Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

viivitamata täidetavaks igakuise elatise osas. Hagiavalduse kohaselt on MS-il ja kostjal ühine laps, hageja, sündinud 31.08.2006. MS ja kostja abielu lahutati 7.04.2009 ja hageja jäi MS kasvatada. Kostja tasus elatusraha alla miinimumi. Harju Maakohtu 24.10.2013 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 1.10.2013 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning elatis mõisteti kostjalt välja ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.07.20121.10.2013 eest 361 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.05.2014 otsusega maakohtu 24.10.2013 otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks. Asja uuel menetlemisel maakohtus kinnitas hageja, et jääb oma nõude juurde välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt, sest kostja ei ole piisaval määral täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja palus elatise kostjalt välja mõista miinimumsummas. MS on alates 2.01.2015 töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas, millest tulenevalt on tema majanduslik olukord alates sellest ajast keeruline. Kostja vastuväited

vanemad elavad lahus, puudus vajadus analüüsida hageja kulutusi. Praegusel juhul puudus alus kostjalt elatist välja mõista väiksemas summas kui vastavatel aastatel kehtinud miinimumsumma, sest kostja on saanud palka Politsei- ja Piirivalveametist kuni 30.09.2014, mil talle maksti välja lõpparve 16 571 eurot 44 senti ja Eesti Töötukassa poolt koondamishüvitis 2215 eurot 50 senti ning millest alates saab ta Eesti Töötukassast töötukindlustushüvitist ca 491 eurot 47 senti kuus, perioodil 30.09–5.12.2014 sai kostja Eesti Haigekassalt töövõimetuse hüvitist ca 483 eurot 66 senti kuus ja alates 2014 juulist saab kostja ka Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetusi ca 166 eurot 76 senti kuus. Seega on ümber lükatud kostja väited, milliste kohaselt ei ole ta suuteline maksma elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks isegi miinimummääras. Kostja on oma käitumisega näidanud, et ta on suuteline vähemalt miinimummääras elatist maksma, sest 2014 ongi ta seda teinud. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest seetõttu, et tal on vaja tasuda eluasemelaenu ja õppelaenu. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2012.a-l 145 eurot kuus, mis on 19.0731.12.2012 ehk 5 kuu ja 13 päeva eest 785 eurot 80 senti, kuid maksis 130 eurot kuus ehk 704 eurot 50 senti, kuulus kostjalt perioodi 19.07-31.12.2012 eest väljamõistmisele elatis 81 eurot 30 senti. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2013.a-l 160 eurot kuus, ehk 2013 eest 1920 eurot, kuid maksis 1590 eurot, kuulus kostjalt 2013 eest elatist täiendavalt väljamõistmisele 330 eurot. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2014.a-l 177 eurot 50 senti kuus ehk 2014 eest 2130 eurot, kuid maksis 1597 eurot 50 senti, kuulus kostjalt 2014 eest elatist täiendavalt väljamõistmisele 532 eurot 50 senti. Arvestades, et kostja oleks pidanud maksma elatist 2015 jaanuari kuni aprilli eest 195 eurot kuus ehk 780 eurot ja kohtul puudusid andmed, et kostja sel perioodil elatist maksnud oleks, on kostja elatise võlg hageja ees 30.04.2015 seisuga 2015 eest 780 eurot. Eeltoodu alusel oli kostjal hageja ees elatise võlg perioodi 19.07.2012-30.04.2015 eest kokku 1723 eurot 80 senti, mis kuulus kostjalt väljamõistmisele. Alates 1.05.2015 tuleb kostjalt elatis välja mõista 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kohus rahuldas hagi, jäid kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebus

põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lõike 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.