5.Välja mõista R.P. lt Eesti Vabariigi kasuks hagejate riigi õigusabi tasu ringkonnakohtus summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.
6.Riigi õigusabi tasu tuleb tasuda R.P. le pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos toodud Rahandusministeeriumi pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.L. (sündinud XXX) ja D.L.(sündinud XXX) esitasid 12.11.2014 maakohtule hagiavaldused R.P. vastu isaduse tuvastamiseks ning kostjalt elatise väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tsiviilasjad nr 2-14-60716 (A.L. hagi) ja nr 2-14-60718 (D.L. hagi)). Viru Maakohus liitis 12.01.2015 määrusega asjad ühte menetlusse numbriga 2-14-60716. Hagiavalduste kohaselt on hagejad sündinud hagejate ema ja kostja kooselust, kuid andmed isa kohta on rahvastikuregistrisse kandmata. Hagejad elavad koos emaga. Kostja ei ela hagejatega koos ega anna hagejatele ülalpidamist.
2.Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostja tunnistas, et hagejad on kostja pojad, ja nõustus tasuma elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus. Kostja saab miinimumtöötasu ning ei ole võimeline suuremat elatist maksma. Kohtuistungil seletas kostja, et tema palk on 455 eurot kuus, kostja peab maksma korteriüüri 60 eurot kuus ja kommunaalmakseid ca 50 eurot kuus, suvel vähem. Kostja jättis pärast lahkuminekut hagejate emale korteri ja kooselu jooksul kogutud raha. Kostjal on äriühing, mille arendamiseks peab kostja samuti raha kulutama.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. märtsi 2015 otsusega A.L. ja D.L. hagi põlvnemise tuvastamiseks läbivaatamata ning rahuldas A.L. ja D.L. hagi elatise väljamõistmiseks. Maakohus mõistis R.P. lt välja elatise D.L. kasuks ja ülalpidamiseks igakuiselt ajavahemikul 12. novembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 (k.a) summas 177,50 eurot ja alates 1. jaanuarist 2015 summas 195 eurot kuni D.L. täisealiseks saamiseni 23. augustil 2017 ning A.L. kasuks ja
ülalpidamiseks igakuiselt ajavahemikul 12. novembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 (k.a) summas 177,50 eurot ja alates 1. jaanuarist 2015 summas 195 eurot kuni A.L. täisealiseks saamiseni 2. juunil 2022. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel tuleb nii D.L. kui A.L. igakuise elatusraha määraks arvestada pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette ja elatis tuleb kanda O.L. i arveldusarvele selgitusega „elatis, lapse nimi“. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning vabastas A.L. TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi osutamise kulude 364 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus jättis A.L. le riigi õigusabi osutamise kulud kokku 364 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb põlvnemise tuvastamise hagi jätta TsMS § 423 lg 1 alusel läbivaatamata, kuna seoses kostja poolt isaduse omaksvõtu ja laste isa andmete rahvastikuregistrisse kandmisega ei ole hagejate õiguste rikkumine enam võimalik. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2014 oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 355 eurot, pool sellest moodustas 177,50 eurot. Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 390 eurot, pool sellest moodustab 195 eurot. Kostja väidab, et ei suuda maksta elatist nõutud suuruses, kuna tema palk on 455 eurot ja kostjal on arenev äriühing, millele ta peab samuti raha kulutama. Kostja on töövõimeline noormees, teisi lapsi peale hagejate tal ei ole. Peale palgatõendi, mille järgi on kostja netopalk 305,08 eurot kuus, kostja oma varalise seisundi kohta tõendeid ei esitanud. Hagejate esitatud tõendi kohaselt on kostja OÜ Minsk-Service ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing on tegutsev ning vastavalt 2013. a majandusaasta aruandele on osaühingul jaotamata kasum 5148 eurot ja omakapital 7704 eurot. Riigikohus on rõhutanud (3-2-1-118-12, p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida võimalus tasuda laste ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Kui laste vanemate vahel on vaidlus ühisvara osas, võivad nad ühisvara jagada, kuid see ei puutu hagejate õigusesse saada elatist miinimummääras. Kostja kinnitas, et alates hagi esitamisest ei ole ta tasunud elatisena midagi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. märtsi 2015 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista R.P. lt välja igakuine elatis alates 12. novembrist 2014 D.L. kasuks 100 eurot kuni D.L. täisealiseks saamiseni ja A.L. kasuks 100 eurot kuni A.L. täisealiseks saamiseni, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) avaldas kostja kohtule, et tema palk on 305,08 eurot kuus ja esitas selle kohta palgatõendi. Kohtuistungil avaldas kostja lepinguline esindaja ekslikult, et kostja palk on 455 eurot. Kuna kostja ei vaielnud sellele kohe vastu ega esitanud taotlust protokolli parandamiseks, siis on ta sunnitud võtma õigeks summa 455 eurot. Samuti esitas kostja andmed, et tal on vältimatu kulud
seoses korteri üürimisega summas 60 eurot ja kommunaalmaksetega summas 50 eurot. Kuna hagejad ei vaielnud sellele vastu, saab lugeda nimetatud asjaolud tõendatuks. Vaatamata sellele, et kostja avaldas asjaolud oma vältimatute kulude kohta, millele vastuväiteid ei esitatud, märkis kohus otsuses, et peale palgatõendi, mille kohaselt kostja netopalk on 305,08 eurot, kostja oma varalise seisundi kohta tõendeid ei esitanud. Seega kohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt, rikkudes TsMS § 232 lg-t 1, ega võtnud täielikult arvesse kostja rasket majanduslikku olukorda; 2) ei ole maakohus otsust piisavalt põhjendanud, tuginedes ainult Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12 (p 15) ning jättes ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lg-d 1 ja 2. Kostja puhul on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ja selleks ei ole mitte ainult ebarahuldav majanduslik olukord. Kostjal on kaks alaealist last. Kui kostja tasub elatist seaduses sätestatud määras ühele lapsele, siis teine laps jääb vähem kindlustatuks, kuna kostja ei suuda objektiivsetel põhjustel maksta ka talle elatist seaduses sätestatud määras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; 3) tähendavad asjaolud, et kostja on OÜ Minsk-Service ainuomanik ja juhatuse liige ning firmal on jagamata kasum, seda, et kostja teeb kõik endast sõltuva, et raha hankida. Et ettevõte oleks turul ja kostja ei kaotaks sissetulekut täielikult, ei saa kostja võtta jagamata kasumit dividendidena välja.
