Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

- lepingu alusel saadud ja tagastamata 1439,39 eurot (5000-3560,61); - tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: 20.01.2025 20.02.2025 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025 20.08.2025 20.09.2025 20.10.2025

155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 155 eurot 44.39 eurot

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 358 eurot – kokku 778 eurot. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja S. K. 22.03.2022 tarbijakrediidilepingu L89008081152, mille alusel sai kostja autolaenu 5000 eurot. 22.03.2022 muudeti tarbijakrediidilepingut L89008081152 (maksetähtpäev) ning muutmise kokkuleppe jõustumisest hakkas leping kandma numbrit L89008259007. Kostja on lepingut L89008259007 allkirjastades muuhulgas kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud teenuselepingu lahutamatuks lisaks olevate laenulepingu tingimustega, Inbank AS-i üldtingimustega, digikanalite käsitamise tingimuste ning hinnakirjaga, samuti kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning sellega, et tingimusi eraldi ei allkirjastata; laenutaotleja on kätte saanud enne lepingu sõlmimist ja tutvunud teabelehega, saanud teavet laenamisega seotud ohtude kohta, hinnanud oma varalist olukorda ja laenuvajadust ning soovib sõlmida lepingu selles sisalduvatel tingimustel. Lepingu nr L89008259007 kohaselt on krediidi kulukuse määr 15,73% aastas ja intressimäär 6,9% aastas. 2.2 Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule (vastavalt üldtingimuste p 8.1.2). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 9.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 2.3 Inbank Finance AS loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜle koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Teatise nõude loovutamise kohta on Inbank Finance AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on oma 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. 2.4 Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võla võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab Inbank arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, Inbankil juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist maksevõimet. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh

regulaarse sissetuleku) kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad pangale täpset ja tõest informatsiooni. Krediidisaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust vastavat krediidilepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid krediidilepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud krediidilepingu üldtingimustega ja on krediidilepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega ning et krediidilepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad tema tahtele ja ettekujutusele. Arvestades krediidilepingute krediidisummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. 2.5 VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 403 4 lg 7 ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 5000,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3560,61 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1439,39 eurot (5000-3560,61). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.11.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3279,73 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3560,61 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: alates 20.01.2025 kuni 20.10.2025 igakuiselt 155 eurot, viimase (so 20.10.2025) osamakse suurus on 44,39 eurot. 2.6 Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 2368,41 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 2631,59 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2631,59 eurot. 2.7 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1, p 5.1.) Poolte kokkulepitud intressimäär on 6,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 24. osamaksest, s.o 20.04.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 29.07.2024 summas 102,37 eurot (27,03+24,91+24,42+22,36+3,65). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 102,37 eurot. 2.8 Vastavalt laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,90 eurot kuus. 29.07.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli

kostjal tasumata 20.04.2024-20.07.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,60 eurot (4 x 1,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7,60 eurot. 2.9 Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad (Lisa 8). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 1). VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: - 9.08.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (Lisa 8 lk 1) - 26.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 3) - 9.10.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 5) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 2.10 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2631,59 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.07.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.12.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 63,50 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 9). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2631,59 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 5.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 6,9% aastas.

MENETLUSE KÄIK

Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16, nr 2-21-13098/50 p 26).

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 22.03.2022.a (so laenulepingu nr L89008081152 ja muudetud lepingu nr L89008259007sõlmimise ajal) oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,85 % aastas. Lepingu nr L89008259007 krediidi kulukuse määr 15,73% (dtl 47). Esialgsel autolaenu lepingul nr L89008081152 samuti 15,73% (dtl 40). Seega leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühised ei ole.

Kohus nõustub hagejaga selles, et tarbijal on kohustus esitada täielikke ja tõeseid andmeid sh oma maksevime kohta ning laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga (kuivõrd vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest), kuid see ei muuda olematuks laenuandja § 403 4 lg 1 tulenevat kohustust. Ainuüksi laenutaotleja pangakonto väljavõttest nähtuv ei ole küll primaarne maksevõime hindamisel, kuid ilma kontoväljavõtet kontrollimata ja analüüsimata ei ole kohtu hinnangul võimalik adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet ega kontrollida esitatud andmete õigsust. Laenu taotlemisel täidetud küsimustik (dtl 69) ja riiklikest registritest saadavad andmed ei ole piisavad VÕS § 4034 lg 1 ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta.

Poolte kokkulepitud intressimäär on 6,9% aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Leping öeldi üles 29.07.2024. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intress 0%, alates jaanuar 2023 2,5%, alates juulist 2023 4%, alates jaanuarist 2024 4,5% ja alates juulist 2024 4,25% (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seadusjärgset intressi hageja osamaksetele arvestanud ei ole. Kohus lähtub hageja esitatust.

Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.