõpliku seisukoha hageja selgituste ja arvamustega VTL kontrollkohustuse täitmise kohta. Kostja esitas seisukoha, et hagi ei ole põhjendatud ja palub jätta rahuldamata. Hageja esitab tasaarvestuse taotluse. Hageja 20.01.2025 esitatud repliigis palub jätta hageja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta. Hageja nõue ja asjaolud
5.Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 438,90 eurot, intress 64,49 eurot, viivis 70.03 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 eurot. (dtl 2 – 7)
6.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt 01.10.2019 sõlmisid E AS (registrikood XXX), edaspidi krediidiandja ja kostja tähtajatu arvelduskrediidilepingu (edaspidi krediidileping) nr 859077310, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 41,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 54,16% aastas. Krediidilepingu põhitingimustest tulenevalt on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on 41,90% aastas, väljavõtu tasu on 3,50+3,5% summalt ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata täies mahus, tagastades selle tagasi 12 kuu jooksul. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima E veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart-ID abil. Enne lepingu sõlmimist kinnitab klient, et on põhjalikult tutvunud lepingu tingimustega, sh. lepingu lahutamatuks osaks olevate Teenustingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega. 2(10)
2-23-3439 Kostja on perioodil 01.10.2019 – 08.04.2020 saanud kokku krediiti summas 2040 eurot. Kostjale on üle kantud krediit alljärgnevalt: 01.10.2019 summas 2000 eurot, 02.12.2019 summas 40 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. 20.04.2020 allkirjastasid pooled arvelduskrediidilepingu muutmise lepingu, millega krediidiandja andis kostjale maksepuhkust kolmeks kuuks (05.2020; 06.2020; 07.2020). Nimetatud kuudel kuulus tasumisele intressimakse ja esimesel maksepuhkuse perioodile langeval igakuise tagasimakse päeval lisaks tasumisele lepingutasu 15 eurot. Maksepuhkuse perioodil oli kliendi kasutuses krediit summas 1787,50 eurot (maksepuhkuse summa). Maksepuhkuse summa on kasutusse võetud krediidiks arvelduskrediidilepingu tähenduses. 24.11.2021 sai kostja lisaks krediiti 500 eurot, millelt on maha arvestatud väljavõttetasu. Kokku on kostja perioodil 01.10.2019 -24.11.2021 saanud krediiti summas 2540 eurot. Alates 08.05.2020 – 08.06.2022 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3696,55 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 2101,10 eurot, intressi katteks 1469,44 eurot, kontohaldustasu katteks 11,61 eurot, meeldetuletustasu katteks 6 eurot, lepingutasu katteks 30 eurot, väljavõttetasu katteks 78,40 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata minimaalse tagasimakse, edastas krediidiandja kostjale 29.09.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.10.2022. Krediidiandaja teatas, et täiendavalt antud tähtaja kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt ülesöelduks ning kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust, luges krediidiandja lepingu tingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel lepingu lõpetatuks 14.10.2022 seisuga. Krediidiandja edastas kostjale 29.11.2022 teatise nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le. Kostja krediidilepingust nr 859077310 tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 438,90 eurot (saadud krediit summas 2540 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks summas 2101,10 eurot). Tasumata intress lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras (41,90% aastas) kokku summas 64,49 eurot, mis on arvestatud ajavahemiku 09.06.2022 kuni 14.10.2022 võlajäägist 438,90 eurot. Viivise arvestab hageja alates lepingu ülesütlemise päevast 15.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.03.2023 intressimääraga võrdses määras 41,90% võlajäägist 438,90 eurot, kokku viivised summas 70,03 eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö (sh helistamised ja SMS ́i saatmised nr XXX), tasulised päringud, millega seoses hageja on kandnud kulusid. Vastuses kohtu nõudele (dtl 78-80) märgib hageja, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (100 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude 3(10)