5.A.L. ja D.L. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus kohtuotsust piisavalt põhjendanud. Arusaamatuks jääb, millist tõendit ei ole kohus kostja arvates objektiivselt hinnanud. Kostja ei esitanud peale OÜ Minsk-Service palgatõendi muid tõendeid; 2) on tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-118-12, p 15) PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud normi eesmärk vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära vaid väga erandlikel juhtudel, kui on olemas PKS § 102 lg 2 viimases lauses nimetatule sarnased asjaolud. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel ei saa vähendada elatist alla miinimummäära juhul, kui vanemal ei jätku vahendeid lapsele seaduses sätestatud määras elatise maksmiseks põhjusel, et vanemal on väike sissetulek. Kostja on kahe lapse, hagejate, isa. Kostja kui töövõimeline mees on kohustatud hagejaid ülal pidama vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras ning selle kohustuse täitmiseks ja enda vajaduste katmiseks leidma kõrgemalt tasustatava töö. Kostja väide, et ta hangib raha hagejate jaoks sellega, et ei võta dividende oma äriühingust, viitab sellele, et kostja ei kasuta oma vahendeid hagejate ülalpidamiseks. Hagejad ei ole saanud kostjalt elatist pika aja jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 09.03.2015 otsus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega kostjalt välja elatise kummagi hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast, alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja elatis alates hagi
esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummagi hageja kasuks summas 100 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle osaliselt tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti hinnanud esitatud tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagejate elatisenõuded. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud PKS §-st 101, mis sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele. Viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2014. a 177,70 eurot kuus ja 2015. a 195 eurot kuus. PKS § 102, millele kostja tugineb, sätestab küll, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 rakendamiseks ning kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu poolt korduvalt antud juhistele (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja tugineb oma vastuväidetes OÜ Minsk-Service 07.01.2015 väljastatud palgatõendile perioodi juuni kuni november 2014 kohta, mille kohaselt on kostjale makstud miinimumpalka (bruto 355 eurot, neto 305,08 eurot kuus; kohtuistungil kostja lepingulise esindaja avaldatu järgi on kostja palk 455 eurot kuus), millest kostjal tuleb tasuda vältimatud kulud seoses korteri üürimisega summas 60 eurot ja kommunaalmaksetega summas 50 eurot kuus. Eeltoodu ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille alusel vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal töövõimelise isikuna on olemas kõik võimalused, et teenida piisavalt sissetulekut kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus märgib, et Äriregistri andmete põhjal on kostja ka 2005. a asutatud OÜ MinskService, kus kostja esitatud palgatõendi kohaselt töötab, asutaja ja juhatuse liige ning oli kuni 18.03.2015 ka nimetatud äriühingu ainuosanik. Maakohus on õigesti välja toonud, et tegemist on tegutseva äriühinguga, millel on vastavalt 2013. a majandusaasta aruandele jaotamata kasum 5148 eurot ja omakapital 7704 eurot. Kostja on 25.03.2015 esitatud apellatsioonkaebuses nimetatud äriühinguga seoses väitnud, et ei saa võtta jagamata kasumit dividendidena välja, et ettevõte oleks turul ja kostja ei kaotaks sissetulekut täielikult. Pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja äriregistri andmete järgi aga talle kuulunud äriühingu osa võõrandanud ning alates 18.03.2015 on osanikuks N.P.. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel ja ringkonnakohus võtab vastava väljavõtte Äriregistri avalikust teabesüsteemist asja juurde.
Isegi juhul, kui kostja töötasu suuruseks on 455 eurot kuus, on kostjal kohustus teha vajadusel oma elukorralduses muudatusi, et tagada alaealistele lastele seadusele vastav ülalpidamine (näiteks leida tasuvam töökoht või maksta elatist muu talle kuuluva vara arvel, sh ettevõtlusest ja äriühingu osa võõrandamisest eeldatavalt saadud/saadavatest summadest). Kostjal ei ole peale hagejate teisi lapsi, kes hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohus vabastas pooled TsMS § 190 lg 7 alusel A.L. le maakohtus riigi õigusabi osutamise kulude 364 eurot riigituludesse tasumise kohustusest, jättes A.L. le riigi õigusabi osutamise kulud 364 eurot Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks apellatsioonimenetluses kostja (töövõimeline, töötav ja ka ettevõtlusega tegelev isik) puhul TsMS § 190 lg 7 sätet kohaldada ning seetõttu tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista hagejatele määratud riigi õigusabi tasu ringkonnakohtu menetluses, s.o koos käibemaksuga 72 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.