Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
23.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-57611
Tsiviilasi
HM (M) hagi EM ja IM vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2014 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HM määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebuse esitaja/hageja HM (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX, XXXXXX XXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Viktor Turkin Vastustajad/kostjad EM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX XXXXXXX) ja IM (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX XXXXXXX), seaduslik esindaja TLK, lepingulised esindajad v/adv Liis Tedder ja adv Helen Hääl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.12.2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse esitaja kanda.
Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ning kostjate ema abielu lahutati 12.12.2011 poolte kokkuleppel notaribüroos. Samal päeval notaribüroos sõlmitud elatist puudutava kokkuleppe punktide 2.1 ning 2.2 kohaselt kohustus hageja tasuma lastele E-le ja I-le ülalpidamiseks elatist kokku 700 eurot kuus. Kokkuleppe punktis 2.5 kohustus hageja tasuma lisaks igakuiselt eriarvele 300 eurot laste kogumiskindlustust. Samuti on hageja tasunud laste sporditreeningute kulud suurusjärgus 100 eurot kuus.
2.Hageja ei vaidlusta tehtavaid igakuiseid makseid laste kogumiskindlustuseks ega sporditreeningute kulusid, vaid palub kohtul vähendada nende ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suurust 205 euroni kuus, st kahele lapsele kokku 410 eurot kuus.
3.Hageja on veendumusel, et kostjate ema kasutab saadavat elatist olulises osas enda vajaduste katmiseks. Tavavajadustega lapse mõistlikud kulud vanemaga koos kasvades jäävad Riigikohtu seisukohti silmas pidades pigem seadusega sätestatud elatise minimaalpiiri lähedale, mitte aga ei ületa seda enam kui kahekordselt.
5.Maakohus võttis hagiavalduse 25.09.2014 menetlusse. Vastuses hagile leidis kostjate esindaja, et hagi on ekslikult menetlusse võetud ning see tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 16.12.2014 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda järgmise põhjendusega. Hageja eesmärgiks on muuta notaribüroos sõlmitud kokkulepet, mille punkt 2 käsitleb elatisraha maksmist abielust sündinud lastele. Kuna käesolevas asjas ei ole elatist kunagi välja mõistetud, ei ole kohustatud isikul võimalik pöörduda kohtu poole elatise vähendamise nõudega.
7.Olukorras, kus tegemist on vanemate omavahelise kokkuleppega, on Riigikohus kinnitanud, et TsMS ega PKS ei näe ette võimalust nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lastele elatise maksmiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-160-12, punkt 16, ja nr 3-2-1-33-11, punkt 26). Kuivõrd käesoleval juhul ei ole elatist varasemalt kohtu kaudu välja mõistetud ning tegemist on üksnes vanemate vahelise kohtuvälise kokkuleppega, siis ei ole TsMS § 459 lõike 1 ja eespool viidatud Riigikohtu seisukohtade kohaselt hagejal võimalik elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda.
8.Õiguslik konstruktsioon, kus hagejaks on vanem ning kostjateks lapsed (kui käsitleda hagi elatise väljamõistmise hagina), ei ole PKS-i ega tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete järgi võimalik, sest isik ei saa enda vastu ega enda kohustamiseks kohtusse pöörduda.
9.Kohus leidis eeltoodu põhjal, et hageja soovitud eesmärki ei ole hagiavaldusega võimalik saavutada, mistõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Määruskaebus
10.19.12.2014 määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut võtma hagi menetlusse ning sisuliselt läbi vaatama.
11.Maakohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad vaid selliste kohtuväliste elatisekokkulepete puhul, mis ei ole käsitletavad täitedokumentidena. Olukord, kus kohese sundtäitmise klausliga elatiselepingu sõlminud vanemal puudub õiguslik võimalus kohtulikult vaidlustada sõlmitud täitedokumenti, seab kohustatud vanema situatsiooni, kus ta on täielikult jäetud ilma õiguskaitsevahenditest.
12.Vanemate vahel sõlmitud, kuid täitedokumendina käsitletava elatiselepingu kohtulikul vaidlustamisel ei saa käsitleda kostjana teist vanemat, vaid kostjana tuleb käsitleda elatiseõigust omavat last, keda seadusliku esindajana esindab kohtumenetluses tema vanem. Kostjate seisukoht ja asja edasine menetlus
13.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole 16.12.2014 määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu puudub alus lahendi muutmiseks või tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid alljärgnevalt korrata. Kaebuses on hageja jäänud samade seisukohtade juurde, mis ta esitas maakohtus ja millele esimese astme kohus vaidlustatud lahendis vastas.
15.Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Asjaolu, et kostjate vanemad leppisid 12.12.2011 tehingus kokku mh hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele elatisenõude sissenõutavaks muutumisel (punkt 2.4), ei muuda asjaolu, et TsMS ega PKS ei näe ette võimalust nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta ehk kui puudub jõustunud kohtulahend elatise väljamõistmise või vastavasisulise kompromissi kinnitamise kohta. Küll aga ei võta nimetatud asjaolu hagejalt kui 12.12.2011 lepingu poolelt ära õigust kasutada muid kehtivas seadusandluses sätestatud õiguskaitsevahendeid lepingu lõpetamiseks või osaliseks muutmiseks.
16.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt
kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22).
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.