2-23-3439 määra (200 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt kehtivatele sise-reeglitele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja tugineb ka sellele, et ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Hageja märgitu kohaselt ei ole kostja pangakontot küsitud ega kontrollitud. Hageja selgitas täiendavalt 14.01.2025 (dtl 104-107), et on esitanud ammendavad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas hagiavalduses. Hageja selgitab, et ta ei ole hagiavalduse aluseks oleva lepingu algseks pooleks, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks ning hageja on hagiavalduses esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitused ja tõendid selliselt nagu algne krediidiandja need hagejale esitanud. Arvestades, et arvelduskrediidilepingu puhul oli krediidilimiidiks 2000 eurot, mille minimaalne kuumakse oli 10 eurot ning intress vastavalt kasutatud limiidile, st 0,12% päevaintressist (nt. krediit 2000 * 0,12% = 2,4 eurot päevas ehk max 72 eurot, kui kasutusel oli kogu krediidilimiit), st tagasimakse 82 eurot. Antud limiidi puhul oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. See aga ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud. Krediidiandaja tugines tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning samuti tehti päring kontrollimaks ega kliendil ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid. Metoodika, kuidas krediidiandja toodud kulusid arvestab või nende kulude suurust kontrollib on krediidiandja õigus oma siseeeskirjadega reguleerida ning vastavat metoodikat sisustada. Ka laenusaaja peab finantsotsust tehes kaaluma, kas võetav kohustus on talle ikka sobiv. Krediidiandja ei saa anda garantiid, et isegi juhul kui ta arvelduskonto väljavõtet detailselt analüüsiks või arvestades üksnes laenusaaja poolt deklareeritud, et laenusaaja ise ei otsusta täiesti ebaratsionaalselt suurendada teatud kulurida järgmisel kuul. Krediidiandaja hindab järjepidevalt väljastatud krediidi kvaliteeti, valideerib oma riskimudeleid ning metoodikaid eesmärgiga, et väljastatav krediit võimalikult suure tõenäosusega ka tagastatakse laenusaaja poolt. Kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased vajalikud kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete andmed ei ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid sularahas, kulud võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole nende tasumine tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis summas on tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja meelelahutusele, haridusele, meditsiinile.. Neid on väljavõttelt äärmiselt keeruline tuvastada. Seetõttu kasutatakse ka Statistikaameti andmeid, milleks krediidiandaja sai 200 eurot. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja seisukohas kostja vastusele (dtl 90-98) esitas täiendavad selgitused ülesütlemisavalduste edastamisest. Laenulepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 1 ja lisatingimuste punkti VIII alapunkti 1 kohaselt, edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile. Kostja deklareeris lepingu sõlmimisel oma e-posti aadressiks XXX. Kuna kostja pole oma kontaktandmete muutumisest krediidiandjat teavitanud, võis krediidiandaja mõistlikult eeldada kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressi õigusust. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et nähtuvalt kostja poolt esitatud vastuses hagiavaldusele, kasutab kostja tänaseni 4(10)
2-23-3439 e-posti aadressi XXX. Tulenevalt eeltoodust saab lepingu ülesütlemise ja lepingu lõpetamise teate kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja esitas ka põhiosa ja intressi arvestused. Samuti selgitas, et kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist järelmaksulepinguga, vaid arvelduskrediidilepinguga. Tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse määr jäi seadusega lubatud piiridesse (VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivise määrad ei ületa kokkulepitud intressimäära ja seetõttu ei saa lugeda ebamõistlikuks ega kostjat kahjustavaks. Hageja palub jätta kostja tasaarvestuse avaldus tähelepanuta (dtl 118-119). Hageja leiab, et kostja ei ole põhistanud esitatud tasaarveldatavat nõuet, sh tuleb kostjal tõendada, et tal on olemas nõue senise võlausaldaja vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused. Kostja ei saa uue võlausaldaja vastu esitada tasaarvestuse avaldust laenuandja väidetavate rikkumiste tõttu. Hageja on omandanud üksnes laenulepingust tuleneva rahalise nõude laenusaaja vastu, kuid sellega ei lähe talle üle vastutus laenuandja tegevuse/tegevusetuse eest.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kirjalikus vastuses hagile (dtl 84-86) oli märkinud, et pole võimalik tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja võlgnevuse arvestamise käiku. Lepingute ülesütlemise avalduste osas puuduvad kinnitused ja dokumendid, mis kinnitaksid, et ülesütlemise avaldused olid kostjale kätte toimetatud. Tegemist on väljatrükkiga, mille kohta puuduvad igasugused andmed selle kostjale kättetoimetamise kohta. Tuleb tunnistada järelmaksulepingute tingimused, millega reguleeritakse intressimäära ja viivisemäära, tühiseks. 17.01.2025 esitatud menetlusdokumendis leiab kostja, et ei esitanud hageja tõendeid VTL täitmise kohta. Seoses sellega on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tühine. Hageja väidete järgi: kostja on saanud perioodil 01.10.2019-24.11.2021 kokku krediiti summas 2540 eurot ning tagasimakseid teinud kokku summas 3696,55 eurot. Kostja poolt tehtud tagasimaksetest on krediidiandaja poolt põhiosa katteks arvestatud 2101,10 eurot, millest tulenevalt on kostjal põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamisega kokku 438,90 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on menetlusosalisel õigus teha tasaarvestuse avaldus ilma vastuhagi esitamiseta. Kostja märgib, et peab lepingut tühiseks. Tühise lepingu alusel on kostjal hagejale tagastamisele kuuluv summa 2540 eurot, mis tasaarvestatakse hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva summaga 3696,55 eurot. Tasaarvestuse tulemusel väheneb hageja nõue nullini ning hageja on kohustatud maksma kostjale 1156,55 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 19.04.2023. a määruses (dtl 74-76). TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). 5(10)
2-23-3439
9.TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega otsustab kohus esmalt kostja tasaarvestuse avalduse vastuvõtmist. Kostja 17.01.2025 seisukohas esitab tasaarvestuse avalduse. Viru Maakohus 31.12.2024 määras pooltele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirjad. Kohus määras tähtajaks 17.01.2025. a. Kohus selgitas, et pooled ei saa esitada uusi asjaolusid ja täiendavaid tõendeid. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kohus 31.12.2024 kohtunõudega ei määranud tähtaega taotluste või avalduste esitamiseks, vaid võimaldas pooltele esitada lõplikud seisukohad. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle kostja 17.01.2025 seisukohas esitatud tasaarvestuse avaldust. Kohus määras pooltele tähtajad lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning lõpplahendi kuulutamise aja. Kostja esitatud avalduse menetlemine venitaks menetlust põhjendamatult. Asja sisuline lahendamine
10.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohade ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt E AS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: - 01.10.2019 internetikeskkonnas tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr 859077310, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimäär 41,90% aastas, krediidikulukuse määr 54,16% aastas väljavõte tasu on 3,50+3,5% summast. (dtl 9-12, 15-24) - 20.04.2020 arvelduskrediidilepingu muutmise lepingu, millega krediidiandja andis kostjale maksepuhkust kolmeks kuuks (05.2020; 06.2020; 07.2020), tasumisele kuulub intressimakse ja esimesel maksepuhkuse perioodile langeval igakuise tagasimakse päeval lisaks tasumisele lepingutasu summas 15 eurot (dtl 30-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
12.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue 6(10)
2-23-3439 kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr 859077310 sõlmimise ajal (01.10.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Kolmekordne määr oleks seega 59,19% aastas. Kohus tuvastab, et lepingu krediidikulukuse määr 54,16% ei ületa sätestatud piirmäära. Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 tühine.
13.Krediidiandja poolt laenusumma väljamaksed on tõendatud väljavõttega. Kostjale on üle kantud krediit järgnevalt: 01.10.2019 summas 2000 eurot (dtl 26); 02.12.2019 summas 40 eurot (dtl 27); 24.11.2021 summas 481 eurot (dtl 47). Kostjale on lisalaenu 500 euro väljamaksmisel arvestatud väljamakstavast summast maha väljavõtutasu, mille alus tuleneb lisatingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), mille kohaselt tasu krediidisumma kandmise eest kliendi pangakontole on 3.5 EUR + 3.1% summast. Kokku on kostja perioodil 01.10.2019 24.11.2021 saanud krediiti summas 2540 eurot. Kostja ei vaidlusta krediidi kättesaamist ja kasutamist.
14.Lepingu ülesütlemine on tõendatud 29.09.2022 lepingu ülesütlemise teatisega, milles andis krediidiandja täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.10.2022 (dtl 54 – 57) ning 14.10.2022 lepingu lõpetamise teatega (dtl 58). Lepingust tuleneva nõude loovutamine on tõendatud 29.11.2022 teatega (dtl 59 – 61).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 14.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 67-68).
16.Vastuses kohtu nõudele (dtl 78-80) märgib hageja, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet (lühend VTL) nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (100 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (200 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt kehtivatele sise-reeglitele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja tugineb ka sellele, et ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Hageja märgitu kohaselt ei ole kostja pangakontot küsitud ega kontrollitud. Hageja selgitab täiendavalt, et arvelduskrediidilepingu puhul oli krediidilimiidiks 2000 eurot, mille minimaalne kuumakse oli 10 eurot ning intress vastavalt kasutatud limiidile, st 0,12% päevaintressist (nt krediit 2000 * 0,12% = 2,4 eurot päevas ehk max 72 eurot, kui kasutusel oli kogu krediidilimiit), st tagasimakse 82 eurot. Antud limiidi 7(10)
2-23-3439 puhul oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. See aga ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud. Krediidiandaja tugines tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning samuti tehti päring kontrollimaks ega kliendil ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid.
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Hageja on esitanud süsteemiväljavõtted, millest on tuvastatavad üksnes kostja isiku, elukoha ja kontaktandmed ning tööandja andmed (dtl 79 – 80). Muid andmeid ega tõendavaid dokumente ei ole hageja esitanud. Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Hageja ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks esialgne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. 8(10)
2-23-3439
19.Krediidiandja võimaldas kostjale krediiti 2540 eurot. Kostjale võimaldatud laenust arvestas krediidiandja väljavõttetasu katteks 29 eurot ning kostjale on üle kantud 2521 eurot. Kuna VÕS § 4034 lg 7 ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid, siis puudub kostjal väljavõttetasu maksmise kohustus. Seega tuleb lugeda krediidiandja poolt laenusaajale võimaldatud krediidisummaks 2521 eurot.
20.08.05.2020 – 08.06.2022 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3696,55 eurot, millest hageja andmetel arvestati põhiosa katteks 2101,10 eurot, intressi katteks 1469,44 eurot, kontohaldustasu katteks 11,61 eurot, meeldetuletustasu katteks 6 eurot, lepingutasu katteks 30 eurot, väljavõttetasu katteks 78,40 eurot.
21.Arvestades asjaolu, et hagejal ei ole seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 3696,55 eurot laenu põhisumma, s.o 2521 euro katteks.
22.Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Kostja oli enne lepingu ülesütlemist 14.10.2022 tasunud kogu krediidisumma. Seega leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal viiviste väljamõistmise nõuet.
23.Kohus ei hinda muid poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas, sh ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid seoses võla sissenõudmiskulude nõudega. Menetluskulud
24.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kulud jäävad hageja kanda, siis hageja menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määra.
25.Praegusel juhul on kostjale Viru Maakohtu 08.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-2210200 määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega esindajale makstakse riigi õigusabi osutamise eest tasu ja hüvitatakse kulud riigieelarve vahendite arvelt. 28. jaanuari 2025 määrusega kohus määras vandeadvokaadile riigituludest makstava õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot ehk kokku 219,60 eurot.
26.TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähemtasutud riigilõiv või riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldis määrusega. TsMS § 190 lg 5 teisest lausest tulenevalt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.
27.Kohus jättis hageja hagi tervikuna rahuldamata, seega tuleb hagejal riigile hüvitada kostjale antud riigi õigusabi tasu kogu ulatuses, s.o 219,60 eurot (sisaldab käibemaksu). 9(10)
2-23-3439
28.TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata (TsMS 179 lg 6).
29.TsMS § 179 lg 9 alusel kohus märgib kohtuotsuses, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.